Romeo ja Julia sisukirjeldus (1)

Esimene vaatus
Proloog : sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine.
I stseen : Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti.
Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele.
Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio . Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud.
Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võistelda.
II stseen:
Capuletti ja krahv Paris : Paris avaldab lootust, et vaenul on lõpuks lõpp, kuna nii Capuletti kui Montecchi on andnud vürstile sõna, et nad rahu ei riku. Krahv Paris palub vanalt Capulettilt Juliat endale naiseks . Capuletti peab tütart veel liig nooreks, kuid soovitab krahvil ise neiu südant võita. Ta teatab , et korraldab õhtul peo, kuhu ootab hulgaliselt külalisi, ka krahv on teretulnud. Teener, kes peab kutsututele sõna viima, ei oska lugeda. Ta kohtab teel Romeod ja Benvoliod ja pöördub nende poole küsimusega, kas nad lugeda oskavad. Romeo loeb kutsutute nimekirja ette.
Romeo on armunud onutütar Rosalinasse. Benvolio annab Romeole peomajja minna, et teiste neidude ilu Rosalina iluga võrrelda. Romeo on nõus Benvolioga kaasa minema, ehkki tema ajendiks on vaid näha Rosalinat.
III stseen:
Capuletti maja. Ema ja amm ( Julia imetaja) kutsuvad Julia. Ema vihjab Julia eale – saab peagi 14. Amm meenutab oma tütart, kes nüüdseks siitilmast lahkunud. Juliale ütleb amm, et oleks õnnelik teda mehele minemas nähes. Ema küsib tütre arvamust abielu kohta ja teatab, et krahv Paris on soovinud Juliat kosida. Ema annab Juliale nõu Parisega peol tutvuda, et teada saada, kas Julia võiks teda armastada . Julia vastusest ilmneb, et eelkõige on talle oluline vanemate nõuanne. Pidu on algamas.
IV stseen:
Capuletti majja valmistuvad sisenema maskides Romeo, Mercutio ja Benvolio veel mõne saatjaga. Romeo soovib olla tõrvikukandja rollis, ta ei soovi osaleda tantsus . Mercutio vihjab oma kummalisele unenäole, ka Romeo tunneb, et midagi saatuslikku on sündimas. Sisenetakse majja.
V stseen:
Teenrid koristavad söögilauda. Capulattid, ka Julia ilmuvad maske tervitama. Vanemad Capulettid meenutavad aegu, mil nad veel ise maskides pidusid külastasid. Romeod pimestab Julia ilu. Ta mõistab, et varem tuntu pole väärt armastuse nime.
Üks Capulettidest – Tybolt - arvab ära tundvat Romeo Montecchi hääle. Vana Capuletti keelab Tybolti tüli ärgitamast. Tybolt peab Montecchide peol viibimist teotuseks.
Romeo kõnetab Juliat, võtab neiu käe ja suudleb teda huultele. Amm saadab Julia ära, kuna teda kutsutakse. Romeo saab ammelt kuulda, et Julia on Capuletti tütar.
Maskid lahkuvad . Julia saab ammelt kuulda, et noormees oli Romeo Montecchi.Julia mõistab, et on armunud vaenlasesse.
Teine vaatus
Proloog: koor tõdeb, et Romeo endised armutundes on lämmatanud armumine Juliasse. Juliagi mõtleb ainult Romeost.
I stseen:
Romeo ei suuda Julia maja juurest lahkuda, ronib üle müüri ja hüppab aeda . Sõbrad muretsevad Romeo pärast, kuid teda leidmata lahkuvad.
II stseen - kuulus rõdustseen /armuavalduste stseen:
Romeo märkab kuuvalguses aknale ilmunud Juliat. Romeo väljenda oma ihalust ja imetlust.
Romeo kuuleb Juliat temale mõeldes armusõnu sosistamas. Julia arutleb, et Montecchi nimi ei tähenda midagi, Romeo oleks sama täiuslik, kui tal oleks muu nimi.
Romeo paneb Juliale ette hüüda end armsaks. Julia kohkub, kui näeb, et tema tundepuhangut on pealt kuulatud.
Julia kardab , et tema hõimlased võiksid Romeo nende aias tabada. Romeo väidab, et ei karda kedagi, kui vaid Julia teda armastab . Ilma Julia armastuseta pole tal nagunii elu.
Julia ja Romeo tõendavad teineteisele armastust. Julia on valmis Romeo naiseks saama, kui see leiab aja ja koha laulatuseks. Lepivad kokku, et peavad sidet saadikute abil.
III stseen:
Romeo külastab oma pihiisa Lorenzot. Ta pihib oma armumisest Juliasse ja palub Lorenzot neid juba samal päeval laulatada. Lorenzo on nõus, ehkki nimetab Romeot tuulepeaks, kes vaid hiljuti valas armupisaraid Rosalina pärast. Lorenzo loodab, et see armastus võiks vana tüli lõplikult lepitada.
IV stseen:
Mercutio ja Benvolio arutavad romeo olukorda. Benvolio teab, et Capuletti sugulane Tybalt on saatnud Romeole koju kirja arvatavasti kutsega duellile.
Ilmub Romeo. Vahetatakse teravmeelsusi. Ilmub amm, kes otsib Romeot. Mercutio teritab amme üle keelt ja amm on sellisest käitumisest pahandatud. Romeo saadab Juliale sõna, et see samal õhtul pihile tuleks, kus siis pihiisa Lorenzo nad laulataks.
V stseen:
Julia ootab amme ja pahandab, et see nii kaua end oodata laseb . Amm ilmub ja teatab Juliale, et too mingu pihiisa Lorenzo kongi. Amm ise peab minema redeli järele, et Romeo saaks öösel seda mööda Julia juurde ronida.
VI stseen:
Pihiisa Lorenzo kong. Kohtuvad Romeo ja Julia. Lorenzo kutsub noori endaga, et kirik võiks nad kokku liita.
Kolmas vaatus
I stseen:
Verona väljak. Benvolio teeb Mercutiole ettepaneku lahkuda, sest kuuma ilmaga on Capulettisid kohates kerge tüli tulema . Mercutio süüdistab Benvoliot äkilises meeles, ehkki tulipäine on pigem tema ise.
Tulevadki Capulettid. Mercutio on äge ja valmis Tybaltiga mõõgavõitlust alustama. Tuleb Romeo, aga ei tee Capilettide solvanguid kuulma ., vaid väidab, et hoopis armastab Tybalti. Võitlusest ei taha ta midagi teada. Mercutio tahab ise Tybaltiga võidelda. Võitlevad. Romeo püüab neid takistada, kuid juba torkab Tybalt Romeo käe alt mõõga Mercutiole rinda ja põgeneb.
Mercutio neab kaht vaenutsevat perekonda ja Tybalti. Tunneb, et haav on tõsine ja palub end mõnda majja viia. Benvolio tuleb tagasi teatega Mercutio surmast.
Tybalt tuleb taas ja nüüd Romeo enam võitlusest ei tagane . Tybalt sureb Romeo mõõga läbi.
Tulevad vürst, Capulettid ja Montecchid. Benvolio räägib, kuidas tüli algas ja kes kelle tappis. Ta vaikib küll sellest, et Tybalt noris tegelikult tüli Romeoga ja Mercutio ise oli mõõgavõitluse algataja.
Vürst teatab, et mõrvade eest ei andestata. Ehkki Romeo tappis kättemaksuks, peab ta pagendatuna maalt lahkuma .
II stseen:
Julia ootab ööd, et Romeoga kui oma mehega kohtuda . Amm tuleb ja toob teate, et Romeo on tapnud Tybalti ja selle eest pagendatud. Julia on ahastuses, kuid ei suuda Romeot süüdi mõista: kui Romeo ei oleks tapnud Tybalti, oleks Tybalt tapnud tema. Amm lubab Romeo ööseks Julia juurde juhatada, kuna pihiisa on ta varjule viinud.
III stseen:
Lorenzo toob Romeole teate pagendusest. Romeo eelistaks pagendusele surma, sest julia on ju Veronas. Lorenzo püüab Romeole aru pähe panna, see aga on kui segane.
Tuleb amm ja räägib, et julia aina nutab ja ahastab. Romeo on valmis endalt elu võtma. Lorenzo sõitleb Romeot, et see on kaotanud mehisuse ega hooli naisest, kelle elu ta on. Ta saadab Romeo Julia juurde ja selgitab talle edasisi samme: Romeo lahkub Veronast ja asub Mantuasse, kus saab sõnumeid Lorenzo kaudu. Lorenzo usub, et aja jooksul kõik laabub ja Romeo võib Veronasse tagasi tulla.
IV stseen:
Julia vanemad ja krahv Paris lepivad kokku peatse pulmapäeva suhtes. Isa saadab ema Juliale sellest teatama.
V stseen:
Romeo ja Julia lahkumine ( kuulus dialoog : Kas lähed juba? Päev on ju veel kaugel. See oli ööbik, aga mitte lõoke ...) Romeo lahkub ja lubab igal võimalusel Juliale tervisi saata. Tuleb Julia ema. Julia väidab, et pole terve. Ema arvab, et Julia on leinas Tybalti pärast ja lubab Romeole kättemaksu. Ta toob ka rõõmsaid sõnumeid , et neljapäeval laulatatakse Julia ja krahv paris. Julia keeldub ja ütleb, et enne saab ta Romeo naiseks kui krahv Parise omaks. Isa vihastab ja ähvardab Julia vägisi paari panna või hoopis minema kihutada. Julia palub emalt abiellumiseks pikendust, kuid ema ütleb tütrest lahti.
Amm soovitab Julial krahv Parisega naituda, sest Romeo on ära ja teda nõudma tulla ju ei saa. Julia teatab, et läheb pihiisa kongi. Ta loodab Lorenzolt mõistlikku nõu.
Neljas vaatus
I stseen:
Lorenzo kongis on Paris, kes laulatusest räägib. Lorenzo arvab, et see tuleb liiga rutakalt, kuid Paris teatab, et nii on vana Capuletti soov. Abielu peaks Julia leina Tybalti pärast leevendama.
Ilmub Julia. Paris jätav Juliat suudeldes hüvasti. Julia pöördub Lorenzo poole palvega leida väljapääs, sest kui ta peab Parisele minema, tapab ta enda.
Lorenzol on hull plaan: Julia peab võtma rohtu , mis ta 42 tunniks surnuna magama paneb, ka pulss ei tööta, ühtki elumärki pole. Ise saadab Lorenzo munga kirjaga Romeo juurde, et siis koos Julia ärkamise ajal tema juures olla ja nii saavad julia ja Romeo koos Mantuasse kaduda.
II stseen:
Käivad ettevalmistused pulmadeks. Julia tuleb pihilt ja palub isalt andestust ning lubab sõna kuulata. Isa tõstab laulatuse päeva neljapäevalt kolmapäevale.
III stseen:
Julia valib amme abil välja peoriietuse ja palub end siis üksi jätta.
Julia peas keerlevad kõhklused ja hirmud unerohu võtmise ees. Siiski riskib ta ja joob ära Lorenzo antud leotise.
IV stseen:
Ettevalmistused Capuletti majas . Koidab hommik ja juba on kuulda Parist muusikaga tulemas.
V stseen:
Amm leiab Julia tardunud olekus. Ema, isa ja Paris on ahastuses ja neavad õnnetut päeva.Lorenzo sõitleb neid nutulaulu pärast ja meenutab, et taeva õndsus on suurem maapealsest.
Pulmapidu pöördub matusetalituseks.Pillimehed lõpetavad mängimise. Toimub sõnelus teener Pietroga.
Viies vaatus
I stseen:
Romeo saab teener Balthasari kaudu sõnumi, et Julia on Surnud ja maetud Capulettide hauakambrisse. Lorenzo saadiku kiri pole temani jõudnud. Romeo veenab vaest apteekrit talle mürki müüma, ehkki selle teo eest on Mantuas karistuseks surm.
II stseen:
Selub, et lorenzo saadik jäi katkuvalve korraldusel vahi alla ja ei pääsenudli Mantuasse, et Romeole sõna viia. Lorenzo aimab halba ja kiirustab üksi hauakambrisse.
III stseen:
Paris on tulnus hauakambrisse, et öösiti julia haual valvata. Parise paaž annab märku, et keegi tuleb. Paris taandub eemale.
Tulevad Romeo ja Balthasar. Romeo võtab kangi, et hauda lahti kangutada. Balthasarile annab ta raha ja kirja ning käsib selle hommikul viia Romeo isale . Siis vannutab ta Balthasari lahkuma ja mitte tema järele luurama jääma.
Baltharar jääb siiski peitu .
Romeo hakkab hauakambrit avama. Nüüd sekkub Paris ja tahab Romeot vahi alla viia. Romeo anub, et Paris teda meeletust teost säästaks. Paris ei jäta ja nii sureb ta mõõgavõitluses Romeo mõõga läbi.
Romeole meenub sõnum, et paris pidi Julia kosima. Ta viib Parise surnukeha Julia hauakambrisse. Julia ilu on endine. Romeo jätab Juliaga hüvasti ja joob mürgipudeli tühjaks. Sureb suudeldes.
Ilmub vend Lorenzo. Ta leiab hauakambrist tapetud parise ja end mürgitanud Romeo . Julia ärkab. Lorenzo kutsub teda kaasa, et ta saaks nunnakloostris rahu leida. Julia saadab Lorenzo ära. Otsib mürki veel soojadelt Romeo huultelt.Kuuldes lähenevaid hääli, torkab Julia Romeo pussi endale rinda ja sureb.
Surnuaial on valvurid , tulevad Verona kodanikud, et õudsate sõnumite kohta kinnitust saada.Tulevad ka Julia vanemad ja vürst. Ilmub Romeo isa. Kõik on vaatepildist rabatud.Vürst soovib asjasse selgust.Lorenzo toob päevavalgele kõik üksikasjad. Selgitusi lisavad ka Romeo teener Balthasar ja Parise paaž.
Vürst loeb Romeo kirja ja nii saab tunnistajate jutt kinnitust.
Vürst näeb juhtunus süüd kahe suguvõsa vahelises vaenus . Vanade Montecchi ja Capuletti kohutav kaotus suudab lõpuks vaenu lõpetada. Kumbki tõotab vastaspoole lapse mälestuse auks kauni kuju püstitada, et veronas nende mälestus ei kaoks. Samuti tõotavad nad, et vaen enam iialgi ei puhke.
Vürst nendib, et see hommik on neile nukra rahu toonud ja kurvemat lugu kui lugu Romeost ja Juliast pole kuuldud .