Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anton Tšehhov näidend 'Kajakas' Kokkuvõte (12)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tšehhov
Näidend „ Kajakas
ArkadinaIrina  Nikolajevna - mehe järgi Trepleva, näitlejanna
Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg,  noormees
Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend
Zaretšnaja, Niina  Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar
Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja
Polina Andrejevna - tema naine
Maša - nende tütar
Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik
Dorn , Jevgeni Sergejevitš - arst
Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja
Jakov  - töömees
Kokk
Toatüdruk
Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja  neljanda  vaatuse 
vahet on kaks aastat.
Esimene  vaatus
Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult. Medvedenkot huvitas, 
miks Maša alati mustade riietega käib. Maša vastas, et ta leinab oma 
elu ning ta on õnnetu. Medvedenko ei mõistnud teda, sest ta  arvas , et 
kui on raha, siis ei saa õnnetu olla. Maša arvas vastupidist. Tulid Sorin 
ja Treplev. Sorin ütles, et tal on maal olles ebamugav tunne. Treplev 
saatis Maša ja Medvenlo lava juurest ära, sest etendus ei olnud veel 
alanud. Sorinit huvitas, miks Treplevi õde tujust ära on. Treplev arvas 
sellepärast, et tema seda rolli ei saanud, vaid rolli sai Zaretšnaja. 
Treplev noppis õielt kroonlehti ja arvas, et ta ema ei armasta teda. 
Treplevile ei meeldinud, et ta ema on kuulus näitleja. Ta arvas, et teda 
sallitakse ainult seetõttu, et ta tema poeg on. Treplev pidas ennast 
tühiseks. Saabus Niina, kes oli kiirustades kohale jõudnud. Niinal oli 
raske kodunt välja saada, kuid see õnnestus tal tänu sellele, et ta isa 
koos võõrasemaga ära sõitis. Niina isa ei lubanud tal sinna minna, sest 
ta ei tahtnud, et Niinast näitleja saab. Niinat aga tõmbas järv enda 
juurde nagu kajakat. Niina ütles, et tal on hirm ja häbi Trigoni, tuntud 
kirjaniku, ees mängida. Treplev arvas, et elu tuleb kujutada nii, nagu ta
paistab unistustes. 
Šamarjevi arvates oli  lavakunst alla käinud. Ka Dorn pidi 
tunnistama, et hiilgavaid talent on vähevõitu. Treplev  palus  
tähelepanu, näidend algas. Treplevi vihastasid ta ema kommentaarid 
ja küsimused. Lõpuks Treplev vihastas ja peatas näidendi ning lahkus. 
Arkadina ei saanud vihastamise põhjusest aru, tema võttis näidendit 
kui  nalja .  Arkadina arvates oli Treplev ennast täis poisike. Tema 
arvates saatis Treplev oma aega igavalt mööda. Lõpuks muutus 
Arkadina rahutuks, et ta Treplevit solvanud oli. Maša läks Treplevit 
otsima . Arkadina  kiitis  Niinat ja käskis tal ilmtingimata näitlejaks 
hakata. Teised anusid Niinat, et ta jääks veel sinna, kuid Niina pidi 
siiski  lahkuma
Dorn  tunnistas  Treplevile, et talle see näidend meeldis ning ta 
nimetas Treplevit andekaks. Treplev tundis huvi, kus Zaretšnaja vastu, 
kes oli juba minema sõitnud. Treplev tahtis teda näha ning läks talle 
järgi. Kui Maša ja Dorn kahekesti olid jäänud, ütles Maša, et ta ei 
armasta oma isa ning talle meeldib Treplev.
Teine vaatus
Arkadina küsis Dornilt,  kumb  näeb nooruslikum välja, kas tema 
või Maša, kes on temast pea poole noorem. Dorni arvates nägi 
nooruslikum välja Arkadina. Arkadina arvates oli see tingitud sellest, et
ta ei mõtle kunagi vanadusele ega  surmale  ning ta on väga korralik. 
Sorini isa ja võõrasema sõitsid Tveri ning tänu sellele olid nad õega 
kolm päeva vabad. Arkadina ei saanud aru, miks ta poeg nii igav ja 
morn on. Medvedenko arvates peaks Sorin suitsetamise maha jätma. 
Ka Dorin oli nõus ning ta  lisas , et suitsetamine  ja alkoholitarbimine 
hävitavad isiksust. Sorin põhjendas oma pahesid nooruse väheste 
naudingute tõttu, sest ta oli kakskümmend kaheksa aastat 
kohtuametis teeninud. Arkadina arvates on  linnaelu  külaelust palju 
huvitavam. Tekkis tüli Arkadina ja Šamrajevi vahel. Arkadina tahtis 
linna sõita, aga Šamrajev ei saanud talle hobuseid anda. Tuli Niina, kes
teatas, et Arkadina  nutab  ning Sorinil on astma. Dorn läks neile abi 
andma. Niina jäi üksi, tuli Treplev, kes  viskas  mahalastud  kajaka  ta 
jalge ette. Treplev lubas ennast ka vasrti samamoodi tappa. Treplev 
märkas nende poole kõndivat Trigorinit ning lahkus. Niina ütles 
Trigorinile, et ta tahaks tema nahas olla, et teada, mis tunne on olla 
kuulus. Trigorini arvates oli tema elu piin . Ta peas keerlesid ainult 
mõtted tema teoste jaoks ning inimestega suheldes jättis ta meelde 
fraase, mida oma teostes kasutada võiks. Ta polnud endaga rahul ja 
pidas ennast vähetähtsaks kirjanikuks, võrdles ennast kuulsamate 
kirjanikega (Tolstoiga, Turgeneviga). Niina arvates oli Trigorin ennast 
lihtsalt üle töötanud. Arkadina kutsus Trigorinit. Trigorin arvas, et nad 
peavad nüüd minema hakkama. Arkadina teatas aga, et nad jäävad 
veel sinna. 
Kolmas vaatus
Maša teatas, et ta läheb Medvedenkole mehele. Trigorin ise ei 
oleks tahtnud ära minna, kuid Arkadina poeg käitus imelikult, ta olevat 
ennast tulistanud. Räägiti isegi, et ta valmistuvat Trigorinit 
kahevõitlusele kutsuma. Niina kinkis Trigorinile medaljoni, mille ühele 
küljele olid graveeritud Trigorini nimetähed ja teisele küljele tema 
raamatu pealkiri „Päevad ja ööd“. Sorin tahtis ka linna sõita, kuid 
Arkadinale see mõte ei meeldinud, sest Sorinil oli tervis kehvaks 
jäänud. Sorin arvas, et tema poeg tunneb ennast üleliigsena, ta palus 
Arkadinat, et ta pojale raha annaks lõbutsemiseks ja välismaale 
minekuks . Arkadina aga väitis, et tal pole raha. Kui Treplev tuli, tekkis 
tal tüli emaga. Treplev ei pidanud Trigorinist lugu, tema arvates oli ta 
andetu ning ta ei saanud aru, miks ta ema tast nii palju lugu peab. 
Arkadinat vihastas see jutt ning ta solvas Treplevi öeldes, et hoopis 
tema on andetu ning ta ei suuda isegi viletsat vodevilli kirjutada. 
Treplev hakkas  nutma  ning ta leppis oma emaga ära. Arkadina arvas, 
et kui Trigorin ära sõidab, siis hakkab Niina jälle Treplevile tähelepanu 
pöörama . Trigorini saabudes lahkus Treplev. Trigorin oli leidnud 
medaljoni  teiselt  küljelt vihje lausele, mida sellest teosest otsida: „Kui 
sa kunagi peaksid  vajama  minu elu, siis tule ja võta“. Trigorin palus 
Arkadinat, et nad veel jääksid, sest ta oli Niinasse armunud. Arkadina 
arvates hakkas Trigorin hulluks minema. Talle ei meeldinud, et Trigorin
tema kuuldes teistest naistest räägib, talle meeldis Trigorin. Trigorin 
nõustus lõpuks kaasa minema. Tuli Šamrajev, kes teatas, et hobused 
on sõiduks valmis. Enne sõitu meenus Trigorinile, et ta oli oma  kepi  
maha unustanud. Kui ta sellele järgi läks, kohtus ta Niinaga. Niina 
teatas, et ta hakkab näitlejaks ning lahkub järgmisel päeval isa juurest 
ja alustab uut elu Moskvas. Trigorin käskis kohemaid teada anda, kui 
Niina Moskvasse jõuab.
Kolmandat ja neljandat vaatust lahutab kaks aastat.
Neljas vaatus
Medvedenko tahtis koju minna ja toonitas, et nende laps on juba 
kolmandat ööd ilma emata. Medvedenko otsustas üksinda minna.  
Treplevist oli korralik kirjanik saanud, ta sai selle töö eest rahagi. Polina
Andrejevnal oli oma tütrest kahju, sest Treplev ei pööranud Mašale 
tähelepanu. Tuli Medvedenko, kes ei saanud ära minna, kuna ta ei 
saanud hobust. Sorin oli pahane, sest ta oli väga haige, aga Dorn talle 
rohtu  ei andnud. Sorin alustas uuesti  juttu  teemal, et ta noorus talle 
rahuldust ei pakkunud. Dorn uuris Treplevilt Niina kohta. Treplev 
rääkis, et Niina oli Trigoriniga linna põgenenud, nad olid lapse saanud, 
aga laps suri ära. Trigorin hülgas ta ning läks oma vana armukese 
juurde tagasi. Ka teatrilavadel läks  Ninal  kehvasti. Niina pidas 
Trepleviga kirjavahetust ning märkis iga kirja alla, et ta on kajakas. 
Jaamast jõudsid kohale Arkadina, Trigorin ja Šamrajev. Treplev oli 
vanad probleemid unustanud ning ta  ulatas  Trigorinile käe. Trigorin 
teatas, et väga paljud  tunnevad  Treplevi vastu huvi. Maša ütles isale, 
et ta Medvenkole hobust annaks, aga isa keeldus. Medvenko otsustas 
jala koju minna. Hakati lotot mängima, Treplevil polnud tuju ning ta 
läks jalutama. Šamrajev ütles, et Treplevit sõimatakse ajalehtedes. 
Šamrajev tuletas Trigorinile meelde kajakat, mille Treplev oli maha 
lasknud ja mille topist Trigorin tahtnud oli. Treplev jäi üksinda  tuppa
tal oli  rahutu  tunne. Ta  vaatas  aknast välja ja nägi Niinat. Niina küsis, 
kas Treplev on üksi ja käskis kõik uksed lukustada. Niina ütles, et ta ei 
ole  julgenud  Treplevi juurde minna, sest ta  kartis , et Treplev vihkab 
teda. Treplev ütles, et esialgu needis ta Niinat, kuid siis  taipas , et 
nende  elud  on seotud. Niina pidi lahkuma, Treplev tahtis kaasa minna, 
aga Niina keeldus. Niina rääkis, et ta on jõudnud järeldusele, et tähtis 
pole mitte kuulsus, vaid oskus kannatada. Enne  lahkumist  ütles ta 
Treplevile, et ta tema siinkäimisest Trigorinile midagi ei räägi ning et ta
armastab ikka veel Trigorinit, isegi tugevamini kui varem. Peale Niina 
lahkumist rebis Treplev puruks kõik enda käsikirjad ning lahkus  toast
Kogu seltskond läks tuppa, kus ennem oli olnud Treplev. Šamrajev 
andis Trigorinile kajaka topise. Kostis  lask . Dorn käis vaatamas, mis oli 
juhtunud ning teatas, et käsiapteegis oli eetripudel lõhkenud. Dorn viis 
Trigorini teistest eemale ja käskis Arkadina kusagile ära viia, sest 
Treplev oli ennast maha lasknud. 
Anton Tšehhov näidend-Kajakas-Kokkuvõte #1 Anton Tšehhov näidend-Kajakas-Kokkuvõte #2 Anton Tšehhov näidend-Kajakas-Kokkuvõte #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 408 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Väga põhjalik kokkuvõte Tšehhovi näidendist "Kajakas"

Sarnased õppematerjalid

Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES
4
docx

Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES

KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Masale, mil nad mõisa pargis jalutades filosofeerisid, et kas vaene saab ka õnnelik olla. Treplev valmistub valmistub oma etenduseks. Peaosa ning ka ainukest osa mängib Niina Zaretsnaja, kellesse Treplev ka kohutavalt armunud on. Treplev ise kirjutas selle näidendi ning tal on probleeme uskumisega, et see näidend meeldib kellegile, eriti tema enda emale. Ta lahkus ülikooli kolmandalt kursuselt ning sellest ajast saati on ta peres lihtsalt muidusööja ning ta tunneb end selle pärast pahasti. Niina jõuab ka varti kohale. Tal oli sinna tulemisega komplikatsioone, sest tema vanematele ei meeldi, et ta näitlemisega end sidunud on. Niina kuldes sõnad olid, et teda tõmbab sinna järve äärde nagu kajakat. Tõsi, mõisa asus täpselt ühe suure järve kaldal. Selle järve kaldal asub veel oma seitse

Teatriõpetus
Meeste ja naiste suhted Tšehhovi-Kajakas
2
doc

Meeste ja naiste suhted Tšehhovi "Kajakas"

Meeste ja naiste suhted Tsehhovi ,,Kajakas" Tsehhovi ,,Kajakas" valitseb meeste ja naiste vahelistes suhetes paras sasipundar. Teoses on palju ristuvaid suhteliine ja peaaegu kõik tegelased armastavad kedagi, samas leidmata reeglina vastuarmastust. Näidendi alguses kirjeldatakse Masa ja Medvenko kohtumist. Medvenko on õpetaja, kes on piiritult armunud Masasse. Ta on valmis iga päev jalgsi kõndima kuus versta edasi- tagasi, et vaid korrakski Masat näha. Samas aga ei saa Masa vastata Medvenko armastusele, kuna ta on omakorda armunud Treplevisse, enesekeskse näitlejanna Arkadina pojasse. Teades, et tal pole lootust omakorda Treplevilt vastuarmastust saada on Masa õnnetu. Lõpuks otsustab ta oma armastuse Treplevi vastu oma südamest välja kiskuda ja abielluda Medvenkoga, kuid see abielu pole õnnelik, kuna Masa tegelikult ei hooli oma mehest vaid armastab salamisi endiselt Treplevit pidades oma tunnetega lootusetut võitlust. Teine teos

Kirjandus
Anton Tšehhovi loomingu lühikokkuvõte
3
docx

Anton Tšehhovi loomingu lühikokkuvõte

provintsiametnikuks. Ka Andrei õed, haritud ja peene hingelaadiga naised, igatsevad pääseda provintsielu ahistusest. Selles näidendis on tunda autori iroonilist suhtumist haritlaskonna nõrkustesse, suutmatusse tegutseda. `'Kolme õe'' tegelased loodavad veel üksnes tulevikule, maisele õiglusele, olgugi, et see võib saabuda alles kahe- või kolmesaja aasta pärast Komöödia `'Kirsiaed'' Tsehhovi viimane lõpetatud näidend räägib jälle vene intelligentidest, kes on kenad oma kõnelustes, kuid ei oska tegutseda. Näidend ühendab endas naljakat õrna ja peenet lüürikat. Näidendi keskne kujund ongi kirsiaed. Venemaa ilu, kõik tema aiad ja metsad läheb kodanluse kätte ja aadlimaailm on hukkumas. Lopuhhin, teistsuguse eluhoiaku esindaja, laseb osava ärimehena ilusad kirsiaiad maha raiuda. Asmele tulevad suvilad ja loomulikult Lopuhhini hiigelkasumid. Vaimuinimesed igatsevad

Kirjandus
Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patriootlik lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino- Lilled" (Vainulilled) 1866. aastal ja sellele järgnev "Emmajõe Öpik" (Emajõe ööbik) 1867. aastal. Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidend ,,Saaremaa onupoeg",1870, on mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. 2. H.de BALZAC ,,ISA GORIOT" Tegevus toimub inetus, räämas vaestekodus paralleelselt rikaste mõisate ning uhkete häärberitega. Lahendatakse nii rahalisi, positsioonilisi kui ka perekondlike probleeme. Tegevus toimub Prantsusmaal Pariisis , 19. sajandil proua Vauquer' ,,perekondlikus" pansionis

Kirjandus
Imeline kirjandus
11
doc

Imeline kirjandus

Realistid püüdsid kujutada oma kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid ta pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Realismi põhizanr on eepika suurvorm- romaan. Realism jaguneb kriitiliseks ja psühholoogiliseks. 3. Realism Vene kirjanduses- teemad, esindajad, olemus Ivan Gontsarov, Ivan Turgenev, Nikolai Gogol, Fjodor Dostojevski, Lev Tolstoi, Anton Tsehhov(novellist ja näitekirjanik) 4. Lev Tolstoi eluoluline ülevaade 1828-1910 Sündis kõrgaadlike perekonda, ta kasvas ilma vanemateta, ema suri kui Lev oli 2 ja isa kui Lev oli 9. teda kasvatasid sugulastest hooldajad. Lapsena oli ta jonnakas, isepäine ja julge kuid samal ajal õigusepüüdlik ja aus, elas Jasnaja Poljana mõisas Tuula lähistel. Ta sai koduõppe, selle kaudu kõrge haridustase. Tal oli huvi Idamaade kultuuri ja keelte vastu.

Kirjandus
Vene kirjandus
21
doc

Vene kirjandus

rõhutas tegelaste siseelu. Näiteks ,,Daam Koerakesega" ­ tegevust oli suhteliselt vähe 3. Oma kesta tõmbunud erakvähk ­ Belikov Karusmarjad ­ ,,Karusmarjad Tsehhovi näidendid ,,Kajakas" Probleem: Haige mõisniku juures tekivad külaliste ja elanike vahel pingelised ja keerulised suhted. Armastus, Armukadedus ja suhe kunstiga Tähtsamad tegelased: Treplev, Erkadina, Trigorin, Sorin, Niina · Lõpus lasi Treplev ennast maha, sest Niina ei armastanud teda · Kajakas sümboliseerib vabadust · Treplevi kaudu näidati tolle aja venemaa olustik. Ta peab kunsti vormi olulisemaks kui sisu, seepärast teda ei mõisteta. Ta ei tea mis on tõeline kutsumus. · Niina on nõus kunsti eest kannatama. Tsehhovi arvates on ta tõeline kunstnik ,,Kirsiaed" Tegelased: Toapoiss Jasa Toatüdruk Dunjasa Ljubov Andrejevna Gajev Toapoiss Friss Kaupmees Lopahhin Üliõpilane Trofimov

Eesti keel
Tšehhovi ja Tolstoi loomingu kokkuvõtted
4
doc

Tšehhovi ja Tolstoi loomingu kokkuvõtted

PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi

Kirjandus
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Matilde - Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Laura - Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi Ludvig Sander - Insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Muidu sõbralik ja abivalmis. probleemid - "Tabamata ime" - Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud kuulsa klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku

Kirjandus




Kommentaarid (12)

himyf profiilipilt
Ann Saks: Väga hästi on konspekteeritud terve näidendi sisu, see on suureks abiks teose sisu meelde jätmisel.
08:45 08-03-2013
Juunas1990 profiilipilt
Juunas1990: kuidagi pikaks oli venitatud. Aga tänud sellegipoolest
18:56 15-12-2010
kadiangel profiilipilt
kadiangel: Väga põhjalik ja hea kokkuvõte ! :)
18:07 22-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun