seotud kulud rahasse arvestatuna. Erinevalt toote või teenuse hinnast, milles selle väärtus kajastub ostja nõusolekuna, sisalduvad omahinnas tootja tehtavad kulutused väärtuse loomisel. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. 69. Firma likviidsuse suhtnäitajad. Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus; Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70. Firma rentaabluse näitajad. Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Kasutatakse põhiliselt 3: Käiberentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Varade rentaablus näitab kui palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud iga euro. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust
6 Kuna panga vahetusega kaasneb terve rida otsustamist vajavaid toiminguid, siis peab finantsjuht enne selle sammu tegemist hoolikalt poolt ja vastu argumendid läbi kaaluma. Põhjalik kaalutlemine võib viia ka selleni, et esialgsed vahetuse poolt argumendid jäävad alla vana panga pakutavatele, millele lisanduvad ka mitmesugused täiendavad kulutused. Investeeringud 1. Varade rentaablus finantsjuht saab hea ülevaatefirma efektiivsusest hinnates varade rentaablust. See näitaja huvitab oluliselt ka investoreid ja seetõttu on oluline, millistest komponentidest varade rentaablus koosneb ning kuidas nende komponentidega manipuleerida, et suurendada rentaablust. Oluline on muuta neid näitajaid selliselt, et paraneks firma üldine finantsseis. Varade rentaabluse näitaja koosneb kasumiga seotud näitajatest ja varade käibivusnäitajatest
partiide arv paika panna) 3. Lõpptoodangu või teenuste mõõdikud. (N. valmistoodete arv erinevate tooteliikide lõikes) 4. Mõõdikute sihtväärtused, mille järgi hinnatakse tulemuste saavutamist(N. müüdavate toodete arv ?, müügitulu ?) 5. Mõõdikute tõhususe hindamiseks võib tegelike tulemustega võrdlemiseks . (N. müügi suhe ostjatelt laekumata summadega, mitu % on laekunud, kulukeskustes võib olla kululiikide lõikes hälbed). 1. Müügikäibe rentaablus (müügikäibe ärikasumisiduvus on traditsiooniline, laialdaselt kasutatav ettevõtte (all)üksuste tegevuse tõhususe näitaja. Müügikäibe rentaablus = kasum (kas äri- või puhaskasum) / müügikäive 2. Vararentaablus ehk koguvara kasumisiduvus on rentaablusnäitaja, mis leitakse kasumi (kasutada võib erinevaid kasumeid: ärikasum, puhaskasumit jt) ja vara maksumuse (kasutada võib nii koguvara jääkmaksumust, soetusmaksumust, asendusmaksumust kui ka
Tööaeg (t) Kasum tööaja Brutotulu Käive tööaja Tööjõu ühiku kohta tööaja ühiku ühiku kohta kasutamise K H M efektiivsuse kohta t t t näitajad Palgakulu (P) Palgakulu Palgakulu Palgakulu rentaablus H M tulukus tootlus K P P P Kaubavarud Kaubavaru Kaubavaru Kaupade Töö objekti (V) rentaablus brutotulukus käibesagedus ehk kauba- K ehk -tasuvus ehk varu- varu efektiiv-
funktsioon 10. chains of such intermediaries- selliste vahendajate ketid 11. the use of any intermediaries- igasuguste vahendajate kasutamine 12. some degree of loss of direct contact- otsese kontakti mõningane kadu 13. the costs of the contacts- kulutused kontaktidele MATCHING PRODUCTS AND MARKETS VOCABULARY: 1. solvency- maksevõimelisus, krediidivõime, solventsus 2. profitability- kasumlikkus, tasuvus, rentaablus 3. to run (an organisation)- juhtima 4. cost-effective- tulutoov, tulusus, rentaabel 5. cost-effectively- tulutoovalt 6. interdependent- vastastikku (üksteisest, teineteisest) sõltuv 7. product management- tootehaldus 8. knowing how=know-how- oskusteave, oskus, vilumus, tegelik teadmine 9. product range- tootevalik, tootestik 10. objective- siht, eesmärk 11. to meet- nõudeid rahuldama 12. to conduct- läbi viima, korraldama 13
Vaja oleks midagi omapärast, millegi poolest erinevat. Ideede loend, milliseid võimalusi näed (mida muud teed, teised kliendigrupid, ekspordid vms.) · Oma ettevõte tulevikuvisioon aastal... - kirjelda millisena näed ettevõtet ette X-aastal (peaks olema nelja aasta kaugusel). Kui suur mida toodab, kus tegutseb, milliste seadmetega, millisena ettevõtet tuntakse? Võib olla ka äriskeemi kujul. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA 5.1 käibe- ja rentaablus näitajad Eesmärk peaks olema selline mille poole püüelda Eesmärgid peavad arvestama sinu võimalusi Ametioskusi Konkurentsi situatsiooni Eesmärgid võiks välja tuua aastakäibena Brutokasumina (bruto kasum on käive-tootmiskulus) Turuosakaal 5.2 soovitud imidz ja teised põhi eesmärgid Selles peatükis peaksid sa mõtlema ennast kliendi olukorda Ettevõte tuleb kujundada selliseks et klient oleks rahul STRATEEGIA
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Geoökoloogia õppetool FOSFORIIT – SELLE LEVIK, KASUTAMINE JA PERSPEKTIIVID Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MIS ON FOSFORIIT?.......................................................................................................... 4 2.FOSFORIIDI KASUTAMINE................................................................................................. 7 3.FOSFORIIDI LEVIK............................................................................................................. 9 4.TULEVIKUPERSPEKTIIVID.......................................................................................
.................................................................................... 10 4.1 Võimalused ja ohud.........................................................................................................10 4.2 Ettevõtte visioon aastal 2016.......................................................................................... 10 5 Põhieesmärgid ja strateegia....................................................................................................11 5.1 Käibe ja rentaablus näitajad................................................................................................ 11 5.2 Soovitused, imago ja teised põhieesmärgid.................................................................... 11 5.3 Strateegia.........................................................................................................................11 6. Marketingi plaan.............................................................................................................
tasuvus aja meetod eelistab lühiajalisi kiireloomulisi projekt Kumulatiivne tasuvus aeg on 4,78 aastat. (vt. arvutuskäiku. arvud võetud tabelist). 2000 -1694,6 T = 4aastat + = 4,78aastat 390 Kokkuvõttes võib öelda, et projekt on tulutoov ja sellesse tasub investeerida. Olulised suhtarvud 13 1) Kogu kapitali puhas rentaablus puhaskasum ROA = ×100 . kogukapital 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes puhaskasum ×100 müügikäive(neto) 3) Omakapitali puhasrentaablus puhaskasum ROE = ×100 omakapitali Selle näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem, kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid.
Kapitali alluvus=Kohustused/Omakapital 2007 2008 2009 2010 Kapitali alluvus 0,43 0,46 0,39 0,36 Kapitali alluvus näitab, mitu krooni võõrkapitali on ühe krooni omakapitali kohta. Mida väiksem arv seda parem. Omakapitali osa ettevõttes on aasta aastalt suurenenud. Risk on muutunud väiksemaks Tasuvus Äritegevuse rentaablus=Ärikasum/äritulud*100 Äritegevuse rentaablus e 2007 2008 2009 2010 äritegevuse tasuvus -8 -6 3 -2 Näitab mitu senti toodab äritegevus müügitulu ühe krooni kohta. Näitaja on tõusnud kuni 2009 aastani, mis on positiivne. Müügi puhasrentaablus=Puhaskasum/müügitulud*100 Äritegevuse rentaablus e 2007 2008 2009 2010
intressikulusid kasumi arvelt on langenud 31,2-lt 0,7-ni. See on seotud müügitulu vähenemisega ja intressitulude ja kulude suuremisega. 39 8.4 Rentaabluse suhtarvud Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse suhtarvud väljendatakse protsentides. (12) Aktivate rentaablus (ROA) Näitab kui, palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud iga kroon. puhaskasum aktivate rentaablus = koguvarad (11) Aktivate rentaablus kajastab ka firma juhtkonna võimekust firma vara kasutamisel kasumi saamiseks. Mida kõrgem nimetatud näitaja on, seda tulusam toimib ettevõtte. Ettevõtte tulususe langus on üldjuhul märgiks etvõtte olukorra halvenemise kohta.(11) Joonis 13 OÜ Abilis aktivate rentaablus (sentides)
suurendamisega või varade käibesageduse kiirendamise kaudu. Antud juhul toodavad ettevõtte varade ettevõttele veel suuremat kahjumit. o Omakapitali kasutegur (ROE) EVK (Puhaskasum/Omakapital) −32 646 460 −42313 597 = - 0,77 % Roe ehk kasumitootlus. Näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõttejuhtimise efektiivsuse üle. Mida kõrgem on omakapitali rentaablus, seda efektiivsemad on investeeringud antud firmasse. o Varude keskmine käive VKK (Perioodi kulu/Keskmine kauba varu) 113 750 1 160 156,5 = 0,099 Näitab varude ringlemise kiirust ehk mitme päeva jooksul ettevõte keskmiselt oma varud müüb o Varud seisavad PÄEVA (365päeva/Varude keskmine käive) 365 0,099 = 3 686,86 Käesoleva numbri kohaselt seisavad varud ettevõttes liiga kaua
Hind - summa, mille eest ollakse valmis kaubaühikut ostma või müüma. Hinnapoliitika - on firma hinnakujundusstrateegia ja -taktika kavandamine ning teostamine. Hinnastrateegia - on firma pikaajaline tegevussuund ja loogika hinnakujundamise valdkonnas. Ettevõtte hinnaalased eesmärgid jagunevad: D kasumi eesmärgid: hinda optimeeritakse selleks, et jõuda kasumi maksimeerimiseni; defineeritakse kogukasumi ootus, tooteline kasumi ootus või kogukapitali rentaablus D turupositsiooni eesmärgid: hinnastrateegia kujundatakse vastavalt sellele, kas soovitakse omandada mingit turuosa, soovitakse turuosa hoida või turuosa kahandada. Ettevõttesisesed hinnapoliitikat mõjutavad tegurid on: D ettevõtte rahvusvaheline struktuur D kulude struktuur (eriti tootmise- ja transpordikulud) D siirdehinnad D ettevõtte rahaline olukord D kasutatavad tarne ja maksemeetodid D teised turundus-mixi elemendid
Arvutuskäik on järgmine: E (5.23) SO = , A kus SO soliidsuskordaja. Erinevate näitajate esitamine lähtub traditsioonidest. Näiteks USAs on traditsioon näidata D/A ja Skandinaavias E/A. 5.4. Rentaabluse analüüs Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Rentaabluse tüüpe on mitmeid. Varade rentaablus (return on assets) näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Sisuliselt saab teada, mitu rahaühikut kasumit on saadud igalt varadesse paigutatud rahaühikult. Arvutuskäik on järgmine26: NI (5.24) ROA = , A kus ROA varade rentaablus, NI puhaskasum. Ettevõte peab varade rentaablust maksimeerima. Need ettevõtted, kellel ei õnnestu saavutada kõrget varade
mõtet seda kasutada, tehing võib toimuda mitmeid või isegi kümneid protsente eemal hetke turuhinnast. Turu kapitalisatsioon (market capitalisation) - Ettevõtete aktsiate koguväärtus aktsiate arv korrutatud hetke turuhinnaga. Vara (asset) - Igasugune valdus millel võib olla vahetamise korral väärtus Varade puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum/varad(keskmine)=käibe puhasrentaablus x varade käibekordaja=puhaskasum/netokäive x netokäive/varad Varade rentaablus = ärikasum/varad(keskmine) Viimane tehing - Kauplemispäeva viimne tehing. Selle tehingu hind on päeva sulgemishind. Volatiilsus (volatility) - Väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem aktsia hind lühikese perioodi jooksul kõigub, seda suurem on ka volatiilsus. Tavaliselt mõõdetakse aktsia volatiilsust beeta abil. Portfelli volatiilsust saab alandada hajutamisega.
A 200 25 5000 B 400 15 6000 C 100 30 3000 Jaotada ühiskulud, koostada kasumiaruanne ja arvutada iga toote müügirentaablus valides kulukäituriks a) toodetud ühikud: A B C kasum rentaablus b) müügitulu kasum rentaablus Ülesanne 5.5. Marginaalse (jääk-) tulu astmeline arvestus Tootegrupid Grupp A B C Kokku Müügitulu, tuh. 450.0 499.0 1,200 2,149 Muutuvad kulud 240.0 246.5 500 987 Jääktulu I Turustus 42.0 51
Kuidas seda tähistatakse? Investeeringu praegune puhasväärtus ehk NPV on projektist tulenevate juurdekasvuliste rahavoogude ja lõpetava rahavoo praeguste väärtuste summa,millest on maha lahutatud projekti esialgsed kulud.Teisiti-projektitulude praeguste väärtuste ja kulude praeguste väärtuste vahe. 112) Milline peaks olema projekti NPV, et see projekt oleks aktsepteeritav? NPV peaks olema positiivne ,siis võetakse projekt vastu. 113) Mis on sisemine rentaablus? Sisemine rentaablus (IRR) on tulumäär, mille puhul projektist tulenevate juurdekasvuliste rahavoogude praeguste väärtuste summa on võrdne esialgsete kuludega.Teisiti-IRR on tulumäär,mille korral NPV=0 114) 115) Mis on prognoosiperiood? Kui pikk see on 116) ) Selgita mõistet diskonteerimine. Diskonto on laenuperioodi lõpuks kasvatatud summa ja esialgse laenusumma vahe: Diskonteerimine tähendab seega esialgse laenusumma kindlaksmääramist laenuperioodi lõpus kasvatatud summa põhjal:
Vastused A Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X B Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X C Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X Nimi: Kood: Õpperühm: Variant: Küsimus A B C D E 1 2 ...
pakkuda. 2)Vajalike ressursside hinnad. Kui antud hüvise tootmiseks vajalike resssursside hinnad näiteks langevad, siis hüvise tootmiskulud vähenevad. Tootjad soovivad ja suudavad siis igal hinnatasemel pakkuda rohkem. Ressursside hinna tõus toob kaasa pakkumise vähenemise. 3)Alternatiivsete kaupade hinnad. Alternatiivseteks kaupadeks nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse. Kui mingi kauba hind tõuseb, tõuseb ka tema rentaablus ja tootmine muutub eelistatumaks. Näiteks on alternatiivsed 7 kaubad nelk ja roos. Kui nelgi hind küllalt palju tõuseb, on mõtet roosi asemel kasvatada nelke. Sel juhul rooside pakkumine väheneb. Vastupidi, alternatiivse kauba (nelgi) hinna langus võib roosikasvatuse atraktiivsemaks muuta ja soodustada seda, et roosikasvatusse hakatakse mujalt ressursse kaasama
Pangalaen (5a) 20000 Laenu intress 4,90% PMT Aasta väljamakse 4 607 20000 Igakuine üür 200 Aasta üür 2400 Aaata amorsatsioon% 1% Aaata amorsatsioon 400 Panga kasum 3034 607 Periood (aa) 1 2 3 4 5 Aasta tulu -2607 -2607 -2607 -2607 -2607 Rentaablus -6,06% -6,06% -6,06% -6,06% -6,06% Summarne tulu -2607 -5213 -7820 -10427 -13034 5 aastad 2400-400 6 7 8 9 10 11 12 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 4,95% 4,95% 4,95% 4,95% 4,95% 4,95% 4,95% Materjalide laojäägid SIS. Kuupäev NIMETUS HANKIJAD KOGUS OSTUHIND SUMMA 13.10
Näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ning tegevusmudel. · Frantsiislevõtjale pakutakse sageli väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel. · Frantsiisilevõtja on kohustatud tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteedi ja frantsiisileandjal on õigus seda kontrollida. · Leping määrab osapoolte õigused ja kohustused. 36. Rentaablus on kapitali tootlikkus, mis kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi ressursse/varasid.
Näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. 22 Tehnikagümnaasium Omakapitali puhasrentaabluse näitaja kõrval kasutatakse praktikas ka omakapitali rentaabluse näitajat, mis arvutatakse ärikasum omakapitali rentaablus = ×100 omakapital Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta puhaskasum - eelisdividendid aktsiakasum = perioodi keskmine lihtaktsia te arv Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul. Turupõhised suhtarvud iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid. Oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad
Näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. 22 Tehnikagümnaasium Omakapitali puhasrentaabluse näitaja kõrval kasutatakse praktikas ka omakapitali rentaabluse näitajat, mis arvutatakse ärikasum omakapitali rentaablus = ×100 omakapital Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta puhaskasum - eelisdividendid aktsiakasum = perioodi keskmine lihtaktsia te arv Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul. Turupõhised suhtarvud iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid. Oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad
Näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. 22 Tehnikagümnaasium Omakapitali puhasrentaabluse näitaja kõrval kasutatakse praktikas ka omakapitali rentaabluse näitajat, mis arvutatakse ärikasum omakapitali rentaablus = ×100 omakapital Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta puhaskasum - eelisdividendid aktsiakasum = perioodi keskmine lihtaktsia te arv Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul. Turupõhised suhtarvud iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid. Oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad
dünaamilist indikaatorit. Dünaamilised indikaatorid – NPV, IRR, MIRR, tasuvusaeg, kasumiindeks 17. Nimetage vähemalt 3 põhivarade juhtimise komponenti. ● Põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüsi: ○ materiaalse põhivara käibekordaja = müügitulu/ materiaalse põhivara jääkmaksumus (seda näitajat mõjutavad amortisatsiooni arvutamise meetod, põhivarade vanus ning ettevõtte investeeringute ulatus); ○ põhivara rentaablus = kasumitase / keskmine põhivara. ● Põhivarasse tehtavate investeeringute piisavuse analüüsi. ● Põhivarade kulumi ehk amortisatsiooni arvutamismeetodite valikut ning kasuliku eluea määramist. ● Investeerimisprojektide analüüsi ja valikut (mis viiks ettevõtte väärtuse tõusule). ● Investeeringute finantseerimisallikate valikut – kas võõrkapital või omakapital. ● Põhivarade hankimise, korrashoiu ning neist vabanemise protseduuride määratlemist ja
.... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36 Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 )................................................................................................ 36 10.5. Müügikatte tase .....................................................
kontrollorganitele. Aasta aruandes bilanss on kõige tähtsam osa. Informatsioon, mis on kajastatud bilansis, annab võimalust luua ettekujutust ettevõtte vara mahust, struktuurist ning seisundist, näitab millise allikate abil ettevõte finantseerib oma vara ja annab ettekujutust ettevõtte tegevuse finantstulemustest. Selline informatsioon on tähtis nii sise- kui ka välisraamatupidamisaruandluse kasutajate jaoks. See lubab hindama ettevõtte rentaablus, maksevõime ja ostujõud, ressursside seisund ja nende kasutamise efektiivsus, krediidi ja arveldussuhted ning ettevõtte eluvõime. Peamine informatsioon, mida saadakse ettevõtte bilansist, on järgmine: 1. Missugustest allikatest on kaasatud ettevõtte varad: pikaajalised laenud, eelisaktsiad, lihtaktsiad; lühiajalised laenud pankadelt, teistelt ettevõtetelt, kommertskrediit tarnijatelt. 2
rahavoog/täitva aasta rahavoog Kui tasuvusaeg jääb alla etteantud tasuvusaja, siis võib projekti vastu võtta. Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid Diskonteerimine finantseerimise hinna mahaarvestamine Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad peamised investeerimisprojektide hindamiskriteeriumid arvestavad raha aegväärtust ja need on: · rahavoogude praegune puhasväärtus (NPV); · kasumiindeks (PI) · sisemine rentaablus e sisemine tulumäär (IRR) Investeeringu puhasnüüdisväärtus Investeeringu puhasnüüdisväärtus e praegune puhasväärtus investeeringu puhta rahavoo praegune väärtus. Piiramatu elueaga projektide puhul prognoositakse esimeste aastate (nt kolme kuni viie aasta rahavood) ja siis eeldatakse, et järgnevatel aastatel hakkavad rahavood ühtlaselt kasvama. Järgnevate aastate rahavood diskonteeritakse igavikku
ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100 2011.a. (73 184/28 397)*100= 258 % 2010.a. (61 802/33 439)*100= 185% 2009.a. (76 053/44 783)*100= 170% Näitab laenuvahendite ja omakapitali (aktsionäride) arvel finantseeritud varade suhet. 3.Käibetulususe suhtarvud 3.1. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus =100*(Brutokasum/müügitulud) 2011.a. 100*(194/147 802)= 0.13% 2010.a. Kahjumi puhul ei saa võrrelda. 2009.a. 100*(8 711/154 594)= 5.63% Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulu mahaarvamist. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, kuna püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum. 4
maksetähtaegasid jne. 36 Mida näitavad varade kasutamise intensiisvsuse näitajad? Toimimissuhtarvude abil hinnatakse ettevõtte varade kasutamise intensiivsust ja efektiivsust müügitulu genereerimisel. Reeglina võrreldakse nende suhtarvude abil mingit vara mingi teise selle vara kasutamise efektiivsust iseloomustava näitajaga (näiteks varusid võrreldakse müügituluga). 37 Mida näitavad rentaabluse suhtarvud? Rentaablus on ettevõtte võime saada kasumit. Rentaabluse analüüs on äärmiselt oluline, kuna isegi kõrge likviidsus või kapitali soodne struktuur ei pruugi tagada veel piisavat kasumit. Rentaablussuhtarvud iseloomustavad firma finantsedukust ning efektiivsust kasumi teenimisel. Rentaabluse näitajad väljendatakse protsentides. 38 Mida näitavad kapitali struktuuri suhtarvud? Kapitali struktuuri analüüsimisel vaadatakse seda, millist osakaalu
diskonteerimismeetodiga, 2) Ignoreerib rahavooge, mis leiavad aset peale projekti tasuvust, 2) diskonteeritud tasuvusaeg (ka tasuvusaja nüüdisväärtus) (discounted payback period, DPB), 3) projekti kestus (duration), 4) kasumiindeks (profitability index, PI) kui PI > 1, võib projekti vastu võtta, PI < 1, projekt tagasi lükata, 5) modifitseeritud kasumiindeks (modified profitability index, MPI), 6) arvestuslik rentaablus (accounting rate of return, ARR), keskmine tulumäär, investeeringu tulumäär (ROI) kui ARR > ROA(varade koguväärtus), siis võib projekti vastu võtta, ARR < ROA, siis tuleb projekt tagasi lükata, ARR = ROA, investeering on piiri peal, 7) nüüdispuhasväärtus (net present value, NPV) Silvia Kuusk
Näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. 23 Tallinna Tehnikagümnaasium Omakapitali puhasrentaabluse näitaja kõrval kasutatakse praktikas ka omakapitali rentaabluse näitajat, mis arvutatakse ärikasum omakapitali rentaablus = ×100 omakapital Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta puhaskasum - eelisdividendid aktsiakasum = perioodi keskmine lihtaktsia te arv Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul. Turupõhised suhtarvud iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid. Oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad
Tarneahela haldamisel on kesksel kohal tarneketi struktuuri moodustamine ja selle arendamine. Tarneahelapõhise mõtlemisviisi puhul on rõhuasetus ajal, vastastikusel usaldusel ja läbipaistvusel. Olulisteks teguriteks on osalistevaheline koostöö ja väärtuse loomine tarbijale. Tarneahela juhtimise ja toimimise edukust mõõdetakse selle kaudu, kuivõrd õnnestub saavutada järgmisi võimekusi: • ettevõtte konkurentsivõimelisus, rentaablus ja efektiivsus • keskendumine olulisele • probleemide lahendamise suutlikkus • toimingute mõõtmine ja raporteerimine mõõtmistulemustest • läbipaistvus • tõhus informatsiooni edastamine. 4. Mis on jätkusuutlikkus ja millega tuleb arvestada jätkusuutlikul ettevõttel? Mõiste. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid
· Valida teatud tingimused.. 173) Investeeringute efektiivsust mõjutavad tegurid: · Tootmistingimused (looduslikud ja majanduslikud) · Tootmistehnoloogia · Tootmise mastaap 174) 175) 4. ETAPP - Investeeringute valikukriteeriumid 176) Taandamata rahavoo ehk diskonteerimata rahavoo puhul: 1. Tasuvusaeg mitu aastat kulub esialgsete kulutuste korvamiseks 2. Arvestuslik rentaablus keskmise rahavoo ja esialgse investeeringu suhe 177) Diskonteeritud rahavoogude puhul: 1. Nüüdispuhasväärtus projektist laekuvate tulumaksujärgsete tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste summa ja investeeritud rahasumma vahe 2. Kasumiindeks tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse summa ja esialgse väljamineku suhe 3. Sisemine tulumäär ehk diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste rahavoogude
üldhalduskulud). Kuluarvestus on see osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga, samuti tootekulude (omahinna) kalkuleerimisega. Valemid · Kasumilävi = püsivkulud / (1-(summaarsed muutuvkulud/müügikäive)). 4 · Jääktulu = käive - muutuvkulud · Rentaablus = kasum / käive · Omahind = toote hind + tootmiskulud · Müügihind = omahind + üld- ja turustuskulud + kasumiosa Näide ettevõtte tulude-kulude planeerimisest · Mart teenib kuus palka 4000 krooni. Ta soovib saada ise ettevõtjaks. Kaubandusliku ettevõtte avamiseks peab ta tegema investeeringuid. · Investeeringud on kulutused, mis tehakse ettevõttesse üle ühe aasta kasutatavaid varasid ostes. Kui Mart on palgatööline, ei pea ta neid kulutusi kandma.
tühistada varem sõlmitud. 2) Investeeringud Kuna investeeringud on tavaliselt suhteliselt suuremahulised ning pikaajalised, võivad nad ettevõttele tekitada finantsprobleeme pika aja jooksul. Varade rentaabluse maksimeerimine Finantsanalüüsi alusel võib FJ saada firma effektiivsusest väga hea ülevaate, võttes aluseks varade rentaabluse hindamise.Kuna rentaabluse näitajat jälgivad ka analüütikud ja investorid, siis on oluline teada, millistest komponentidest varade rentaablus kujuneb, mis omakorda annab aluse, kuidas nende komponentidega manipuleerida ja kuidas nendega seotud muutuseid rakendada firma üldises strateegias. Kasumi määra korrutamine varade käibivusega (käibe sagedus), mis annabki varade rentaabluse. Paljudes firmades on pikaajaline traditsioon vähendada kõikvõimalikel viisidel tegevuskulusid. Mis parandab rentaabluse valemi esimest poolt.Seevastu käibivust sageli ignoreeritakse või ei peeta seda eriti oluliseks
nüüdisväärtuste summa vahega. Kõik projektist tulenevad laekumised taandatakse nüüdismomendile ja nendest lahutatakse investeeringu maksumus. --- Allüksuste ja toodete kasumi ning rentaabluse analüüsi eesmärgiks on määratleda ja analüüsida tegureid, mis mõjutavad kasumi ja rentaabluse kujunemist ja juhtimist ning analüüsida juba tehtud investeeringute tasuvust. Peamised allüksuste kasumi ja rentaabluse hindamise alusnäitajad on järgmised: ● investeeringute rentaablus (ROI) ; ● majanduslik lisandväärtus (EVA) ; ● jääkkasum. Valemid: ROI = investeering / kasum EVA = ärikasum peale makse − (kapitali hind * investeeritud kapital) jääkkasum = puhaskasum − (kapitali hind * varad) Kapitali kaalutud keskmine hind (WACC) on tulumäär, mida ettevõte eeldatavasti keskmiselt maksab kõigile oma finantseerijatele. Kapitali hind kujuneb oma- ja võõrkapitali hindade kaalutud keskmisena.
· Rahvusvaheline kaubandus: võib vajada Omakapitali puhasrentaablus= puhaskasum/ spetsiaalset finantseerimist, mis tulenevad maksete /omakapital. turvalisuse tagamise vajadustest ja valuuta Omakapitali rentaablus = ärikasum/ omakapital. kõikumistest, kui on tegemist kaugete partneritega. Aktsiakasum= (puhaskasum-eelisdividendid)/ Kirjeldatud omaväärtusmeetodid on täpsemad kui /lihtaktsiate arv. VÄIKEFIRMA RAHAALLIKAD
äriplaani investeeringute ja valitud strateegiate hindamiseks. Finantsanalüüsi eesmärk äriplaanis on hinnata , kas planeeritav investeering tasub ära investori poolt soovitud ajaga ning kas planeeritud strateegia võimaldab saavutada ettevõtja poolt püstitatud eesmärke. Selleks hinnake prognooside põhjal näiteks : 21.1. Ettevõtte likviidsust. Likviidsus tähendab ettevõtte suutlikkust tulla toime oma arvete maksmisega. 21.2. Rentaablust ehk kasumlikkust. Rentaablus näitab, kui palju on klient nõus maksma rohkem, kui ettevõte tegelikult toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks raha kulutas. 21.3. Kapitali struktuuri. Kohustuste ja omakapitali suhe näitab võõrkapitali (kohustused kokku) ja omanike kapitali (omakapitali kokku) suhet ettevõtte bilansi passivas. 21.4. Tasuvusaega. Tasuvusaeg näitab, mitme aastaga teenib investor dividendide näol tagasi oma investeeringu. 7. koolituspäev VIII Ettevõtte tegevuskava.
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. kontrolltööks 1. Strateegilise juhtimise olemus Edukate ettevõtete edu tugineb alati heale ja läbimõeldud strateegiale. Ettevõtte strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises. Strateegia väljatöötamisele eelneb tavaliselt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs. Mõneti võib strateegiat käsitleda kui üldist kirjeldust käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil ettevõte kavatseb oma eesmärgid saavutada. Strateegia seisneb püüdest mõista, kus sa tahaksid olla, realistlike võimaluste hindamises, kuidas liikuda ühest punktist teise 2. Strateegia kui: perspektiiv, positsioon, plaan, tegevusmall strateegia kui positsioon langetatakse teatud põhiotsused, kuidas end tegevusharus positsioneerida; strateegia kui plaan määratletakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada; strateegia kui per...
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues lin...
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.). Finatsjuhtimist ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt keskkon...
3. poliitika 4. turud, kus kaupa müüakse 5. teaduse ja tehnika areng 6. sotsiaalne käitumine (kuidas ühiskond suhtub organisatsiooni) analüüsi põhjal koostab ettevõte mitu arengu varianti 1) piiratud kasvu strateegia - Kasutab enamik väljakujunenud tehnoloogiaga ettevõtteid. Eesmärkide püstitamisel lähtutakse saavutatust. Selliste ettevõtete toodang realiseeritakse peamiselt organisatsioonide turul (teised firmad). Selliste ettevõtete rentaablus on suhteliselt madal, kuid kasum on alati garanteeritud. 2) kasvu strateegia - Eeldab ettevõte kiiret kasvu. Eesmärke korrigeeritakse sageli. Nendes uueneb kiiresti tehnoloogia ja toodang. Kaupa müüakse nii organisatsiooni kui ka tarbijaturul. Nende ettevõtete kasv võib olla kas sisene, mis tähendab tootmismahu kasvu ettevõte laiendamise arvel või välimine liitumise tulemusena (sageli liitutakse teise haru ettevõttega) konglomeraat
- finantsilised tegurid peamisteks finantsilisteks teguriteks, mis suunavad valuutakursside kujunemist on intressimäärad ja inflatsioon. Need tegurid mõjutavad valuutadega kauplemist kõige olulisemal määral. - üldmajanduslikud tegurid suurimaks mõjutajaks on SKP. Viimase suurenemine annab positiivset mõju rahvuslikule valuutale. Lisaks SKP avaldavad mõju valuutahinnale ka töötus, kapitali rentaablus, THI, tootjahinnaindeks, elamuehitus jne. - poliitilised tegurid poliitilisest ebastabiilsusest tingitud aspektid mõjuvad riigi valuutale kahjulikult, kahandades selle väärtust. - loodusõnnetused ja ökoloogilised katastroofid nende mõju rahvuslikule valuutale on negatiivne. Mida suurem katastroof, seda neg mõju riigi majanduslikule olukorrale. 17.Mis oli/on kullastandard? Tänapäeval ei ole kullastandard enam
nad end ära tasuvad. o Kas konkureerivate ettevõtete tooted/teenused on oluliselt diferentseeritud või ei? Milles seisnevad olulisemad erinevused?) Kuidas on ettevõtted ennast positsioneerinud, milliste oluliste näitajate poolest need positsioonid erinevad? o Kas tegevusala iseloomustab oluline võimsuste üle- või puudujääk? Ülejääk surub hinnad ja kasumid alla, puudujäägiga on vastupidi. o Keskmine rentaablus harus - kõrged kasumid julgustavad sisenema uusi ettevõtteid, vastupidine olukord stimuleerib väljumist. *Rentaablus on kapitali tootlikkus, mis kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi ressursse/varasid. o Sisenemis- ja väljumisbarjäärid - kõrged barjäärid kaitsevad olemasolevate ettevõtete positsioone ja kasumeid, madalad barjäärid teevad nad haavatavaks uute sisenejate poolt.
Kaubalisuse näitaja. Põllumajanduse ostuvõime. 59 Kogutulu- palgakulu =puhastulu Puhastulu- maksud =puhaskasum e kogutoodangu väärtus- käitiskulud = puhastoodang (puhastulu) Kogutoodangu väärtus tootmiskulu(käitiskulud+kapitali%nõudlus) = puhaskasum Kogutoodangu väärtus muutuvkulud = kattetulu. Käibe rentaablus= realiseerimis kasum/realiseerimis netokäive *100 % Vara rentaablus = puhaskasum/aastakeskmine koguvara*100 % Kulurentaablus = kasum/müüdud kaupade kulu *100 % Tulukuse koef (indeks) = kogutulu/palganõudlus+kapitali % nõudlus Kattetulu = kogutoodangu väärtus-muutuvkulud Kapitali tulu = tulukuse indeks * kapitali % nõudlus Töötulu = tulukuse indeks * palganõudlus Tootmiskulu indeks = tootmiskulud/kogutoodang Kaubalisus: Toodangu kabalise osa e. kaubatoodangu protsendilist suhet kogu toodangusse nim. kaubalisuse näitajaks
perioodidel ja võrrelda neid ka teiste ettevõtete näitajatega. Suhtarvudega analüüsitakse üldiselt viimast 3-5 aastat ning selle tulemusel on võimalik hinnata, kas ettevõtte finantsseis on paranenud või halvenenud. (Kõomägi, 2006, lk 112) Omanike jõukuse suurenemisele aitab kaasa kasumi kasv, mis on ettevõtte põhieesmärk. Kasumisumma võrdlemisel selle saamiseks kasutatud ressurssidega, saadakse tasuvus ehk rentaablus, mida väljendatakse reeglina protsentides. Kõige üldisem rentaabluse valem on: kasum Rentaablus = näitaja, (5) mille rentaablust uuritakse Finantsaruannete analüüsi teostamisel kasutatakse põhiliselt kolme rentaabluse näitajat: müügikäibe rentaablust, varade kasumitootlust ja omakapitali rentaablust. Müügikäibe
otsustamisreegleid. Neid otsustamisreegleid tundev turustaja võib sageli esitada tooteid selliselt, et ostjad hindaksid neid soodsamalt. Enamik hinnakujundusekspertidest nõustuks siiski, et ostja reaktsioonist hinnale ja selle puhul valitsevatest vaimsetest protsessidest on veel palju teadmata. 18. Hinnakujundamise mõjutavad pealmised tegurid: ettevõttesisesed tegurid, näiteks tootmiskulud, turustuskulud, transpordikulud, rentaablus, maksud, ajaühikus toodetava toodangu piiratud hulk, tööjõud, seadmete võimsus, tooraine kättesaadavus, turg jne. Finantsoperatsioone mõjutab see, kas tarnitakse vahetult kliendile või toodetakse lattu; turutegurid (näiteks konkurents, ostuvõime);väliskeskkonna tegurid (näiteks seadusandlus, inflatsioon, hinnakontroll, muud regulatsioonid).Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on madal, on ostja üldjuhul nõus rohkem ostma 19
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. ABC kõver (ABC curve) ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana. ABC analüüs liigitab tooted või tootesarjad A, B ja C-gruppidesse ning kus A esindab kiireid, B kesk...
Tarnijate leidmise allikad: tütarettevõtted; ettevõtte andmebaasid; internet; ärituttavad ja konkurendid; kolleegid; müügiesindajad; messid Et tarnijaturgu kaardistada on vaja infot toodete teenuste hinna kohta; nende sisu funktsionaalsuse omaduste jne kohta; protsesside tootlikkuse kohta; tarnija võimekust on vaja teada ja töökorralduslikku taset Lisaks veel et kui suur on tarnijaettevõte; kas tegevus on rahvusvaheline; kui tuntud on turul; maine?; rahulolu?; kasumlikkus, rentaablus. Fundamentaalnäitajad pmst. Veel et kas on konkurentsieelised, tegutsemis riigi poliitika ja majandus. Toote või teenusega seoses on vaja teada milline on teenuse või toote tähtsus tarnijale; milline on tähtsus piirkonnas kus toodetakse; milline on tarnija turundusstrateegia; kui arenenud tehnoloogiat nad kasutavad Oma ettevõtte turustamine tarnijale. Head suhted aitavad kaasa. Ettevõttel peab olema hea maine. Esmakohtumisel tuleb selgitada mida vajatakse; kas vajadused sobivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
