Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Finantsanalüüs (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD
    Lühiajaliste kohustuste
    kattekordaja (Current Ratio ) =
    2008. aastal (tuhandetes kroonides ) = 0,66
    2009. aastal (tuhandetes kroonides)
    = 0,58
    Maksevõime suurus: 1.6 – hea
    1.2-1.59- rahuldav
    0.9 -1.19- mitterahuldav
    alla 0.9 -nõrk
    Arvutuste tulemuste põhjal on näha, et 2008. aastal on lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurem kui 2009. aastal. Maksevõime 2008 ja 2009 aastal on nõrk, sest maksevõime suurus jääb alla 0.9.
    Likviidsus kordaja ( Quick Ratio)=
    2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.57
    2009. aastal ( tuhandetes kroonides)
    = 0,49
    Likviidsuskordaja suurem kui: 0.9- hea
    0.6-0.89- rahuldav
    0.3-0.59- mitterahuldav
    alla 0.3- nõrk
    Arvutuste tulemuste põhjal on likviidsuskordaja 2008. aastal natuke parem, kuid mitte ka nii hea, sest likviidsuskordaja on mõlema aasta puhul mitterahuldav.
    SUPERLIKVIIDSUSKORDAJA =
    2008. aastal (tuhandetes kroonides)
    = 0.25
    2009. aastal (tuhandetes kroonides)
    = 0.22
    Arvutuste põhjal võib öelda seda, et see ettevõtte oskab oma vaba rahaga efektiivselt ringi käia, sest tulemus mõlema aasta puhul jääb 0.2 ja 0.3 vahele, mis on hea. Kui see näitaja oleks suurem kui üks, siis see näitaks, et ettevõtte ei oska oma rahaga ringi käia.
  • PIKAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD
    VÕLGNEVUSE ASTE (DEBT RATIO)=
    2008. aastal (tuhandetes kroonides)
    = 0.66
    2009. aastal (tuhandetes kroonides)
    = 0.67
    Arvutuste põhjal võib öelda, et võlgnevuse aste mõlema aasta puhul on üsna võrdne, kuid võlgnevuse aste on siiski natuke suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikajalise maksevõime seisukohast .
    PIKAJALINE VÕLAKORDAJA=
    2008. aastal (tuhandetes kroonides)
    = 0.60
    2009. aastal (tuhandetes kroonides)
    = 0.63
    Arvutuste põhjal võib öelda, et pikajaline võlakordaja on mõlema aasta puhul pea samal tasemel. Võlgnevuse aste võiks olla siiski madalam, sest see on natuke kõrge. Mida madalam on võlgnevuseaste seda parem on ettevõtte oma maksevõime seisukohast.
  • KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD
    BRUTOKASUMI TASE ( CONTRIBUTION MARGIN ) =* 100%
    2008. aastal (tuhandetes kroonides)
    21%
    2009. aastal (tuhandetes kroonides)
    21%
    Arvutuste põhjal võib öelda, et brutokasumi tase on mõlema aasta puhul ligikaudselt 21% ja see näitab seda, et ettevõtte on jäänud samale tasemele , et ta ei ole liikunud ei üles poole ega allapoole. Omakorda võib siit ka näha seda, et majanduslanguse tõttu on see ettevõtte suutnud jääda brutokasumi tasemel stabiilseks.
    Ärikasumi tase ( OPERATING PROFIT MARGIN) =
    * 100%
    2008. aastal (tuhandetes kroonides)
    8.2%
    2009. aastal (tuhandetes kroonides)
    8%
    Ärikasumi taseme puhul on näha seda, et 2009. aastal on see langenud võrreldes 2008. aastaga 0.2 % võrra. See on küll väike %, kuid siiski. Ettevõte on suutnud hoida ärikasumit peaaegu samal tasemel, mis oli 2008. aastal.
    PUHASKASUMI TASE (NET PROFIT MARGIN) = * 100%
    2008. aastal (tuhandetes kroonides)
    2.5%
    2009. aastal (tuhandetes kroonides)
    (-) 1%
    Puhaskasumi arvutamise põhjal on näha, et 2008. aastal oli see 2.5%. 2009. aastal on puhaskasumi tase üsna kehv , sest puhaskasum on ise juba kahjumis ning arvutades tuleb ka puhaskasumi tase negatiivne. 2009. aasta kohta võib öelda nii palju, et majanduslangus on kõvasti mõjutanud selle ettevõtte puhaskasumi taset.
  • RAHAVOOGUDE ANALÜÜS
    PIKAJALISTE KOHUSTUSTE RAHASIDUVUS =
    2008. aastal (tuhandetes kroonides)
    0.11
    2009. aastal (tuhandetes kroonides)
    0.14
    Pikajaliste kohustuste rahasiduvus on selles ettevõttes nõrk. Mõlema aasta puhul jääb see arv 0.1 juurde. Näitaja suhtarv peaks olema võrdne ühega või suurem, et saavutada hea. Selle ettevõtte puhul näitab see seda, et selles organisatsioonis on võlgnevuste osakaal suurem kui rahavoog äritegevuses.
  • RENTAABLUS EHK KASUMLIKKUS
    VARADE TULUKUS (ROA)=
    * 100%
    2008. aastal (tuhandetes kroonides)
    1%
    2009. aastal (tuhandetes kroonides)
    (-) 0.4%
    Varade tulukus näitab mõlema aasta puhul seda, et kui efektiivselt on ettevõte kasutanud kõiki resursse ja kuidas seda on ettevõttesse paigutanud. Siin on näha, et 2008. aastal on kasutatud resursse 1%, kuid 2009. aastal ollakse juba omadega kahjumis, resursse jääb puudu, et neid kasutada ettevõttes.
  • Finantsanalüüs #1 Finantsanalüüs #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 544 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaisukaru Õppematerjali autor
    finatsanalüüsi arvutused ja kommentaarid juures.

    Sarnased õppematerjalid

    Finantsanalüüs
    6
    doc

    Finantsanalüüs

    Ettevõtte finantsanalüüs Finantsanalüüs on koostatud 2008 ja 2009. aasta põhjal. Arvutused on tehtud bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande baasil. LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)= Käibevara/ Lühiajalised kohustused Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2008 = 10 799 484 / 2 316 841 = 4,6 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2009 = 5 406 775 / 1 738 597 = 3,1 Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: suurem kui 1.6 hea, 1.2 ­ 1.59 rahuldav, 0.9 ­ 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive Brutokasumi tase 2008 = 550 136 / 52

    Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
    Majanduse-Finantstegevuse analüüs
    29
    doc

    Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

    saavutada firma eesmärgid · kvaliteeti ­ suutlikkust pakkuda rahvusvahelistele standarditele ja firmasisestele kvaliteedinõuetele vastavaid teenuseid, mis rahuldavad klientide ootusi ja vajadusi Lühiülevaade finantsanalüüsist 4 Finantsanalüüs kujutab endast hinnangut antud ettevõtte finantsolukorrale. Seda võib teha möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus,

    Transpordiökonoomika
    Finantsanalüüs - Majandusanalüüsi praktikaaruanne
    31
    doc

    Finantsanalüüs - Majandusanalüüsi praktikaaruanne

    TALLINNA MAJANDUSKOOL Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase........................................................................................

    Finantsarvestus
    Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne
    62
    doc

    Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

    TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS

    Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs
    AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs
    33
    pdf

    AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs

    SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt ettevõttete majandustegevu

    Finantsanalüüs
    ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE
    59
    pdf

    ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE

    kehtivaid ettevõtlust reguleerivaid normatiivakte ning ASi Even majandusaasta aruandeid. Töö autor tänab oma juhendajat Sander Karu töö õigel kursil hoidmise ja asjalike kommentaaride eest. 4 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED Ettevõtte põhiline eesmärk on ettevõtte väärtuse suurendamine ning üks eesmärgi saavutamise vahendeid on finantsanalüüs. Analüüsi eesmärgiks on hinnangu andmine ettevõtte finantsseisukorrale (Teearu, Krumm 2005, lk 15). Finantsanalüüsi defineeritakse kui süvahinnangut ettevõtte finantsolukorrale, mida tehakse möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Igapäevases majanduselus omab ettevõtte finantsanalüüs suurt tähtsust, sest sellest johtub tulevaste plaanide kvaliteet (Raudsepp 1999, lk 138). Finantsanalüüsi võib jagada kolme etappi (Ibid., lk 138): 1

    Finantsjuhtimine
    Finantsanalüüs
    6
    doc

    Finantsanalüüs

    OÜ NIMETU FINANTSANALÜÜS Käesoleva finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruande põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus, likviidsus ja maksevõimet. Olukorda hinnatakse nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Selleks on vaja meil kasutada bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Võrdlen kaht majandusaasta näitajad. Allolevas tabelis on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruandest väljatoodud finantsanalüüsi teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654 Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349 Likviidne vara 356 874 297 963 Väärtpaberid 7 665 7 665 Ärikasum 54 249 65 575 Intressikulud 2 765 1 045 Omakapital

    Majandus
    Finantsanalüüs-praktikaaruanne
    26
    docx

    Finantsanalüüs (praktikaaruanne)

    TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ICT SUPPORT OÜ Praktikaaruanne Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Raamatupidamise III kursuse esimese praktika läbis autor raamatupidamisteenust pakkuvas firmas Annual Report OÜ, mis asub aadressil Spordi 26a. Praktika kestis ajavahemikul 25.11.2013 ­ 20.12.2013. Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga kokkupuutest, kuna firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud. Seega koostas autor majandusanalüüsi lähtudes firma ICT Support OÜ aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012. Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal aadressiga Valgevase 3. ICT Support OÜ koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast, kellest üks on tegevjuht ning kolm süsteemiinsenerid. ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on keskne kasutajate haldus, virtualiseerimine, tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid ja kaugtöö, andmete varundamine ja taastamine ning kl

    Finantsanalüüs




    Kommentaarid (2)

    blju profiilipilt
    blju: aitas, aga ootasin näidet ettevõtte kohta
    20:18 12-11-2011
    KoolKool profiilipilt
    KoolKool: aitas väga vähe.
    11:12 11-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun