Küüditamine aastal 1941 Referaat Tartu 2008 Vaevalt oli vene enamlus Eestis võimu haaranud, kui algas vägivald eesti rahva kallal. Oli plaanitud ulatuslik küüditamine eesti rahva füüsilise hävingu teostamiseks, mille tegelikku algust tähistas 14. juuni 1941. Nagu vapustus käis üle maa, kui tol juunikuu ööl ilmusid tuhandeisse kodudesse NKVD (Norodnõi Komissariat Vnuternnih Del Siseasjade Rahvakomissariaat) rässakad püssimehed ja käsutasid kiirustades mehed, naised ja väetid lapsedki voodist. Veoautod kihutasid ahastava inimlastiga raudteejaamadesse, kuhu trellitatud loomavagunid olid valmis seatud
Juuniküüditamine Juuniküüditamine toimus 1941. aasta juunis. See pandi toime Nõugokude Liidu poolt ja selle käigus aeti oma kodudest välja ja viidi teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov. Operatsiooni asusid läbi viima nn ''troikad'', mis olid kolmest isikust
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati.
vangilaagritesse aastatel 1944-1953 ligikaudu 25 000-30 000 inimest, kellest umbes 11 000 tagasi enam ei tulnud. Pärast sõda massiküüditamised jätkusid, 15. Augustil 1945 küüditati 407 inimest rahvuse alusel. 1949. aasta märtsiküüditamisel saadeti Eestist ära 20 702 inimest, kellest umbes 70% olid lapsed, naised ja vanurid. Teekonnal Siberisse suri umbkaudu 3000 inimest, nende nimed on veel täpsustamata . Kui eestlaste jaoks tähendas küüditamine maalt välja saatmist, siis nõukogude liidu silmis jagunes küüditamine erinevatesse liikidesse. Ka hiljem asumiselt vabanemine oli kategooriate järgi, millest õnnestus nii mõnelgi inimesel teisest varem koju saada. Inimese alaliselt väljasaatmine kindlaks määratud kohtadesse toimus üldjuhul neljas erinevas vormis. Eestlasi saadeti peamiselt kolmanda vormi järgi ehk eriasumisele saatmise järgi, mis rakendati neile kes olid julgeolekuorganite kontrolli all asuvatesse
ainus "süü" oli see, et nad olid sündinud juutidena. Arvan,et Hitleri maailmavaade oli väärastunud, sest kuidas saab olla ühiskonnale koormaks ainuüksi selle pärast,et oled teatud rahvusest.Ainus asi ,mis selles koledas tapatöös helget oli, olidki leiutatud gaasikambrid. Nendes ei pidanud hukatusse määratud vähemalt piinlema. Teine kohutav massimõrvar Hitleri kõrval oli Stalin ning tema suurim inimsusevastane kuritegu küüditamine. Konkreetsemalt 1941 aasta juuniküüditamisest. 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju.Paar tundi pärast
Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid otsiti läbi, kusjuures nii mõnigi väärisese läbiotsija taskusse rändas. Ka ei mainitud, et perekonnapead naistestlastest hiljem eraldatakse. Mõnel pool aitasid sõdurid inimestel asju pakkida, teisal aga viidi inimesed ära kaks kätt taskus. 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Puuduliku organiseerimise tõttu see tsekistide plaan aga ei õnnestunud ja küüditamine 9 venis kuni 16. juuni õhtuni. Tänu sellele õnnestus paljudel nimekirjas olnutel pakku minna. Operatsiooni läbiviimiseks oli varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Pärnus, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval. Peagi hakkasid vagunid täituma. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. 17
9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised...........................................................................8 7 Tagasipöördumine Eestisse.................................................
üle. Ülejäänutest 15 hukati (lasti maha) ja 30 suri vangilaagris. Üks endine minister lan- ges Saksa okupatsiooni ajal Omakaitse liikmena lahingus. Suur osa Eestisse jäänud valitsuse liikmetest põgenes pärast Saksa okupatsiooni lõppu välismaale. Kaheteistkümnest Eestisse jäänud ministrist vangistati üheksa pärast sõda. 1940. aastal Eestis viibinud endistest minist- ritest pääsesisd üldse vangistusest kolm. 3. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike küüditamine ÜK(b)P Keskkomitee ja NSVLi Rahvakomissaride Nõukogu poolt 14. mail 1941 välja an- tud ühismääruse kohaselt kuulusid küüditamisele järgmised isikud (Eestist, Lätist, Leedust, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast): 1) niinimetatud kontrrevolutsiooniliste organisatsioonide aktiivsed liikmed ja nende pere- konnaliikmed; 2) endised politsei ja vanglate juhtivad ametnikud, samuti tavalised politseinikud ja vangi-
Kõik kommentaarid