50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AFj
Õppematerjali autor
Artjom Petrov Ülesanne 1 1. puhasrentaablus eelmisel aastal - 5% netokäive - 639 116 eurot puhaskasum keskmine maksumus - 319 557 eurot Puhasrentaablus 5% 5/1=X/639 116 = 0,05*639 116 = 31955,8 ROA = varade rentaablus= puhaskasum/keskmised varad= 31955,8/319 557 = 0,1= 10% Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmisvarude käibesagedus=
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot r
võimendust oma tegevuse finantseerimiseks ja kuidas oma tegevust finantseeritakse. Samuti saab uurida kas firma suudab katta võõrkapitali kasutamisega seotud kulutusi. Kui ettevõte soovib näiteks oma tegevust laiendada siis on tal vaja kas laiendada aktsiakapitali või hankida välist finantseerimist. Mida suurem on finantsvõimendus seda suurem on risk, et firma ei suuda laenusid tagasi maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. Tavaliselt kasutavad kiiresti kasvavad firmad rohkem finantsvõimendust kui suured korporatsioonid. Enamus firmasid kasutab kasvõi mingil määral välist finantseerimist. Võõrkapitali kasutamise suhtarvud on järgmised. Võlakordaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / koguvarad
19 2008.a. Ärikasum = 44 030 Varade maksumus = 2 378 683 Investeeringute rentaablus = 44 030 x 100 / 2 378 683 = 1, 85 % 2007.a. Ärikasum = 105 867 Varade maksumus = 1 594 350 Investeeringute rentaablus = 105 867 x 100 / 1 594 350 = 6, 64 % 2006.a. Ärikasum = 97 250 046 Varade maksumus = 967 952 554 Investeeringute rentaablus = 97 250 046 x 100 / 967 952 554 = 10, 05 % Investeeringute rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. 2006.a. olid varadesse tehtud investeeringud tasuvamad võrreldes järgnevate aastatega. Investeeringute puhasrentaablus = puhaskasum x 100 / varade maksumus 2008.a. Puhaskasum =16 675 Varade maksumus = 2 378 683 Investeeringute puhasrentaablus = 16 675 x 100 / 2 378 683 = 0, 7 % 2007.a. Puhaskasum = 102 515 Varade maksumus = 1 594 350 Investeeringute puhasrentaablus = 102 515 x 100 / 1 594 350 = 6, 43 % 2006.a. Puhaskasum = 95 100 Varade maksumus = 967 952 554
Müügikäibe puhasrentaablus -71,6 -4,19 11,30 2013. Majandusaasta = -2 867 215/4 004 001 x 100 = -71,6 2014. Majandusaasta = -90 328/ 2 152 053 x 100 = -4,19 2015. Majandusaasta = 252 133/ 2 231 291 x 100 = 11,30 Tabelist 11 selgub, et müügikäibe puhasrentaablus on sarnane ärirentaablusega. 2015. aastal oli näitaja kõige positiivsem. See aasta oli Cargohunters-i jaoks hea majandusaasta, kuna lõpetati kasumiga. Investeeringute rentaablus = investeeringute puhasrentaablus (Eestis, kuna puudub ettevõtte tulumaks) = ärikasum / varad x 100 Investeeringute rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Tabel 12. Investeeringute rentaabluls 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Investeeringute rentaablus -36,83 -1,26 3,87 2013. Majandusaasta = -2 867 215/7 784 704 x 100 = -36,83 2014
eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%, teatas statistikaamet. Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest. SKP kasvu panustas I kvartalis enim ehituses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd. Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 1,6%-ni ettevõtete varude juurdekasvu ja põhivarasse kapitali kogumahutuse kasvu aeglustumise tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 17% peamiselt ettevõtete investeeringute toel masinatesse ja seadmetesse ning valitsemissektoris hoonetesse ja rajatistesse. NORDECON LÜHITUTVUSTUS Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja elukondliku kinnisvaraarenduse vallas. 1989. aastal asutatud ehitusettevõte Nordecon AS on tänaseks kasvanud Eesti üheks
Ettevõtte tegevuse rahastamiseks võib hankida vahendeid finantsturgudelt, mis omakorda jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Mis on nende vahe? Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsvaradega (kuni 1 a.) ja kapitaliturgudel kaubeldakse pikaajaliste (üle 1 a.) väärtpaberitega. Tavaliselt ettevõtted kasutavad rahaturgu oma likviidsuse juhtimisel, pikaajalisi vahendeid ning põhitegevust finantseeritakse reeglina kapitalituru vahenditest. Iga ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit, mis on aga lühiajaline eesmärk, sest iga majandusaasta lõppeb 31.12. Põhieesmärk väljendub ka selles, et ettevõtte peab tagama omanikele võimalikult maksimaalse kasumi, mis on pikaajaline eesmärk. AKTSIA minimaalne suurus võib olla 10 või 10-täiskordne suurus (20, 30, 70, 100 jne). 1. Aktsiad liigitatakse nimelisteks aktsiateks ja esitaja aktsiateks. Nimelisele aktsiale kantakse omaniku nimi (või tema nimi kantakse aktsiaraamatusse). Esitaja aktsiaga
James Cannon, keda peetakse finantsaruannete analüüsi pioneeriks, töötas välja ning avaldas 1905. aastal kümme suhtarvu, mille põhjal oli võimalik analüüsida laenuvõtjate krediidivõimet. Olemasolevatele suhtarvudele hakkasid tekkima hindamiskriteeriumid (1917). Tekkisid võrdleva suhtarvuanalüüsi alged: analüütikud hakkasid kõrvutama eri ettevõtete sama valemi järgi arvutatud suhtarvude väärtusi (1919). Lisaks maksevõimele hakati suhtarve kasutama juhtimise efektiivsuse analüüsimiseks (käibekordajad ja tasuvusnäitajad). Kahe maailmasõja vahelist aega iseloomustas finantsanalüüsi alaste publikatsioonide kiire kasv. 1923. aastal avalikustas James Bliss oma raamatus “Financial and Operating Ratios in Management” suhtarvude süsteemi, kus olid näidatud eri suhtarvude omavahelised seosed ning samuti olid teadlikult kokku põimitud bilansi ja kasumiaruande näitajate alusel leitavad suhtarvud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid