Nõudluse ja pakkumise mehhanism (0)

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS
Puit- ja kiviehitiste restauraator
Kätlin Kuuskla
Nõudluse ja pakkumise mehhanism
Referaat
Juhendaja : Georgi Vändre
Viljandi 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS
I Tarbijanõudlus.................................................................................................................................4
1.1 Nõudlusseadus ..................................................................................................................4
1.2 Nõudluse elastsus ............................................................................................................5
II Pakkumine.........................................................................................................................................7
2.1 Pakkumisseadus ...............................................................................................................7
2.2 Pakkumise hinnaelastsu..............................................................................................8
III Nõudluse ja pakkumise dünaamika .........................................................................9
KOKKUVÕTE………………………………………………...................……………………….. 10
KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………............………………….. 11
Sissejuhatus
Iga inimene võib olla nii tarbija kui ka pakkuja .Sageli tuleb ootamatult välja, et me ei tea majandusest suurt midagi.
Valisin selle teema kuna pakkumine ja nõudlus on majanduse turul üks nurgakividest.See puudutab nii tarbijaid kui ka tootjaid ja pakkujaid.Seda teemat valides teadsin, et saan ka sellest uusi teadmisi ja see aitab aru saada mis meie ümber toimub ja kuidas kujunevad toodete ja kaupade hinnad ja valik turul.
Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna mis siis ikkagi on nõudlus ja pakkumine ja kuidas nad kujunevad.Lisaks sellele püüan mõista paremini seoseid nende vahel.
Referaat jaguneb 3 peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate mis on tarbijanõudlus, nõudlusseadus,nõudluse kasvu ja kahanemis põhjused.Samuti ka nõudluseelastsust ja selle liigid.Teises peatükis on kirjas mis on pakkumine,selle seadus ja selle mõjurid . Pakkumise hinnaelastsus ja selle liigitus.Kolmandas peatükis käsitlen nõudluse ja pakkumise dünaamikat ehk ämblikuvõrguteooriat.
Oma referaadi materjali sain mitmest mikroökonoomika raamatust kus oli kõik lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletatud.
I Tarbijanõudlus
Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta.
1.1 Nõudlusseadus
Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel. Selle seaduse järgi kehtib kauba hinna ja nõutava koguse vahel pöördseos ( eeldusel , et kõik teised turutegurid on konstantsed). Kui hind tõuseb, nõutakse antud kaupa vähem, kui hind langeb-rohkem.
Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.
Nõudluse kasvu ja kahanemise põhjused:
1)Muutused reaalsissetulekus: kui reaaltulud kasvavad , on mõistlik eeldada, et päevas hakatakse tarbima rohkem mingit konkreetset kaupa. Ent sissetuleku kasvades võivad mõned inimesed mingit konkreetset kaupa hakata tarbima hoopis vähem. See võib seletuda asjaoluga, et seda kaupa tarbiti tema odavuse pärast, kuigi tegelikult eelistatakse mingit kallimat kaupa, mille tarbimist suurenenud sissetulek nüüd võimaldab. Sissetuleku vähenemine toob kaasa vastupidise efekti: nõutav kogus väheneb iga hinnataseme korral. Vastavalt sellele kuidas teatud hüvise nõudlus muutub, kui inimeste sissetulek muutub, jagatakse hüvised : 1) normaalhüvisteks ja 2) väheväärtuslikeks (interioorseteks) hüvisteks. Normaalhüvis omakorda jaguneb: a) esmatarbehüvis ja b) luksushüviseks.
2)Muutused teiste kaupade hinnas . Näiteks tee hinna muutus võib põhjustada kohvi nõudluse muutust. Need kaks kaupa on asenduskaubad ja nende puhul on tegemist konkureeriva nõudlusega. Kohvi hind võib tõusta ja põhjustada kohvi nõudluse kitsenemise. Mõned kohvi joomisest loobunud ostjad võivad üle minna tee tarbimisele , põhjustades sellega tee nõudlusekasvu. Teekannud ja tee on aga täiendkaubad , millenõudlus on ühendatud. Kui tee hind oluliselt tõuseks, põhjustades nõudluse kitsenemist, kalduks kahanema ka teekannude nõudlus. Enamik hüviseid pole aga
omavahel seotud (näiteks saapad ja raadio, prillid ja veiseliha jne). Üksteisega mitteseotud hüviste hinna muutus ei too otseselt kaasa teiste hüviste nõudluse muutust. Sellegipoolest, seoses hinna muutuse sissetulekuefektiga võib see seos tekkida. Näiteks , eluasemekulutuste kasv võib küllalt palju alandada inimeste reaalsissetulekut ja vähendada mõne esmatarbekauba nõudlust.
3)Muutused inimeste maitse ja eelistused . Ostjate valikud sõltuvad paljuski inimeste maitsest ja eelistustest, näiteks intensiivne tee reklaamikampaania võib edu korral põhjustada tee nõudluse kasvu. Edukas kohvireklaam aga kahandaks tee nõudlust ning samuti võib tee nõudlust kahandada uue kuuma joogi toomine turule. Kõike seda võib pidada maitse muutuseks.
4)Muutused rahvastikus, näiteks sündimuse langemine võib põhjustada rahvaarvu vähenemist ning see omakorda võib põhjustada mingi kauba nõudluse kahanemist. Teatavasti kujutab turunõudlus endast individuaalsete nõutavate koguste summat igal hinnatasemel.
5)Tarbijate ootused. Nõudlust võivad mõjutada ka ostjate ootused tegurite suhtes, mis nõudlusele mõju avaldavad. Näiteks tarbija tulevane sissetulek ja kauba tulevast hinda. Kui inimene usub, et tema sissetulek lähitulevikus kasvab, võib ta selles lootuses hakata juba ette rohkem ostma. Samuti, kui tarbija arvab , et kauba hind lähiajal tõuseb, võib ta selle osta juba enne hinnatõusu ja vastupidi: lootus hinna langusele võib panna inimest oma oste edasi lükkama , s.t vähendama oma praegust tarbimist.
1.2 Nõudluse elastsus
Nõutava kaubahulga muutust, mida põhjustab nõudlusega seotud tegurite muutumine mõõdetakse nõudluse elastsusega. Antud kauba hinna, teiste kaupade hinna või tarbijate reaaltulude muutumine võib põhjustadaantud kauba nõutava koguse muutumist. Seda, kui palju muutub nõutav kaubakogus mingi teise muutuja muutumisel ühe ühiku võrra, näitabki elastsust . Teisisõnu , elastsus on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt.
Nõudluse elastsuse liigid:
1) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus, on tegu mitteelastse nõudlusega. Sel juhul on nõudluse hinnaelastsuse koefitsent väiksem kui 1.2) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus, on tegu elastse nõudlusega. Sel juhul on nõudluse hinnaelastsuse koefitsent suurem kui 1.
3) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on võrdne hinna protsentuaalne muutusega, on tegu ühikuelastse nõudlusega. Nõudlus on ühikuelastne , kui näiteks hinna 1- protsendiline langus toob kaasa 1-protsendilise nõutava koguse kasvu. Sel juhul võrdub nõudluse hinnaelastsuse koefitsent 1-ga.
Üks põhjus miks see tootjaid huvitab on see, et nimetatud näitaja võimaldab neil välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu , kui kauba hind muutub.Kogutulu kasvab, kui nõudlus on elastne, sest siis on nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem. Kui nõudlus on ühikuelastne, on nõutava koguse protsentuaalne tõus sama suur kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu jääb samaks. Kui nõudlus on mitteelastne, onnõutava koguse protsentuaalne kasv väiksem kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu väheneb.
Vastupidine mõju kogutulule on hinna tõusul. Kui nõudlus on elastne, toob hinna tõus kaasa kogutulu vähenemise; kui nõudlus on mitteelastne, siis on hinna tõusu tulemuseks kogutulu kasv ja lõpuks, ühikuelastse nõudluse korral,jääb kogutulu samaks.
II Pakkumine
Pakkumise (tähistatakse tähega S, ing k supply ) all mõeldakse hüviste kogust, mida firmad on nõus erinevate hinnatasemete korral tootma ja müüma. Nii nagu ka nõudluse puhul, seotakse ka pakkumise korral hüvise hinnaga. Kuid vastupidiselt nõudlusele, on pakutav kogus seda suurem, mida kõrgem on hind.Sellise seose põhjustab kahanevuse seadus. Selle seaduse kohaselt on iga järgneva toodanguühiku tootmine eelmisest kallim (kuna iga järgnev ressursiühik annab vähem toodangut, on vaja rohkem ressursse hõivata, mis tähendab ka suuremaid kulusid ). Seetõttu soovivad firmad igast järgmisest toodetud ühikust saada ka suuremat tulu.

Pakkumisseadus
Hinna ja kauba pakutava koguse suhet väljendab pakkumisseadus: mida kõrgem on hind, seda rohkem kaupa pakutakse müügiks, kui kõik teised tegurid jäävad samaks. Seega eeldame, et turul tervikuna annavad kõrgemad hinnad suurema kasuni. Suurem kasum toimib stiimulina senistele tootjatele toota rohkem ja meelitab turule uusi firmasid.
Teatud hinnale vastavat kogust nimetatakse pakutavaks koguseks.
Pakkumise mõjurid
1)Tehnoloogiatase- seni eeldasime, et tehnoloogia on samaks jäänud. Kui aga avastatakse hüvise tootmise senisest efektiivsem meetod, alanevad hüvise tootmiskulud . Järelikult tahavad ja suudavad tootjad igal konkreetsel hinnatasemel seda hüvist rohkem pakkuda.
2)Vajalike ressursside hinnad. Kui antud hüvise tootmiseks vajalike resssursside hinnad näiteks langevad, siis hüvise tootmiskulud vähenevad. Tootjad soovivad ja suudavad siis igal hinnatasemel pakkuda rohkem. Ressursside hinna tõus toob kaasa pakkumise vähenemise.
3)Alternatiivsete kaupade hinnad. Alternatiivseteks kaupadeks nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse. Kui mingi kauba hind tõuseb, tõuseb ka tema rentaablus ja tootmine muutub eelistatumaks. Näiteks on alternatiivsed kaubad nelk ja roos. Kui nelgi hind küllalt palju tõuseb, on mõtet roosi asemel kasvatada nelke. Sel juhul rooside pakkumine väheneb. Vastupidi, alternatiivse kauba (nelgi) hinna langus võib roosikasvatuse atraktiivsemaks muuta ja soodustada seda, et roosikasvatusse hakatakse mujalt ressursse kaasama. Selle tulemusena rooside pakkumine kasvab.
4)Tootjate ootused. Kui tootja usub, et toote hind lähiajal tõuseb, võib ta hakata seda rohkem tootma juba enne hinna tõusu. Kui kaupa on kerge ladustada, võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma pakutavat kogust ja jätma kauba hinna tõusmiseni lattu. Seega, kõrgema hinna ootus võib pakkumisele kaht moodi mõjuda. Konkreetne mõju sõltub sellest, millise kaubaga on tegemist.
5)Tootjate arv. Kuna turul pakutav kogus on individuaalsete pakutavate koguste summa igal konkreetsel hinnatasemel, sõltub turupakkumine pakkujate arvust. Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi.
6) Maksud ja subsiidiumid . Kui tootjad peavad maksma oma toodangult mingeid makse, siis toob maksude suurenemine kaasa kulude kasvu ja see vähendab pakkumist. Vastupidine mõju on subsiidiumidel. Selle mõjul tootjate kulud vähenevad ja pakkumine suureneb.
7)Mitmesugused muud tegurid. Mõne kauba pakkumine muutub seoses looduslike tingimustega, nagu näiteks ilmastik. Mõne teise kauba pakkumist mõjutavad sellised tegurid nagu sõjad ja streigid .
2.2 Pakkumise hinnaelastsus
Nii nagu nõudluse hinnaelastsus mõõdab tarbijate reaktsiooni hinnamuutuse korral,nii mõõdab pakkumise hinnaelastsus seda, kuidas hinnamuutusele reageerivad pakkujad .
Pakkumise hinnaelastsuse liigid:
Pakkumise hinnaelastsusel on palju ühist nõudluse hinnaelastsusega. Nimelt, kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsendi väärtus on väiksem kui 1,on pakkumine mitteelastne; kui hinnaelastsuse koefitsendi arvväärtus on suurem kui 1, on pakkumine elastne; kui kõnealuse näitaja arvväärtus võrdub 1-ga, on pakkumine ühikuelastne.Erandjuhul võib pakkumine olla ka täielikult elastne.
III Nõudluse ja pakkumise dünaamika
Alati ei saa turu tegevust iseloomustada ja uurida võrdlev -staatilise mudeli ( võrdlemist kaht staatilist tasakaalupunkti). Mõnikord vajatakse turu toime uurimiseks dünaamilist mudelit, nn. Ämblikuvõrgumudelit.
Ämblikuvõrguteooria abil saab kirjeldada protsessi, mis sisaldab kolme erineva turuhäire elemente: infopuudus, ressursside jäikust ja ühe ajaperioodi teisega seostamuse probleemi. Teooria lähtub väga piiravatest eeldustest: nimelt eeldatakse, et tootjate tegevus pole kordineeritud ja et tootjad ei õpi kunagi oma vigadest. Ühtlasi näitab see teooria, kuidas alati tekib ebastabiilsus , kui tekib ajaline viivitus tootmisotsuse tegemise ja toote turuletoomise vahel.
Võrdleva-staatilise mudeli kohaselt toote hind tõuseb, kui toote nõudlus kasvab ja vastavalt suureneb ka pakutava toote kogus. Seejuures peab aga arvestama kaht asjaolu. 1) aeg, kuna tootjad ei saa otsekohe suurendada toote tootmist ja seda turule paisata. 2) Selleks, et tootmist suurendada, peavad tootjad olema veendunud, et toote kõrgem hind jääb vähemalt mõneks ajaks püsima.
Ämblikuvõrguteooria näitabki, kuidas ajategur võib endaga kaasa tuua terve seeria aktsioone ja vastuaktsioone. Iseloomulik on see, et tarbijad ja pakkujad reageerivad asümmeetriliselt. Samal ajal, kui tarbijad lähtuvad oma ostudest jooksvast hinnast , planeerivad pakkujad oma tegevust, lähtudes möödunud perioodi hinnast. Nii usuvad tootjad, et antud aasta hind kehtib ka järgmisel aastal (kui aasta on see periood, mida nad vajavad tootmismahu muutmiseks), tarbijad aga ostavad näiteks kulda, lähtudes järgmise aasta tegelikust hinnast.
Kokkuvõte
Minu referaadi eesmärgiks oli kirja panna mis siis ikkagi kujundab nõudluse ja pakkumise ning leida nende vahel seosed. Nõudlus on suhe hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta.Vastavalt nõudlusseadusele on hüvise hind ja nõutav kogus antud perioodil pöördvõrdelises seoses. Hüvise nõudluse mõjurid on: tarbijate sissetulek,teiste hüviste hinnad, tarbija ootused, tarbijate arv ja tarbija maitsed ja eelistused. Pakkumise all mõeldakse hüviste kogust, mida firmad on nõus erinevate hinnatasemete korral tootma ja müüma. Pakkumise mõjurid on: tehnoloogiatase, vajalike ressursside hinnad, alternatiivsete kaupade hinnad, tootjate ootused, tootjate arv, maksud ja subsiidiumid ja mitmesugused muud tegurid. Ämblikuvõrguteooria kirjeldab protsessi, mis sisaldab kolme erineva turuhäire elemente: infopuudust, ressursside jäikust ja ühe ajaperioodi teisega seostamise probleemi.
Selle töö tegemine oli minu jaoks huvitav, sest ma ei teadnud varem paljusid asju mis on seotud turu pakkumise ja nõudlusega. Sain majandusest selgema pildi.
Kasutatud kirjandus
1. Kaie Kerem, Kadrin Keres, Mare Randveer. Mikroökonoomika alused: Külim, 2004
2. Kaie Kerem, Mare Randvee, Vello Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad, Külim 1996
3. Maie Kerem, Olev Raju, Mare Randvee. Mikroökonoomika õpik 2 täiendatud ja parandatud trükk : TEA 1998
12