JUDAISM (1)

JUDAISM
Judaism on etniline usund - religioon , mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr.
Judaismi ajaloolised etapid: Judaismi esimesed järgijad olid Lähis-Ida heebrealased .Juutide püha raamatu Piibli (Vana Testamendi järgi tõotas jumal (u. 1900 a. eKr.) Kaitsts Aabrahami ja tema järeltulijaid ning anda neile maa, kus elada. 1200a. paiku eKr. Saatis jumal Moosese, et see juhiks juudid välja Egiptuse vangipõlvest.
Paabeli vangipõlv. Pärsia kuningas Kyros vallutas Babüloonia 539eKr, suhtus usuküsimustesse vabameelselt, andes juutidele loa kodumaale naasta, osa pöördus tagasi ja hakkasid taas üles ehitama Jeruusalemma templit u 520eKr.
Vangipõlve ajal seati põhirõhk seaduse täitmisele, monoteism , täideti religioosse seaduse käske, nt ümberlõikamist ja hingamispäeva pidamist. 5.sajandil valmis Moosese raamat lõplikul kujul, lisandusid ajaloolised raamatud ja prohvetite raamatud.
Hellenistlik ajajärk saabus Aleksander Suure vallutustega. Kuningas Herodes Suure ajal sündis Naatsareti Jeesus .
Juutide olukord oli hellenistlikul ajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ühelt poolt, ning teiste rahvaste soovimatus seda mõista tekitasid sageli pingeid ning viisid lõpuks sõdadeni aastatel 66-70, 115 ( diasporaa ülestõus) ning 132. Ülestõusude tagajärjel hävitati Jeruusalemma tempel ning hajutati ja orjastati paljud juudi kogukonnad . See viis diasporaa hoogsale arengule lääne suunas kui sõjavange arvukalt Rooma ääreprovintsidesse,Hispaaniasse, Doonau ja Reini äärde ümber asustati.
Keskaegses Euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usundist ja keeldusid ristiusku vastu võtmast. See andis tõuke nende usulisele tagakiusamisele, mis algas Hispaanias 613. Kogu kristlikus Lääne- ja Kesk-Euroopas, kus elas enamik juute , kehtestati nende jaoks eriseadused; juutidelt võeti maaomandiõigus, nad olid sunnitud elama linnades, kus tegelesid peamiselt käsitöö ja kaubitsemisega, rikkamad liigkasuvõtmisega. Eriti levis juutide jälitamine ristisõdade ajal; sellega kaasnes juutide arvukas ümberasumine. 1290 aeti juudid välja Inglismaalt, 1306 Prantsusmaalt. Saksamaalt põgenes palju juute jälitamise eest Poola ja Leetu .
Ibeerias tõi araablaste vallutus 8. sajandil kaasa juutide olukorra kergenemise ja juudi kultuuri õitsengu 9. – 15. sajandil.
Pühad raamatud: Moosesele ilmutas jumal oma käsud selle kohta, kuidas elada ja jumalat teenida. Judaism soovib õiglast ja rahumeelset elu kõikidele maailma rahvastele. Juudi pühad raamatud rõhutavad, et selle eesmärgi saavutamiseks on oluline oma eluviisi parandada. Vana testament on juutide piibel . Vana testamendi raamatute kogu e. kaanon kinnitati umbes aastal 100pKr.
Heebrea piibli ehk Vana Testamendi viis esimest raamatut – Moosese raamatud ehk toora – sisaldavad judaismi seadusi ja jutustavad juudi rahva varasemast ajaloost. Vana Testamendi laulud ehk psalmid , prohvetiraamatud ja muud pühad kirjad. Toora on juutide jaoks kõige tähtsam raamat.
Hilisemad teosed, nagu näiteks Talmud –tõlgendavad toorat. Nad õpetavad inimestele, kuidas elada vooruslikku elu ja sooritada rituaale.
Juutide usulisi juhte nimetatakse rabideks. Nad on õpetajad ja seletavad lahti judaismi seadusi. Nad uurivad mõlemat püha raamatut – talmudit ja kirjarulli kujul säilitavad toorat.
Judaismi põhiõpetused:
1. Tingimusteta monoteism - usk ühteainsasse Jumalasse Jahvesse, kasutatakse sõna Issand . Judaismi iseloomustab ka Messia idee.
2. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale - Jumala valis juudid oma rahvaks, kellele ta ilmutas oma tahte.
3. Jumal on õiglane kohtumõistja ja halastav isa - inimene peab täitma oma kohustusi Jumala ja inimeste ees, olulisim on õiglus.
Judaismil on kaks koolkonda : konservatiivne ortodoksijuutlus e. Masorti judaism ja vabameelne liberaaljuutlus e. rekonstruktsionistlik judaism.
Juudid tähistavad mitmesuguseid usupühi:
Roš-hašana- juudi uusaasta.Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Eesti keeles tähendab see siiski aastapead. Sel päeval loodi Aadam - Esimene inimene. 2000.a. saabus juudi kalendri järgi aasta 5761. see tähendab, et Aadam loodi 5761 aastat tagasi. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. Õnnitledes teineteist ütlevad juudid: Olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse see päev sofaari. See on kõver jäärasarv. Selle tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitlema kõige kurja vastu. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett , et tuleks hea ja magus aasta. Sellele järgneb
Jom- kippur - septembris või oktoobris peetav suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kõige tähtsam palve on "Kol nidre" (kõik tõotused) millega tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused . Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa
Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris , kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. 2.sajandil eKr. Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Süüdatakse 9-haruline küünlajalg - minoora (iga päev lisatakse üks küünal, üheksas põleb pidevalt, sest sellega läidetakse ülejäänud).
Hannuka võtmesõnadeks on truudus , vabadus ja julgus ka rõhumise all oma Jumalale ja usule kindlaks jääda (Sakarja 4:6). Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris.
Pesah e. paasapühad- Paasa , heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. Tähistatakse märtsis või aprillis . See on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud. Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo. See on püha, mis tähistab vabadust ja orjusest pääsemist. Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg (seder), kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad lugemised, laulud ja sümboolsed toidud.
Shavuot-püha ehk nädalate püha ehk nelipüha ajal (heal lapsel mitu nime) on paljudes juudi kogudustes kombeks kaunistada kodude ja sünagoogide sissekäigud ja seinad puuokste ja roheliste taimedega, selleks et piltlikustada Siinai mäe sündmusi. Lisaks laotatakse sünagoogipõrandale rohtu, et anda murulõhna sellele Toora andmise pühale. Shavuoti peetakse seitse nädalat pärast paasapüha. Sel päeval oleva Mooses Siinai mäelt saanud Jumalalt kümme käsku. Seda peetakse ka lõikusepühaks.
Sabat - kõige sagedasem , kord nädalas. Kestab päikeseloojangust reede õhtul päikese loojumiseni laupäeva õhtul. Üks 10-st käsust: pühitse hingamispäeva- laupäeva. Laupäeval võetakse end igapäevastest kohustustest priiks- On keelatud igasugune töö tegemine. Igasugune parandamine, valmistamine, tuld ei tohi teha, uut ei tohi alustada, tuba ei tohi koristada . Igasugune seos tööga, seal hulgas sellest mõtlemine, tuleks eemale hoida, sest seda peetakse päevaks, mil jumal maailmaloomise tööst puhkas. Sel päeval tegeletakse Jumalaga , sügavamate teemadega. Tehnika areng on toonud kaasa palju kiusatusi.
Lehtmajade püha (sukkot)-peetakse sügisel 7 päeva. Lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha ja nädalatepüha. Toora annab käsu meile elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada, kuidas iisraellased elasid nendes neljakümne kõrbe rännakuaasta jooksul pärast Egiptusest väljarändamist Kodudes ja sünagoogis püstitatakse lehtmaja, mis on rõõmsapäraselt kaunistatud puuviljadega, mis näitab õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: Lulav ( palm ), hadass ( mürt), arava (paju) ja etrog(tsitruseline). Talmudi kohaselt iseloomustavad need neli vilja eriliiki inimtüüpe õpetavad meid hindama üksteist. Juudi traditsiooni kohaselt tervitatakse Sukkoti seitsme päeva jooksul iga päev ühte külalist: Abrahami, Iisakut, Jakobit, Joosepit, Moosest, Aaronit ja Taavetit. Kuna igaüks neist on kogenud ja teab rändamise tähendust. Iga päev kogu Sukkoti aja jooksul, loetakse sünagoogis palvet (Hoshanan), samal ajal marssides poodiumil, käes toora rull ja neli taime.
Usutavad: Juudi religioosse elu keskmes on sünagoog ja kodu. Sünagoog on judaistide kogunemispaik-pühakoda. Esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas. Pärast Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik elu sünagoogides peetavatele kogunemistele. Sünagoogiteenistuse läbiviimiseks on vajalik kümne mehe kohalolu. Oma olemuselt on sünagoog pigem kool, kui palvela. Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni: kool, kus juudi lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai pidada nii matuseid, kui kohtukoda. Idaseinas seaduselaegas - toorarullide säilitamine. Saalipoolel all asub pult, kus loetakse palveid ja Toorat. Teenistuse kulminatsiooniks on seaduselaeka avamine . Puuduvad maalid ja skulptuurid , kasutatakse sümboleid. Juudi koguduse vaimne juht on rabi , kes tunneb ja õpetab seadust, juhib judaismis olevat liberaalset kogudust. Rabiks võib olla ka naine. Rabi teab ja tunneb seadust.
Juudile on kodu samasugune tempel nagu sünagoogki. Sabati pidamine on perekondlikus elus nädala keskpunktiks, mis algab reedel päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva päikeseloojangul.
Õigeusklikud juudid järgivad rangeid ettekirjutusi selles osas, mida nad söövad ja kuidas tuleb käsitseda rituaalse tähtsusega esemeid. Rituaalse puhtuse reegleid nimetatakse koššeriks. Ei sööda sealiha ega verd.
Kodus peetakse pühadena poisslapse ümberlõikamist. Ümberlõikamine on olulisim traditsioon, mis viiakse läbi kaheksandal päeval pärast poisslapse sündi. Kohal peavad viibima 10 täieõiguslikku juudi meest ja toimingu läbiviijat nimetatakse Mohel/moeliks.
13-aastaselt, kui juudi nooruk ametlikult meheikka astub , peetakse bar mitsva tseremooniat. Sabati jumalateenistusel loeb poiss ette prohveteite raamatutest. Teenistusele järgnevad tihti palved ja perekondlik pidu. Liberaalsetes traditsioonides on välja töötatud Bat mitsva- lepingu tütar. Tütarlapsed loetakse täiskasvanuks12 aastaselt. Juuditraditsioonis on naistel oluliselt vähemtähtis roll kui meestel.
Abielu on väga tugev traditsioon. Iga mees peab olema abielus, et rahvas edasi kestaks( abiellumine toimub spetsiaalse katte e. hupaa all).
Surnu tuleb matta suremisejärgsel päeval. Ideaalis tuleks matta mees palvesärgis ja naine surisärgis. Lilli traditsiooniliselt ei tooda.
Palvekapslid otsmikul ja käel- Tafillin (Šma Israel). Mezuza- see palvekapsel, mis on kinnitatud ustele. Tallit- palvesall, neil on tutikesed/sõlmekesed, millel on ka oma religioosne tähendus. Peakate - Jarmulke/kippa. Pühakotta minnes tuleb pähe panna.( Kristluses jällegi vastupidi- tuleb pealagi paljastada). Müts osutab, et alati on midagi inimesest kõrgemal. Abielunaistel peaks ringi liikudes olema pea kaetud- peapael. Seadusi on võimalik erinevalt tõlgendada, naistel kujunes juudi traditsioonis välja paruka kandmine.