Kõrberahvaste elust ja kommetest (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Võru Kesklinna Gümnaasium
Carmen Oroperv
8. klass
Kõrberahvaste elust ja kommetest
Referaat
Võru 2011
Sisukord
Sissejuhatus..................................................................................................3

Erinevate kõrberahvaste eluviisid .............................................................4

Nomaadid .................................................................................................4

Aborigeenid ..............................................................................................4

Beduiinid ..................................................................................................5

Bušmanid..................................................................................................5

Rikastunud kõrberahvad.........................................................................6
2.1 Araabia Ühendemiraadid.........................................................................6

Põllundus................................................................................................7

Karjakasvatus ..........................................................................................8

Elamud....................................................................................................9

Toitumine...............................................................................................10
6.1 Beduiinileib..............................................................................................10

Keskkonnaprobleemid............................................................................11
Kokkuvõte .............................................................................................12
Kasutatud allikad....................................................................................13
Sissejuhatus
Kõrbed on hõredasti asustatud alad. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Peamiseks koduloomaks on kaamel , kellelt saadakse piima ja liha. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Rikkuse aluseks on must kuld – nafta , tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga üles ehitanud moodsa riigi. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbestumine. Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Enda kaitsmiseks ülekuumenemise eest joovad nad kuuma jooki. Nad oskavad hankida vett nii taimedest , loomadest kui ka kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomanahkseid kasukaid. Kogu maailma kõrbetes elab kokku üle 1 miljardi inimese. Kõrberiigid on Mehhiko, Alzeeria , Liibüa, Sudaan , Egiptus, Saudi Araabia, Usbekistan .
Erinevate kõrberahvaste eluviisid
Nomaadid
Väga suur osa kõrberahvast on nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on tühjaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kõrbealade kõige sobivam koduloom on kaamel.
Kõrbe rändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahast valmistatud telkides. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Suvel pannakse telk liivaluite harjale, kus tuul seda päeval jahutab. Palava päikese, öise külma ja tuules lendleva liiva eest kaitsevad nomaade nende avarad rõivad, näokatted ja turbanid.
Aborigeenid
Aborigeenid on Austraalia põliselanikud. Neil on kombeks rituaalsete tantsude ajaks keha maalingutega katta .Üsna uskumatu, kuid tõsi, et nende harjumuspäraseks toiduks on puudejuuri uuristavad mardikavastsed. Neid lihavaid tõuke süüakse kas toorelt või kuumade süte peal küpsetatult. Maitselt meenutavad nad õlikat pähklit ning on väga toitvad.
Joonis 1 Aborigeen
Beduiinid
Beduiinid püüavad kinni ka kõige väiksema tilga vett, mis kaljudelt alla voolab, ehitades väikesi tamme. Kohtades, kus leidub pidevalt vett, võivad nad end pikemalt sisse seada.
Beduiinide telk on valmistatud kitsevillasest riidest, mis varjab päikest ja peab kinni harvade vihmade ajal alla sadava vee. Veepidavust suurendab riide paisumine niiskuse ajal enne vihma. Telgi valmistamisel vaja mineva riide koovad naised ise. Telgi panevad püsti ja tõmbavad pingule naised. Seinad kinnitatakse katuse külge ja tõmmatakse alt tihedalt vastu maad, et tuul ja külm ligi ei pääseks. Seinu on võimalik üles keerata, et tuul läbi käiks ja õhku telgis jahutaks. Kui pere on suur ja on palju lapsi, võib telk olla mitmeks osaks jaotatud. Naiste poolel asub nende elutuba, magamisasemed ja muidugi kööginurk. Beduiinidel on toidu serveerimiseks nii suur vaagen, et sinna mahub korraga ära terve lammas.
Telgis on vaibad ja padjad, kuid mitte mingisugust mööblit. Kuna seal on hämar, on ka jahe. Kuna nad rändavad ühest paigast teise, ei ole neil eriti suur varandus. Oluliseks peetakse mõõku, püsse ja kohvivalmistamisriistasid.
Beduiinidel on kombeks, et mehed võtavad külalisi vastu selleks eraldatud telgiosas. Mehed söövad kõik koos, naised ja lapsed peavad leppima oma telgipoolel söömisega. Toitu võetakse sõrmedega, kahvleid nad ei kasuta.
Tänapäeval kasutavad beduiinid savist ja metallist nõude asemel kergeid plastiknõusid. Beduiinide traditsioonilised veekandmiskotid on kitsenahast valmistatud. Vanasti sõltusid nad täiesti kõrbes leiduvatest kaevudest. Teekond tuli nii planeerida , et vett jätkuks. Tänapäeval läheb beduiin kõrbe paakautoga, kust jätkub vett nii kariloomadele, kui ka inimestele.
Bušmanid
Bušmanid elavad kalahari kõrbes.Vihma eest kaitseks ehitavad nad endale puuokstest ja nende vahele põimitud rohust onne. Sageli jäävadki need vaid vihmakaitseks. Päeval ollakse lihtsalt tuulevarjus ja öösel istutakse lõkke ääres.
Bušmanid kütivad loomi. Et loom sureks, kastetakse noole ots mürgi sisse. Pärast jälitatakse saaki, kuni see sureb . Küttides on neil väga napp riietus. Viimasel ajal riietub enamik bušmaneid tänapäevaselt ning vähesed elavad küttimisest ja taimede korjamisest.
Rikastunud kõrberahvad
Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta- ja gaasivarud. Neid toodetakse ja juhitakse torujuhtmetega sadamatesse ning veetakse muud moodi laiali. Ka kohapeal ehitatakse naftatöötlemise tehaseid. Nafta müügist saadud sissetulekute tõttu on kiiresti tõusnud Araabiamaade elatustase. Aafrika lõunapoolsetes kõrberiikides on teemandi, kulla, uraani jt. kaevandusi. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad.Seoses suute naftaleiukohtade kasutusele võtmisega on rikastunud Araabia poolsaare kõrberiigid.
Araabia Ühendemiraadid
Araabia Ühendmiraadid asuvad Araabia poolsaare idaosas. Vaid mõnikümmend aastat tagasi valitsesid šeigid oma beduiinirahvast oaasidest, praegu sõidavad nende järglased luksusautodes ja mõjutavad maailmamajandust. Rikkuse aluseks on must kuld – nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga ehitanud üles moodsa riigi. Araabia Ühendemiraadid on liitriik , mis koosneb seitsmest emiraadist, mis kõik on küll erinevad, aga kõik neid ühendab kõrbeliiv ja soe meri.
Joonis 2 Araabia Ühendemiraatide linn
Põllundus
Põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett, eelkõige kõrbet läbivate jõgede ääres või oaasides, kus on allikaid ja kaevusid. Oaaside lähedusse on rajatud niisutussüseemid, mis võimaldavad kuiva kliimaga kõrbes tegeleda põllumajandusega.Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse jne.) jt.
Saharas on suurtel aladel kivikõrbed. Allikate ja kaevude juures ning jõgede ääres asuvad oaasid, kus kasvab enamasti datlipalm .
Aastas annab palm kuni 50 kg väga maitsvaid ja toitvaid punakaid vilju . Neid süüakse toorelt, kuivatatult ja keedetult. Palmi tüvesid kasutatakse ehitusmaterjalina, lehti aga majakatuste tegemiseks, lehtedest saadavat kiudu köite ja muude punutiste valmistamiseks. Datlipalmid on ühtlasi heaks viljapõldude ja juurviljaaedade kaitseks kõrvetava päikese eest. Nende varjus saab kasvatada teravilja, juurvilja ja kõrvitsalisi.
Joonis 3. Datlipalmid
Karjakasvatus
Enamus kõrberahvastes tegelevad rändkarjakasvatusega. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud.
Rändkarjakasvatajad kasvatavad kitsi, lambaid, kaameleid kes lepivad kesise ja kuiva toiduga ning vähese veega. Oaasides, kus vett on rohkem, kasvatatakse eesleid ja veiseid.
Peamiseks koduloomaks on kaamel, kellelt saadakse piima ja liha. Nahast ja villast tehakse riietusesemeid. Kaamel on peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab rikkust.
Joonis 4 Nomaad kaamliga
Elamud
Vanades kõrbeasulates on kitsad ja kõverad tänavad ning lameda katusega majad, mille akendeta seinad ja savimüürid jäävad tänava poole. Elamute siseõuedes on aiad ning kaevud.
Kõrberahvad elavad ka praegu veel loomanahkadest, vildist valmistatud telkides. Vanades kõrbeasulates on majad ehitatud savist, lamedate katustega, akendeta.
Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomanahkseid kasukaid, mis kaitseb neid päeval (suvel) ülemäärase kuumuse eest ning öösel (talvel) külma eest.
Nomaadid kes on rändava eluviisiga elavad sõrestiktelkides, mis pannakse peatuspaigas üles ja kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada.
Joonis 5: Elamu
Toitumine
Kõrberahvad on harjunud kuuma ja kuiva kliimaga. Enda kaitsmiseks ülekuumenemise eest joovad nad kuuma jooki. Kõrberahvaste tavalisemad toidud on datlid, vinnutatud liha ja beduiinileib.
Beduiinileib
Beduiinileib on kiireti valmiv ja toitev kõrberahvaste toit. Seda valmistatakse sütel. Jahu ja sool segatakse veega. Taignast pätsitakse paks pannkooki meenutav käkk, pannakse tavalisse kilekotti ja asetatakse sütele. Kraabitakse leivale sütt ja tuhka peale ja küpsetatakse 10 minutit.
Joonis 6: Mees beduiinileiba valmistamas
Inimtegevuse tagajärjed
Kõrbes asuvad tööstused ja kaevandused hävitavad laiadelt aladelt taimestiku . Õhu saastatus suureneb.
Kõrbe taimestik on väga õrn ja vale majandamine toob kaasa kõrbestumise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkatetaastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid.
Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise.
Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam ei too. Nii on juhtunud Aarali merega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud.
Kokkuvõte
Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Peamiseks koduloomaks on kaamel, kellelt saadakse piima ja liha.Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega.
Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kõrberahvad on rikastunud kiiresti tänu maavarde kaevandamisele, eriti aga tänu naftale.
Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine.
Kasutatud allikad:
http://www.24tundi.ee/100123/iisraellased-soovivad-elada-rahus-ehitada-ules-oma-maa-oppida-ja-luua/
http://citytravel.ee/index.php?lang=ee&scid=146
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeinimene.ht m
http://www.ekstreem.ee/kaidojatarmo/siinai_k%C3%B5rbes.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korb_evelinviks.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.ht m
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 3 allalaadimist