finantseerimisallikatest. Põhivarasid finantseeritakse pikaajaliste kohustuste või omakapitali arvelt. Mida kõrgem on see näitaja, seda enam võib investoritel ja pankadel tekkida kahtlusi ettevõtte maksevõimes pikaajalisel perioodil. AS Cargohuntersi kapitaliseerituse kordaja on väga kõrge, millest saab järeldada, et ettevõttel võib tekkida raskusi pikajaliste kohustiste tasumisel. Tasuvuse analüüs Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum / müügi netokäive x 100 Müügikäibe üldine rentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Sõltub hindade, müügiprotsessi ja tootmiskulude juhtimisest. Tabel 9. Müügikäibe üldine rentaablus 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Müügikäibe üldine rentaablus -14 4 18
Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg ...
Likviidsuskordaja = Käibevarad Varud / Lühiajalised kohustused Kui K on suurem kui 0,9, on maksevõime hea Kui K on 0,6-0,89, siis rahuldav Kui K on 0,3-0,59, siis nõrk Kui K on väiksem, kui 0,3, siis mitterahuldav · Likviidsuskordaja näitab ettevõtte maksevõimet (Likviidsuskordaja = käibel olev raha / lõhiajalised kohustused) pank tihti vaatab seda, et kas anda laenu või mitte. · Omakapitali rentaablus - näiteks, kui ettevõtte ostab hoone ja hiljem müüb siis kas peale müüki jäädi plussi või mitte. Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum / omakapital · Brutorentaablus ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis brutorent on 6000! Brutorentaablus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist
Eestis on selle näitaja suurus keskmiselt 0,43. 5. Tasuvuse analüüs Firma tasuvuse näitajad võrdlevad ettevõtte tulusid erinevate faktoritega, mis tulusid teenivad. Tasuvuse ehk rentaablusanalüüsi tulemuste põhjal saab teha järeldusi, kui suurt kasumit on uuritavatelt teguritelt saadud. Tasuvuse näitajate abil saab anda hinnangu ettevõtte tegevuse kohta tervikuna. Tasuvuse suhtarvud on järgmised. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus ehk brutotulukus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks
muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse , kasvava või kahaneva muutumise. 3)struktuuriefekt toimub mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul 36:Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid Taandamata e diskonteerimata rahavood puhul (elementaarsed arvestusmeetodid) 1.tasuvusaeg tasuvusajameetodi korral vaadeldakse ajavahemiku , mis kulub tehtud algse investeeringu puhastuluga katmiseks 2. arvestuslik rentaablus Diskonteeritud rahavoogude puhul (integraalsed ehk ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid ) 1.nüüdispuhasväärtus meetodi korral lähtutakse põhimõttest , et tulevikus saadav raha on vähem väärt, kui käesoleval momendil laekuv 2.kasumiindeks on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljamineku suhe 3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis
erilepingud hinnatõusude mõju Jae-ja hulgimüüjad Saavutavad suurema kontrolli hinna üle, kui: rõhutavad kliendi tähtsust keelduvad müümast mittekasulikke tooteid arendavad tugevaid müüjabrände Hinnatõusu mõju kanali liikmete käitumisele tasub prognoosida. Hinnaotsuste mõjurid Hinnakujunduslikud otsused vormivad firma tegevuse edukuse. Hinnaotsustest olenevad: firma ja toote kuvand toote käive ning tooteühiku kulud turundusmeetmestiku teiste osade kasutamine firma rentaablus ja maksetingimused Hinna kujundamise alginfo Kogutakse teavet: turul olevad tooteanaloogid konkurentide hinnad varasemad hinnamuutused ostjate võimalikud reaktsioonid hinnavariantidele müügipersonali ja vahendajate hinnareageeringud hinnamuudatuste mõju firma teistele toodetele eelneva perioodi läbimüük Hinnakujunduse etapid Müügieesmärgid Müügieesmärgid on seotud käibe ja turuosaga. Käibe absoluutsuuruse säilitamine või suurendamine
Võimalused: Tekib püsiv klientuur Klientuuri saamisega muutub teenus populaarsemaks (soovitatakse teenust teistele) Ohud: Konkurentsi tihenemine Püsikulude kasv Klientide vähenemine Kliendid on hinnatundlikud 5.3 MIKROKESKONNA ANALÜÜS Kriitilised edutegurid: Oskused Personal Asukoht Tuumkompetentsid: Oskused, teadmised, kogemused Asukoht Teenindus Tegevusharu üldine rentaablus: Keskmine rentaablus Konkurentsisituatsioon majandusharus: 0 konkureerivat ettevõtet 6. KONKURENTSIANALÜÜS Otsene konkurents meie ärile Rakvere linnas peaaegu puudub. Selgus, et Rakveres on kõigest üks eraõpetaja, kes töötabki ainult selles ametis ning õpetab matemaatikat. Tema ühe eratunni hind on 10 eurot. Seega oleme me Lääne-Virumaal ainsad, kes pakuvad antud teenust sellisel kujul.
equity: PUHASKASUM OMAKAPITAL (keskmine) USA-s börsiettev 11-13% Selle näitaja järgi hinnatakse raha paigutuse otstarbekust. Kui see on madalam laenu- intressimäärast, on kasulikum raha välja laenata. Raamatupidamisaruandluse analüüs (26) ROE abil saab arvutada omakapitali tasuvust aastates. Kui võtta ettevõtte omakapitaliks 100% ja jagada see (maj. Aasta) omakapitali rentaablusega (Näit: 20), võrdub omakapitali tasuvus 5 aastat. Koguvara rentaablus e Return on total assets (ROA) PUHASKASUM näitab, mitu senti teenis KESKMINE VARA investeeritud . Peaks olema suurem, kui deposiidi intressimäär. Raamatupidamisaruandluse analüüs (30) Kapitali struktuuri suhtarvud Neid kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja tema võlakoormuse analüüsimisel. Iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Näitavad bilansi passiva struktuuri.
muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse , kasvava või kahaneva muutumise. 3)struktuuriefekt toimub mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul 37. Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid Taandamata e diskonteerimata rahavood puhul (elementaarsed arvestusmeetodid): 1.tasuvusaeg tasuvusajameetodi korral vaadeldakse ajavahemiku , mis kulub tehtud algse investeeringu puhastuluga katmiseks 2. arvestuslik rentaablus Diskonteeritud rahavoogude puhul (integraalsed ehk ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid ) 1.nüüdispuhasväärtus meetodi korral lähtutakse põhimõttest , et tulevikus saadav raha on vähem väärt, kui käesoleval momendil laekuv 2.kasumiindeks on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljaminekute suhe 3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis
1. Leidke järgmistest maksetest koosneva maksete seeria praegune ja tulevane väärtus. Diskontomäär on 10% ja maksed tehakse aasta lõpus. Aastate lõikes maksete summad on järgmised: 1 - 10 000; 2 - 20 000; 3 - 20 000@; 4 - 20 000; 5 - 15 000. FVIFn=PV(1+i)^n 10000(1+0,1)^1=11000 20000(1+0,1)^2=24200 20000(1+0,1)^3=26620 20000(1+0,1)^4=29282 15000(1+0,1)^5=24157,65 2. Kui suur on Teie hoius 20 aasta pärast, kui te deponeerite 1000 eurot aasta intressimääraga 10% ja intresse arvutatakse pidevalt. NB! Lahendage valemiga, mis on antud pideva intressi arvutamiseks. Tvn=PV(E^i*n) E=2,71 TV=1000(E^0,1*20)=7389 eur 3. Teil on võimalik osta 10 000 eurone võlakiri kustutamistähtajaga 10 aastat. Milline on selle väärtpaberi tulunorm, kui on teada, et tähtaja lõpus Te teenite 28 390 eurot. NB! Arvutage tulevikuväärtuse intressitegur ja kasutage tulunormi leidmiseks tabeli abi. TVn=PV*(1+i)^n 10000*(1+i)^10=28390 (1+i)^10=2,839 1+i=102,839 1+i=1,109...
kliendid, konkurendid, hankijad, kellega tuleb eesmärkide formuleerimisel arvestada) See põimub selgelt keskkonnaga. (kas on turgu nendele toodetele, mida otsustatakse toota) Juhid ja omanikud peaksid koos eesmärgid paika panema. EESMÄRKIDE sisu määrab kindlaks selle, mida tahetakse saavutada lk 70 · formaalsed eesmärgid- mida saame formaliseerida, põhilised (kõige üldisemad eesmärgid) eesmärgid-eesmärk vahendseoses- kasum, rentaablus, tootlikkus. Paneme paika lõpptulemuse, mida tahame saavutada. Näiteks kui palju soovime kasumit teenida. Näiteks soovime teenida 1000 000, siis tuleb arvestada, kui palju kulutatakse sellel, et teenida see miljon. Rentaablus- kasumisuhtest kapitalisse ja ka käibesse. Tulude ja kulude vahe = kasum -kõige üldisem seos., lk 71 · tegutsemisega seotud eesmärgid FORMAALSED EESMÄRGID
Leitakse tuletis b-2cx. Kui saak (Y) ja väetisannus (x) on väljendatud kilogrammides hektari kohta, siis näitab tuletis enamsaaki kilogrammides väetise ühe kilogrammi toimeaine kohta väetiseannuse x korral. Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahalisteks näitajateks. Et väetiste efektiivsus naturaalühikutes on leitav valemiga Y= b-2cx, siis majanduslik efektiivsus s.o täiendava kilogrammi väetise kasutamise rentaablus väljendub valemiga: , kus h= 1 kg saagi müügi- või väärindushind (/kg); cv= 1 kg väetise maksumus koos muldaviimise kuludega (/kg); ce= 1 kg enamsaagi koristamise kulud (/kg) Majanduslikult optimaalse väetisnormi all on mõeldud väetamise taset, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind on võrdne väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulum ning kavandatav kasum. Väetiste kasutamise maksimaalse piiri hektari kohta määrab ära kasumi juurdekasvu
võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Isel. pikaajal. kohustuste osatähtsust pikaajal. finantseerimisallikatest. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Näitab, et e/v võime maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. IV Rentaabluse suhtarvud Rentaablus - kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse anal. näitab, millised tegurid mil- lisel määral on mõjutanud e/v teisese majandustulemuse, s.o. kasumi kujunemist. Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara Näitab e/v varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / keskmine omakapital Näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada e/v juhtimise efektiivsuse üle. V Aktsiakapitali analüüs. Suhtarve kasut. peam. investeerimisotsuste tegem. ja pikaajal. plan. 15
...........................................................................11 2.7. Kulutused kuivati kütusele........................................................................................ 12 2.8. Töötasu...................................................................................................................... 13 2.9. Seadmete ekspluatatsioonikulud............................................................................... 13 2.11. Teraviljakompleksi rentaablus ja seadmete tasuvusaeg.......................................... 15 .........................................................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................. 17 LISA.....................................
D/A 0,47 0,54 0,57 0,61 0,50 0,46 0,47 0,47 0,46 0,46 0,48 0,47 0,49 D/E 0,87 1,17 1,32 1,54 1,01 0,84 0,88 0,90 0,86 0,86 0,91 0,89 0,97 A/E 1,87 2,17 2,32 2,54 2,01 1,84 1,88 1,90 1,86 1,86 1,91 1,89 1,97 ROE näitab omakapitali rentaablust ehk puhaskasumi ja omakapitali suhet. ROE on olnud aastate lõikes üsna erinev. Kõige suurem omakapitali rentaablus oli aastal 2001 (23,24), kõige madalam aastal 1999 (-11,41), mil rentaablus oli negatiivne. 12 ROE võtab arvesse iga üksiku investeeringu finantseerimisviisi. ROE põhineb eeldusel, et investeeringu finantseerimiskulud võivad tugevalt avaldada mõju ettevõtte finantsvõimendusele ja kapitali hinnale. ROA näitab varade rentaablust ehk tasuvust
Tulu, Tasuvusaeg, Nüüdispuhasväärtus, Kasumiindeks, Sisemine tasuvuslävi. Strateegilised otsused kaugeleulatuvad otsused, mida teevad tavaliselt juhtkond või omanikud. Taktikalised otsused lühiajalises perspektiivis. investeerimisprojekti efektiivsuse hindamine Kasutatakse kahte diskonteerimata efektiivsuse hindajat: 1. Tasuvusaeg (on aeg aastates, mis kulub esialgse investeeringu tagasiteenimiseks tulevaste rahavoogudega) 2. Arvestuslik rentaablus (ARR on aasta keskmise puhaskasumi ja investeeringu keskmise summa jagatis) ja kolme diskonteeritud efektiivsusnäitajat: 1. Nüüdispuhasväärtus (NPV on projekti eluea tulumaksujärgsete rahavoogude praeguse väärtuse summa ja investeeringu esialgsete kulude vahe) 2. Sisemine tasuvuslävi (IRR n intressimäär, mille puhul esialgse investeeringu suurus võrdub tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusega) 3. Kasumiindeks (PI) on tulevaste rahavoogude ja esialgsete kulude suhe
finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja dividendid) 3. Varade kasutamise efektiivsus 4. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi pankadele (nimetada 3) 1. Likviidsus ja maksevõime 2. Rentaablus 3. Varade kasutamise efektiivsus Helena 5. Missugused konkreetsed suhtarvud peaksid huvi pakkuma tavatöötajatele (nim 2)
kus: �� – lasti ühe tonni veo omahind Σ� – reisi kulude kogusumma Σ� – veetud lastikogus reisi või mõne muu ajaühiku jooksul Lastiveo ühe tonn-miili omahind: ��� = ΣR ΣQL kus: ��� – tonn-miili omahind Σ�� – tonn-miilide arv Laevareisi rentaablus: ���= Σ��� Σ�� x 100 kus: ��� – laevareisi rentaablus Σ��� – reisi 27 Tabel 7. Laevareisi majandusnäitajad 50000 tonni transportimise puhul Grinna Tegevusest saadud tulu Fe 2 920 400
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja
RAHAVOOGUDE ANALÜÜS PIKAJALISTE KOHUSTUSTE RAHASIDUVUS = 2008. aastal (tuhandetes kroonides) 0.11 2009. aastal (tuhandetes kroonides) 0.14 Pikajaliste kohustuste rahasiduvus on selles ettevõttes nõrk. Mõlema aasta puhul jääb see arv 0.1 juurde. Näitaja suhtarv peaks olema võrdne ühega või suurem, et saavutada hea. Selle ettevõtte puhul näitab see seda, et selles organisatsioonis on võlgnevuste osakaal suurem kui rahavoog äritegevuses. 5. RENTAABLUS EHK KASUMLIKKUS VARADE TULUKUS (ROA)= * 100% 2008. aastal (tuhandetes kroonides) 1% 2009. aastal (tuhandetes kroonides) (-) 0.4% Varade tulukus näitab mõlema aasta puhul seda, et kui efektiivselt on ettevõte kasutanud kõiki resursse ja kuidas seda on ettevõttesse paigutanud. Siin on näha, et 2008. aastal on kasutatud resursse 1%, kuid 2009. aastal ollakse juba omadega kahjumis, resursse jääb puudu, et neid kasutada ettevõttes.
Tooteühiku omahind = (muutuvkulud / ühikute kulu) + (püsikulud / plaaniline ühikute kulu) Jääktulu (piirkasum) = käive muutuvad kulud Käive = müüdava kauba kogus x hind Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud Jääktulu määr = jääktulu / käive Tasakaalupunkt ühikutes = püsikulud / ühiku jääktulu või Tasakaalupunkt käibes = püsikulud / jääktulu määr Käiberentaablus = puhaskasum / netokäive Varade rentaablus = (puhaskasum + maksud + finantskulu (EBIT)) / koguvara OKR = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital OKR dünaamika (ROE) = puhaskasum / omakapital Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajal. kohust. Likviidsussuhe = (käibevara kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohust. Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm. koguvarad Põhivarade tootlus = realis
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanduse erialane sõnastik Koostaja: Regita Eesmaa Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2008 A Administratsioon- haldusaparaat, asutuse juhtkond Akt- toiming, tegu, ametlik dokument, toimik, dokumendikaust Aktiva- bilansi vasak pool, passiva vastand Aktsiis- kaudne riigimaks tarbekaupadelt Aviis- teatekiri kauba saatmise või rahasumma ülekandmise kohta Argument- tõestusvahend, põhjend Aspekt- vaatekoht, seisukoht, nähtuse üks külg Audiitor- omanike kutsutud revident Apellatsioon- kaebus, edasikaebus Allianss- liit, ühendus Alternatiivne- asendus, teine sarnane, teine rööbiti Andmebaas- võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogu Aruanne- ettekanne tehtud tööst Asjaajamin...
2) majanduslike protsesside ja struktuuride kujundamise eesmärkide ja vahendite analüüs. 2 Uurimuse tulemused tootmises esinevate majanduslike suhete ja nende baasil kujunevate huvide ja eesmärkide ning tegevuse kohta formuleeritakse majandusteoorias: 1) majanduslike kategooriatena (hind, omahind, kasum, rentaablus jne.); 2) majanduslike protsessidena (spetsialiseerimine, intensiivistamine jne.); 3) seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena, abinõude süsteemina, jne, mis tulenevad objektiivsete majandusseaduste tunnetamisest. Tänapäeval uurib majandust majanduse üldteooria (economics). Enamlevinud on ka aine määratlus: majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks.
Väärindushind iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (sõi selle lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel. Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule ning juhul, kui söötade hind antud ettevõttes kujuneb kõrgemaks, kui väärindushinna arvutuste aluseks olev suurus, kujuneb kasum toodanguühiku kohta ja ka rentaablus tunduvalt madalamaks. 15. Söötade üldefektiivsusse ja sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid Söödakulud on peamiseks kulurühmaks loomakasvatuses. Nende osatähtsus loomakasvatuse kogukuludes on 50..70%, olenevalt loomakasvatusharust. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta. Seda nimetatakse ka söödatootluseks ehk kasutatud söötade efektiivsuseks, seda näitajad (psü) võib leida:
(2, lk 315) Võimendussuhtarvudel eristatakse finantsvõimendust ja tegevusvõimendust. Võimendus on seotud püsivkuludega tegevusvõimendus on seotud põhitegevuse püsivkuludega ja finantsvõimendus on seotud finantseerimistegevuse püsivkuludega. Finantsvõimenduseks nimetatakse intressikuludega seotud võõrkapitali kasutamist ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. (2, lk 317) Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. (17, lk 126) Rentaablus suhtarvude tulemusi väljendatakse reeglina protsentides. Kuid selle näitaja võib ka välja tuua kasumisummana majandusliku näitaja ühele eurole. Analüüsi teostamisel kasutatakse põhiliselt kolme rentaablusnäitajate rühma: müügikäibe rentaablus, varade kasumitootlus ja omakapitali rentaablus. (26, lk 27) Rentaablussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet saada kasumit. Rentaabluse analüüs on oluline, kuna kõrge likviidsus või kapitali soodne struktuur ei pruugi
katma intressikulud põhitegevuse tuludest ehk äritegevuse tuludega. Ettevõtte rahandus 9 RP089 4 rühm - tasuvuse SUHTARVUD (ehk rentaabluse suhtarvud): Need aitavad ettevõttet üldistavalt hinnata; näitavad seda, kuivõrd efektiivselt saadakse kasumit müügilt, varadelt ja omakapitalilt. 1. MÜÜGIKÄIBE ÜLDINE RENTAABLUS (MKÜR) see näitab müügikäive iga krooni tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. brutokasum . Sõltub hindadest, müügiprotsessi MKÜR = müügi netokäive kordadest ja müüdud toodete kulude kontrollist. 2. MÜÜGIKÄIBE ÄRIRENTAABLUS (MKÄR) näitab müügikäive iga krooni tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus- ning üldiste halduskulude mahaarvamist. Firma müügikäibe
4.3 Palga arvutus 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide omahinna arvutus 5.2 Veeremi hoolduse ja jooksva remondi kulud 5.3 Muutuvkulud kokku 5.4 Veeremi amortisatsioon 5.5 Bussijuhtide palk koos sotsiaalmaksuga 5.6 Lisakulud 5.7 Püsikulud kokku 5.8 Kogukulud 5.9 Vedude omahinna arvutus 6. FINANTSNÄITAJATE ARVUTUS 6.1 Ühe sõitjakilomeetri hind 6.2 Realiseerimise brutokäive 6.3 Realiseerimise netokäive 6.4 Tegevuskasum 6.5 Puhaskasum 6.6 Aktivate rentaablus KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Mersedes benz Sprinter 2.2 CDI andmed: Väljalaskeaasta: 2001 Hind: 500000 EEK Käigukast: manuaal Kütusekulu: ca. 12l / 100km Rehvide arv: 6 Kohtade arv: 19 kohta Mootoriõli: 9.5l Transmissiooniõli: 1.2l Jahutusvedelik: 10l Hommikul :Tartu paide türi- Rapla - Haapsalu Õhtul tagasi: Haapsalu Rapla - türi paide tartu 1. EKSPLUATATSIOONILISED ARVUTUSED 1.1 Vajalik busside arv
III KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1 Millistele (ehitus) hangetele kohaldatakse Eestis võistupakkumist Riiklikele ja munitsipaalehitistele Kui finantseeritakse täielikult või osaliselt o Riigieelarvest või riiklikest fondidest o Riigiettevõtete ja riiklike AS poolt o KOV eelarvest või fondidest o Munitsipaalettevõtete poolt 2 Riigihanke kohaldamise piirmäärad o Asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot o 3 Marketingi definitsioon. Mida tähendab marketingi plaani elluviimine? Marketing on juhtimisfunktsioon, mis korraldab ja juhib äritegevust eesmärgiga muundada kliendi maksuvõimelisus nõudluseks, saades sealjuures kasumit ja täites firma muud eesmärgid. Vajadusest ja tarbijast lähtuv määratlus: Marketing on tegevuste kogum, millega selgitatakse, millised on vajadused, teavitatakse tarbijat nende teenuste ja toodete olemasolust ja toimetatakse need tarbijale. Pl...
105. puhkus - отпуск 106. puhkusetasu - отпускные деньги 107. põhikiri - устав 108. põhivara - основной капитал 109. põhjendama - обосновывать 110. pädev - осведомлённый 111. raamatupidamiskohustuslane - лицо, обязанное вести бухгалтерский учёт 112. raamistik - рамки 113. rahalähend 114. rahavoog - денежный поток 115. rentaablus - доходность 116. saateleht - накладная 117. seadus - закон 118. seadusandlik akt - законодательный акт 119. seadusega kooskõlas - в соответствии с законом 120. seadusega vastuolus противоречить закону 121. sidusettevõtjate aktsiad ja osad - акции и части смежного предприятия 122. sihtfinantseerimine -целевое финансирование 123
KARM 21 STRATEEGILINE JA OPERATIIVNE KONTROLLING Tüüp Strateegiline K. Operatiivne K. Tunnus Orientatsioon Keskkond ja Ettevõte: protsesside ettevõte ratsionaalsus Planeerimise Strateegiline Taktikalised ja tasemed planeerimine operatiivsed plaanid Mõõdikud SWOT Tulud/kulud Eesmärgid Eksistentsi Ökonoomsus, kasum, tagamine rentaablus Kasumi potentsiaal Т.KARM 22 Töötaja, kelle eesmärgiks on kontrollingu süsteemi loomine ja selle toimimise tagamine, kes integreerib protsesside: • PLANEERIMISE, • INFORMATSIOONILISE KINDLUSTUSE (TARKVARA), • KONTROLLI, • ANALÜÜSI JA OPERATIIVSE JUHTIMISE Т.KARM 23 Т.KARM 24 C KOHANDUMINE KAASAEGSETE STRUKTUURI-DEGA
kasutamisega. Hinnatakse seda, kui hästi firma varasid on kasutatud. 5%-line koguvara puhasrentaablus on suhteliselt madal näitaja. ROA taseme tõstmiseks peaks ettevõte kas suurendama tegevustulukust või käivet. Nagu näha siis ettevõtte on sellega tegelenud 2008 aastal. ROE ( Return On Equity) = Puhaskasum / Omakapital *100 31.12.2007 ROE = 34 768 / 562 224 *100 = 6,2% 31.12.2008 ROE = 48 694 / 655 889 *100 = 7,4% Üldreeglina peab omakapitali rentaablus olema vähemalt 15%, et kindlustada aktsiaomanikele normaalne dividendide tase tulevikus. Nagu näha siis on näitajad madalamad. ROI ( Return On Investment) = Ärikasum / Koguvara * 100 31.12.2007 ROI = 54 249 / 752 451 * 100 = 7,2% 31.12.2008 ROI = 65 575 / 795 784 *100 = 8,2% Näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. See näitja võiks olla suurem. ROA, ROE ja ROI on arvutatud majandusaasta lõpu näitajatega mitte aasta keskmistega seega
Usaldusväärse strateegia abil on võimalik tarbijat motiveerida, sest igasugune strateegia mõjutab otseselt tarbija ostukäitumist; 3) Korrektne hinnastrateegia aitab vältida olukordi, kus kehtestatud hinnad on vastuolus riiklike õigusaktidega. Hinnakujunduse strateegiat mõjutavad tegurid jagunevad kolme suurde gruppi: · ettevõttesisesed tegurid, näiteks tootmiskulud, turustuskulud, transpordikulud, rentaablus, maksud, ajaühikus toodetava toodangu piiratud hulk, tööjõud, seadmete võimsus, tooraine kättesaadavus, turg jne. Finantsoperatsioone mõjutab see, kas tarnitakse vahetult kliendile või toodetakse lattu; · turutegurid (näiteks konkurents, ostuvõime); · väliskeskkonna tegurid (näiteks seadusandlus, inflatsioon, hinnakontroll, muud regulatsioonid). Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on
........................................................7 4.1. Võimalused ja ohud..................................................................................................................7 4.2 Oma ettevõtte tuleviku visioon aastal 2014...............................................................................7 5. Põhieesmärgid ja strateegia..............................................................................................................8 5.1. Käibe- ja rentaablus näitajad.....................................................................................................8 5.2. Soovitud imidz ja teised eesmärgid..........................................................................................8 6. Strateegia..........................................................................................................................................9 6.1 Marketingi plaan.........................................................................
A 1. Administratsioon-haldusaparaat; asutuse või käitise juhtkond. 2. Akt-toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust . 3. Aktiva-varad ,bilansi vasak pool 4. Aktsiis-kaudne riigimaks tarbekaupadelt. 5. Allianss-liit, ühendus 6. Alternatiivne-teine rööbitine 7. Alus-kauba alus, et kaup vigastada ei saaks mööda maapinda 8. Apellatsioon-kaebus 9. Argument-tõestusvahend, põhjend 10. Aspekt-vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; 11. Audiitor-omanike kutsutud revident; 12. Aviis-teatekiri B 13. Barter-vahetustehing (kaup kauba vastu); vahetuskaup. 14. Bruto-kogutulu,palk koos maksudega 15. Butiik-väike moekauba pood 16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole. ...
mõju jne) AJAKIRJANDUSES KAJASTAUSEGA SAADUD AUHINDADE JA TUNNUSTUSTEGA Juhtimiskvaliteedi auhinna kriteeriumid (9) 9. MILLISEID TULEMUSI ON ORGANISATSIOON SAAVUTANUD OMA TOIMIMISEGA VÕRRELDES PLANEERITUGA 9A - PEAMISED MAJANDUSTULEMUSED (finantstulemused - aktsiahind, puhaskasum, müük jne) 9B - TOIMIVUSE VÕTMENÄITAJAD - NII FINANTS KUI MITTEFINANTSTULEMUSED (nt. omakapitali rentaablus, kapitali üldrentaablus, hoolduskulud, turuosa, turule jõudmise aeg) Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinna konkurssidel osalejate arv Konkursil osalenud organisatsioone 15 10 15 5 12 1 8 9 8 1 6 7 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2010 aastad KVALITEEDIJUHTIMINE TÄNAN KUULAMAST!
Empiiriline uuring teostatakse tootmisettevõttes AS. Ettevõtte põhitegevusalaks on klaasplastist lipumastide tootmine, jae- ja hulgimüük ning lipumastide montaaži- ja transporditeenuse osutamine. Kuna AS tootmispotentsiaal ei ole kaetud, tegeleb ettevõte aktiivselt uute ideede otsimisega ja kalkuleerimisega. Äriideeks on tänavavalgustuspostide tootmine ning ettevõtte tegeleb info kogumisega antud projekti alustamiseks. Vajalik on arvutada toote omahind, tasuvuspunkt ja rentaablus, et juhtkond oskaks planeerida õiget tootmispinna suurust, materjali- ja tööjõukulud. Lõputöö eesmärk on arvutada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust, et planeerida tänavavalguse postide tootmist. Selleks on vajalik täita järgmised ülesanded: anda teoreetiline ülevaade toote kulude liikidest, omahinna arvutamise meetoditest, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamise põhimõtetest; selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks;
b) Kulude vähendamise projekt; c) Ohutuse- ja keskkonnakaitseline projekt; d) Laienemisprojekt – eeldab kooskõla strateegiaga ja nõuab ettevõtte tulevaste nõudlust ja pakkumist mõjutavate tegurite analüüsi; e) Muu eesmärk. Määratleda hinnatavad näitajad: a) Kuluartiklid; b) Toodete müügihinnad c) Kulude ja hindade muutumiste määr ja aeg d) Diskontomäär (pigem panna suurem kui väiksem, et kataks riskid). (põhivarade rentaablus võiks olla ~12% (7-12 vahel) 2) Teostatavuse hindamine Projektide elluviimisel hindamisel eristatakse: 1) Võimalikkuse uuring – kas projekti saab üldse ellu viia või on selleks mingeid objektiivseid takistusi; 2) Eeluuring – projekti erinevate alternatiivsete võimaluste uuring; 3) Teostatavuse uuring – määratletakse kuivõrd kättesaadavad on vajalikud rahalised, ainelised, aja- ja inimressursid ja nende kasutamise üldsummad.
? Kui suur on Kui toodangut, eeldusel et muud tingimused (hind, Jooniskulud) toodangumahue suurenedes ei muutu? 9.2 Kulu-maht- Rentaabluse näitajad 29 Rentaablus ehk tootmise tasuvus, näitab et ettevõte katab toodangu valmistamiseks ja realiseerimiseks tehtud kulutused ning saab lisaks ka kasumit. 1. Kulurentaablus- kasumi/kahjumi ja toodangu tootmiseks ja turustamiseks tehtud kulutuste suhe. Mitu senti saan kasumit, toodangu müümisel iga kulutatud euro kohta. 2. Käiberentaablus- Kui palju kasumit saadi ühe müügitulu (müügikäibe) euro kohta , ettevõtte varade või omakapitali euro kohta. ???? 3
t aeg kulude teostamisest baasaastani Pärast baasaastat tehtud kulude ajaldamine Korrutatakse liitkasviku teguri pöördväärtusega. c. Diskontomäär Üldreegel peab olema suurem ressursside alternatiivselt kasutuselt saadavast tulumäärast. Tasuvusnäitajad: - Ajaldatud (praegune) puhasväärtus (net present value - NPV). Kriteerium: NPV >= 0, "kuluprojektide" puhul variantidest vähim. - Rentaablus ehk tulu-kulu suhtarv (benefit/cost ratio) Kriteerium: B / C = 1 (B - tulud, C - kulud) - Sisemine kasuminorm (internal rate of return, IRR) Tehakse kindlaks proovimise teel (Excelis on vastav funktsioon) Kriteerium: IRR on suurem kui pikaajaliste hoiuste intressimäär või alternatiivse projekti IRR - Diskonteeritud tasuvusaeg (discounted payback period) DBP = esialgne investeering / aastakeskmine diskonteeritud rahakäive
Kriitiliste edutegurite määratlemine Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine: 1.Turu suurus, kasvutempo ja tegevusharu elutsükli faas. 2.Konkurentsiulatus 3.Mastaabiefekti tugevus, konkurentide arv ja nende suhteline suurus 4.Kapitalivajadus 5.Vertikaalse integratsiooni levik harus 6.Harru sisenemise ja väljumise barjäärid 7.Tehnoloogiliste muudatuste kiirus harus 8.Konkureerivate toodete ja teenuste diferentseeritus 9.Tegevusharu keskmine rentaablus 10.Tootmisvõimsuste üle- või puudujääk Tegevusharu mõjutavate konkurentsijõudude hindamine: Michael Porteri viis konkurentsijõudu: 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel 2. Teiste harude ettevõtete katse lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega 3. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 1
Näitaja kõrge tase iseloomustab ettevõtte head võimet katta intressikulud ärikasumist, ning madal tase tähendab riski kreeditoridele. Viimasel juhul võib ettevõttel tekkida probleeme täiendavate finantseerimis allikate leidmisel. e. Tasuvuse suhtarvud ehk rentaabluse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte tegevust tervikuna ja näitavad kuivõrd effektiivselt genereeritakse ettevõtte kasumit müügist, varadelt või omakapitalilt. i. Müügikäibe üldine rentaablus mis iseloomustab müügikäibe iga krooni tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Näitaja sõltub hindade tasemest ja müügiprotsessi korraldamisest/ juhtimisest ning samuti seda kuidas on juhitud müüdud toodetele tehtud kulutusi. müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ netokäive. ii. Müügikäibe ärirentaablus iseloomustab müügikäibe iga krooni tasuvust peale
strateegiad funktsionaalsetes valdkondades, uurimus- ja arendustööde tase, tugev tippjuhtkond, kõrge tootlikkus, hea kvaliteet, tulu mastaabiefektist, omandiõigus tehnoloogiale, kulueelised, head turustuskanalid, paremad reklaamikampaaniad, toodete uuendamise oskused, üleolek tehnoloogilistes oskustes. Sisemised nõrkused: selge strateegia puudumine, strateegia nõrk elluviimine, vanamenud hooned ja seadmed, mahajäänud IT-süsteemid, madal rentaablus, sisemised tootmisprobleemid, kvaliteediprobleemid, mahajäämus uurimus- ja arendustööde alal, nõrgad juhtimisoskused, innovatsioonide puudumine, nõrgad turustuskanalid, keskmisest nõrgemad turundusoskused, võimetus finantseerida vajalikke muutusi strateegias, konkurentidega võrreldes suuremad kulud tooteühiku kohta. Väliskeskkonnast tulenevad võimalused: võimalus laiendada tegevust uute turgude või
R reisi kulude kogusumma Q veetud lastikogus reisi või mõne muu ajaühiku jooksul Delta Pioneer 1 lihtreis: St=217 119/42 000 = 5,17 eur Deep Blue 1 lihtreis: St= 214 067.5/42 000=5,097 eur Lastiveo ühe tonn-miili omahind väljendub sisuliselt analoogiliselt: Stm = R/QL kus: Stm tonn-miili omahind QL tonn-miilide arv Delta Pioneer 1 lihtreis: Stm=217 119/42 000*1459 = 0,004 eur Deep Blue 1 lihtreis Stm= 214 067.5/42 000*1459 =0,0034 eur Laevareisi rentaablus määratakse matemaatiliselt: REN = Kbr/Re x 100% kus: REN laevareisi rentaablus Kbr - reisi brutokasum Re reisi kulud 38 Delta Pioneer 1 lihtreis: REN= 552 881/217 119 * 100% = 2,55 *100% =255% Deep Blue 1 lihtreis: REN= 555 932.5/214 067.5 * 100% =2,59*100%= 259% Delta Pioneer Deep Blue
Ainult siis kui kapitali tootlikkus ületab kapitali hinda suudab kiirema kasvu poolt genereeritud väärtus kompenseerida reinvesteerimisest tingitud rahavoogude vähenemise Eelmine väide ei pruugi paika pidada kui investeeringud tehakse riskantsetesse projektidesse millega seostub kõrgem kapitali hind 32 Projekti kapitali tootlikkus ROC=EBIT (1t) / Käive * käive/kapital = =müügikäibe rentaablus * põhivarade käibekordaja Kui firma tõstab oma toodete hindu paraneb müügikäibe rentaablus kuid väheneb müük (ja käibekordajad). Kapitali tootlikkus peegeldabki hinna/koguse otsuse mõjusid. 33 Eelnev pakub firmadele võimaluse: Valida hinnaliidri ja koguseliidri strateegiate vahel Tuleb valida strateegia, mis maksimeerib firmaväärtust Analüüsides tuleks arvestada ärikeskkonna
Tulemuslikkuse näitajad (max=7) hälve Traditsioonilised finantsnäitajad 1. Müügitulu (käive) 6,62 0,88 2. Puhaskasum 6,34 1,03 3. Kuluefektiivsus 5,78 1,39 Muud finantsnäitajad 4. Maksu- ja intressieelne tulu (EBIT) 5,73 1,74 5. Investeeringute rentaablus (ROI) 4,82 1,78 6. Majanduslik täiendväärtus (EVA) 3,15 2,13 Kliendipõhised mittefinantsnäitajad 7. Klientide rahulolu 5,54 1,30 8. Turuosa 4,77 1,92 9. Kliendi kasumlikkus 4,63 1,82 10
Võõr- ehk laenukapital = koguvõlg (D) 0 20 000 20 000 mis näitab organisatsiooni Kogukapital = koguvara = Total Assets (A) 100 000 120 000 120 000 olemasolu põhjenduse. Omakapitali rentaablus = ROE = EBT / E 2,0% 2,0% 1,0% Rentaabluse Visiooni võib käsitleda kui Kogukapitali rentaablus = varade rentaablus
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM21 Kalamägi Helina Laomajanduse eriala sõnastik Paide 2008 A abc analüüs - Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Administratsioon - ettevõtte asutuse juhtkond Akt on dokument, mis koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt mingi fakti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks Aktiva on objekt, mis on ettevõtte valduses ning mille kasutamisest saab ettevõte tulu ehk kasumit Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele Algdokument on kindla vormi ja tähendusega teabeallikas ehk kirjalik tõend, mis kinnitab majandustehingi toimumist ja millel peavad olema kohustusliku andmed Allianss - liit või ühendus riikide ja oranisatsioonide vahel Alternatiivne - ühte kahest võimitmest võimalusest mõõnev Apellatsioon - edasikae...
Tallinna Ülikool Ettevõtte planeerimine ja laienemine uutele turgudele Essee 2012 Sissejuhatus Igal edukalt toimival ettevõttel tekib aeg, mil soovitakse käivet ning tootmismahtu suurendada, kuid koduturg jääb väikseks. Oma turuosa suurendamiseks on kõige efektiivsem meetod uutele turgudele sisenemine, kuid see vajab väga põhjalikku planeerimist. Tuleb võtta otsuseid nii äriüksuste rajamiseks, nende tegevuse laiendamiseks või kokkutõmbamiseks, konkurentsipositsiooni tugevdamiseks, omavahelisest koostööst tuleneva sünergia suurendamiseks, aga ka äriüksuste sulgemiseks või müügiks. Valiku tegemine on loominguline protsess, mille juures arvestatakse ettevõtte senist strateegiat ja eripära, tegevusharu olukorda ja konkurentsi ning palju teisi tegureid. Tuleb määratleda nii olemasolevat olukorda kui ettevõtte eesmärke, plaanide elluviimise starteegiat ja ka alternat...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM22 Ene Silm SÕNASTIK Juhendaja: Maire Jürjen Õpetaja Paide 2009 A 1. administratsioon haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poo...
kordajat leida. 3.3. Tasuvuse ehk rentaabluse suhtarvud (profitability ratios) Need suhtarvud annavad ülevaate ettevõtte võimest teenida kasumit müügikäibelt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse, ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid kui palju on aidanud kaasa ettevõtte kasumi tekkimisele. Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse ja teda võib jaotada mitmeti: käiberentaablus, kapitali rentaablus jne. 3.3.1. Käibe puhasrentaablus (Profit Margin) Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus. Näitab, millise osa moodustab kasum ettevõtte müügikogusest. See annab pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimise koosmõjust ja tõhususest. Käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu OÜ JALIANHE 2012/2013 Käibe puhasrentaablus: 4587 / 136200 = 0,033 ~3,3% 2013/2014 13 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
