3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas. Astangu all on v2ga palju rannikualadel levivad setteid: liiv, kruus, mandrij22setted, moreen (ka. suured r2ndrahnud), j22j2rve setted, j22 j6gede setted. K6ige nooremad on biogeensed setted, Eriti soosetted, mis tekivad sootasantikke ja paiknevad suuremate saarte ja poolsaarte keskosas. *Kliima ja veestik Rannikumadaliku kliimat m6jutavab Soome lahe aeglane kylmumine sygisel ja aeglane soojenemine kevadel, kui kestavad jahedad ilmad kauem naaberaladest. Iseloomulikud on tugevad tuuled, mis valdavalt puhuvad l22nest ja loodest.
või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides.(1,3) 1.2 Kliima Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved.(1,3,5) 1.2 Vetevõrk
Talvel jäätuvad lahed peaaegu täielikult, mere keskosas on aga jääd harva. 2.3.2 Hoovused Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Veetaset alandavad idatuuled ja tõstavad läänetuuled. Lained on tavaliselt 1-2m kõrged, tormide ajal aga 4-10m. Looded on Läänemeres alla 10cm. 2.4 Taimestik ja loomastik 2.4.1 Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene, levinumad on vetikad. Kõige rohkem levib punavetiktaimi ning pruunvetikat (põisadru). Õistaimedest levib Eesti rannikualadel meriheina perekonna liike.¹ 2.4.2 Loomastik Läänemeres on rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike, sest vesi on ookeaniliikidele liiga mage ning mageveeliikidele liiga soolane. Rohkelt leidub riimveega kohastunud karpe ning kalasid, imetajatest hallhülgeid ja viigreid. Peamised püügikalad on räim, kilu, lest ja tursk. Viimase sajandi jooksul on Läänemerre tunginud rohkelt võõrlikke ning nende levik on
ja rohkesti sademeid. · Suvemussooni tagajärjel sajab näiteks Himaalaja mäestiku lõunanõlvadel mõnel pool 12 000 mm (võrdluseks Eestis sajab terve aasta jooksul keskmiselt 500-600 mm). · Kohalikud inimesed on mussoonvihmade perioodilise kordumisega harjunud ja koguvad vihmavett riisipõldude kastmiseks. · Samas võib suvemussoon põhjustada suuri üleujutusi, mis on eriti katastroofilised madalatel rannikualadel (näiteks Bangladeshis Gangese ja Brahmaputra jõgede suudmealadel). · Talvemussooni ajal kujuneb mandri kohal kõrgrõhuala (manner talvel külmem kui ookean) ja tuul pöördub mandrilt ookeanile. Ilm on kuiv. 2. PARASVÖÖ ÕHURINGLUS (45º-60º PIIRKONNAS) · Selles piirkonnas kohtuvad ekvaatori lähistelt saabunud soe ja poolustelt kohale jõudnud külm õhk. Seetõttu tekivad selles vöötmes suured õhukeerised- tsüklonid ja antitsüklonid.
Sealsetes kõrgustikes asub saare vihma. Suurim sademetehulk langeb maha saare kirdeosas pealinn Antananarivo ja selles riigi osas on ajavahemikus juulist septembrini. ka suurim rahavastikutihedus. Mägedes Keskmine maksimaalne temperatuur on rannikualadel umbes asub palju riisikasvandusi. Üldandmed 30 ° C (suvel ka kõrgem), mujal 25 ° C. Talvel võib Saare lääneosas asuvad põhiliselt temperatuur Antananarivos ja mujal mägismaal langeda kuni savannid, kuivad metsad, väikesed kõrbed 10 ° C ja öösel isegi madalamale
energiat, jätavad võimalikult vähe jäätmeid. Turismivoogusid tuleb ajas ja ruumis hajutada, et vähendada koormust keskkonnale ning soodustada kohaliku turismimajanduse ja ettevõtluse tulusust. Turismi infrastruktuuri kavandades tuleb lähtuda ökosüsteemide looduslikust tasakaalust ja haruldaste liikide kaitsmisest, kinni pidada kehtestatud piirangutest, eriti tundlikel aladel - kõrbetes, kõrgmäestikes, rannikualadel, saartel, vihmametsades, märgaladel, loodusreservaatides ja kaitsealadel. 4. Turism kui inimkonna kultuuripärandi kasutaja ja rikastaja Kultuuripärand on inimkonna ühine vara, riikidel, kelle territooriumil asuvad turismiobjektid, on nende suhtes erilised õigused ja kohustused. Turismipoliitika peab lähtuma kunsti-, arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest, kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka
PÕHJUSED MIKS MERI SOOJENEB JA JAHTUB AEGLASEMALT? Mere kiirgusbilanss on suurem kui maismaal st, et meri kiirgab võrreldes maaga rohkem soojust, mere albeedo on väiksem st peegeldus võime on madalam. Merel on suurem soojuse akumuleerumise võime. Läänemere mõju ranniku kliimale: Termiline inertsus- suvi venib pikaks, kevadel pikalt jahe Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele- all pool jahedam õhk ülal soojem, seetõttu ei saa tekkida pilved, selle tõttu on rannikualadel kevade ja suvealguses kuiv. Mandri alal aga maapind soojeneb kiiremini tekivad tõusvad õhuvoolud ja nii on pilvi ja sademeid rohkem. Tugevamad tuuled ja tormid Briisid Apvellingud (upwelling)- esineb siis kui tuul puhub ida poolt ja viib soojema vee minema. Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel- ranniku alal püsiv kihistus, mõjutab rannikut ja pilvi ei teki, aga sisemaale minnes maapind soojeneb tekib sademete vöönd, mis on 20-60km rannast.
Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. ...
rannikualad kõige enam põllumajanduslikult haritumaks. Kliima Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal. Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel. Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul. Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära Vahemere mõjud Türgi sisemaale ning seetõttu on maal kontinentaalne kliima selgesti eristuvate aastaaegadega. Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused. Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel võib temperatuur kohati langeda isegi -40
haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe 3 madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu. Mis põhjustab "kasvuhooneefekti" ning kliima soojenemise? Kasvuhooneefekti põhjustavadki need niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu
3 EDRT (Estonian Disaster Relief Team) – on päästetöödel osalev iga üksiku missiooni tarbeks moodustatud vastava ala spetsialistide grupp, kelle ülesandeks on läbi viia päästetööd vastavalt missioonile püstitatud eesmärkidele; 4 ELF (Eestimaa Looduse Fond) – valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon, kes osaleb reostuse tagajärgede likvideerimisel rannikualadel ja loomade puhastamisel naftareostuse korral. 5 EMSA (European Maritime Safety Agency) – Euroopa Meresõiduohutuse Amet; 6 GOFREP (Gulf of Finland Reporting System) – kohustuslik laevaettekannete süsteem Soome lahel; 7 IMO (International Maritime Organisation) – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon; 2. Kirjeldage võimalikke vahendeid ja meetmeid reostuse laialivalgumise tõkestamiseks.
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvatoite Lühitutvustus. 04.04.2001 1 Ma valisin just selle raamatu, kuna toiduga me puutume ju kõik igapäev kokku, kuid millised olid eestlaste toitumisharjumused eelnevatel sajanditel, seda tõenäoliselt ei tea meist paljud. See raamat sisaldabki lühikese ülevaate eesti rahva argi- ja pidupäevatoitudest ning toitudega seoses olevatest pärimustest, nii nagu need olid välja kujunenud XIX sajandi teiseks pooleks. Kõigepealt räägib raamat toidu üldajaloost 19. ja 20. sajandil. Kuni sajandi keskpaigani olid toitlusolud Eestimaal küllaltki kehvad ning toituti põhiliselt aganaleivast ja silgusoolveest. 1849. Aastast hakkas põllumajanduse olukord paranema, ning samuti ka toitlusolud. Kuid toit oli siiski veel küllaltki ühekülgne. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni...
ning ülejäänud Euroopale tutvustamise au. Mehhikost pärineb ka shokolaadi kasutamine liharoogades, mis Euroopas siiski on jäänud vaid Hispaania piiridesse. Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Ettekujutuse sellest, kui palju erinevaid aineid üks hispaania pajaroog sisaldab annab eelkirjeldatud kataloonia "kalaoperett". Rannikualadel on väga armastatud kala ja mereannid, mida sagedasti serveeritakse õlis praetult; sisemaal ja mägistel aladel pruugitakse hautistes palju kikerhernest ja talleliha. Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, mida juba üsna ammu müüakse ka meie Selverites, ning tshillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Viimane on kuiv vürtsikas vorst, mis sisaldab sea-, veise-, hobuse-, eesli
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; 2008 aastal on maailma rahvaarv ligi 6,9 miljardit Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. ...
Energiatarve sektorite lõikes: *Transport - 20% *Tõõstus - 37% *Kaod energia ülekandmiseks ja tootmiseks - 27% *Kodumajapidamine - 11% Tuuleenergia ja põlevkivi kasutamine Eestis *95% elektrienergiast saadakse põlevkivist *88,6% elektrist toodetakse Narva elektrijaamades riigi äärmises kirdenurgas Tuuleenergia kasuks räägib: *meil on piisav kliima resurss *kasulik tarbida rannikualadel, kuhu praegu on energia transportimisel (Narvast) kaod kõige suuremad Kahjuks räägib: *tuulekiirus on varieeruv Erinevad tuuleenergia tootmise alad: *Välistavavad alad - elumaad, kaitstavad loodusobjektid *Keelualad *Piirangualad *Ebasobivad alad *Sobivad alad
Nad on koonusekujulised ning lumi libiseb nende okastelt maha ega murra oksi. Põõsaid kasvab okasmetsades vähe. Rohkem on levinud samblikud ja puhmad(mustikad, pohl jt.). lehtpuudest suudavad taigas kasvada vaid kõige vähenõudlikumad- kased, lepad, pihlakad jt. Paika kus on viljakam muld ja kus kasvavad ülekaalus kuused ja nulud nim. tumetaigaks. Paika kus on vähemviljakad mullad ja kus on ülekaalus männid ja lehised nim. heletaigaks. Väga huvitavad on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad. Loomad Okasmetsad ei ole väga liigirikkad. Kuigi varjuda ja pesitseda on pimedas metsas lihtne siis toitu napib. Okasmetsa loomad saavad söönuks okastest ja puukoortest. Raiesmikel ja lagendikel on elutingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui sulaveed voolama hakkavad, hakkavad ka putukad paljunema ning lindudel on palju süüa. Sel ajal on taigas palju linde. Ka
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
Referaat , Kus ma tahaksin elada ? Selles referaadis , kirjutan ma sellest , miks tahan elada Parasvöötmes , täpsemalt Eestis . Mulle muidugi meeldiks elada ka mujal näitkes mõnel soojal maal , aga ikkagi kõige rohekem tahan elada Eestis . Aga miks see siis nii on ? EESTI KLIIMA Mulle meeldib väga Eesti Kliima . Või olen siis lihtsalt väga ära harjunud ... Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõig...
vaesemad). 14. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Vajadus kindlustatud asulate järgi tekkis, sest nooremal pronksiajal hakkas levima varanduslik ebavõrdus ehk olid rikkad ja vaesed ja rikastel oli vaja oma vara kaitsta. 15. Millised kindlustatud asulad on teada pronksiajast? Saaremaal: Asva, Kaali, Ridala Põhja-Eestis: Iru, Narva 16. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Sest rannikualadel oli õhuke aga väga viljakas muld mida oli kergem harida ning sisemaal olid metsad, mis oleks pidanud enne põllu tegemist maha raiuma. Põhjus võib olla ka see, et siinsed elanikud olid tugevalt orienteeritud merenduslikule tegevusele ning käis tihe läbikäimine Läänega. 17. Mis viitab muinaseestlaste tihedale läbikäimisele Lääne-Euroopaga? Skandinaaviamaadest toodi Eestisse palju pronksesemeid ja neid on Eestist leitud. Läänepoolseid eeskujusid
Maailmamere veetaseme tõus cm Viimase 100 aasta jooksul on maailmamere veetase tõusnud 10-25 cm Rannikualade üleujutused Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. Rannikualade üleujutamine Banladeshis Praegu elab rannikualadel 115 miljonit inimest Pindala: 134 tuh. km2 Kui veetase tõuseb 1,5 m, siis on sellest mõjutatud 22 tuh km2 ja 17 miljonit inimest, Niiluse deltaala tänapäeval Niiluse deltaala · Niiluse delta on üks vanimaid ja intensiivselt haritavaid põllumajanduspiirkondi maailmas. · See on väga tihedasti asustatud piirkond, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2.
Maakonna võimuses oli kassa jagada nii et iga linnavalitsus saaks oma puudujäägi tasa. Maakonna võimuses oli juhendada haridust ja õppetamist nii et iga kool saaks ise hallata om anoorte keskkooli, õpetajate kooli, õppetajate koolitus koole, põllumajanduslikke kutsekoole ja eeskujulikke põhi-ja noorte keskkoole. Ülejäänud koolide haldamine jagati maakondade ja linnade vahel. Kohustusliku hariduse seadus lahutas Hiina kolme kategooriasse: linnad ja majanduslikkult arenenud piirkonad rannikualadel ja väike arv arenenud alasid maapiirkonas; linnad ja külad keskmise arenguga; ja majanduslikkult mahajäänud alad. Aastaks 1985 oli esimene kategoorja suured linnad ja umbes 20% maakondadest (põhiliselt rohkem arenenud ranniku ja kagu alad Hiinas) olid saavutanud üldkehtiva 9 aastat hariduse. Aastaks 1990 linnad, majanduslikult arenenud ranniku alad, maakondlikud üksused, ja väike arv arenenud sisealasid ( umbes 25% Hiina
Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud toituvad käbideseemnetest, rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Põhised loomad: karu, põder, hunt, soobel. 7. Inimesed lõunapoolsetel aladel tihedam inimtegevus. Põlde ei harita, sest puuduv sobiv maa. Põhilised tegevusalad on metsandus ja vähesel määral ka loomakasvatus. TUNDRA 1. Kliimavööde lähispolaarne kliimavööde 2. Kliima 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Rannikualadel soojem ja niiskem. 3. Piirkonnad Euraasia põhjarannik, Põhja-Ameerika põhjarannik 4. Mullastik õhuke mullakiht ja vähe viljakas 5. Taimestik peamised taimed on samblad, samblikud ja puhmastaimed. Lõuna pool on taimkate tihedam kui põhja pool. Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates samblikud. Tundras on palju soid. 6. Loomastik vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel
Noorem pronksiaeg (1100-500eKr). Kindlustatud asulad(Saaremaal, Asvas, Ridalas; rajati looduslikult kaitstud paikadesse) põldude jäänused(Saha-Lool, kivikoristuse käigus kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad), kivikalmed(maapealsed kalmeehitised, ümmargune ring ja keskele laotud kirst), lohukivid(ohverdamine, täistaeva vaatlus, esivanemate austamine,viljakusmaak) Asustus, majandus, ühiskond Eesti oli jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr) rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad, vastupidavamad
suitsusingi, tomatite, jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga brändi-sherrikastmes. Palju on maitsvaid pastaroogi, mis sageli suurel paellapannil üle küpsetatakse. Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Ettekujutuse sellest, kui palju erinevaid aineid üks hispaania pajaroog sisaldab annab eelkirjeldatud kataloonia "kalaoperett". Rannikualadel on väga armastatud kala ja mereannid, mida sagedasti serveeritakse õlis praetult; sisemaal ja mägistel aladel pruugitakse hautistes palju kikerhernest ja talleliha. Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, mida juba üsna ammu müüakse ka meie Selverites, ning tshillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Viimane on kuiv vürtsikas vorst, mis sisaldab sea-, veise-,
kuuluvad mõned saared Kariibi meres. Põhjamere rannikul laiuvad tohutu kõrged luitevallid. Põhjas asuvad Lääne-Friisi saared. Amsterdamist lõuna poole jääv Zuiderzee on kunagine merelaht, millest on hiljem kujunenud järv. 4. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. 5. Asub ohutus kohas laama keskel. 6. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (650-700 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud
KLIIMA Valitseb niiske troopiline passaatkliima. Aasta keskmine temperatuur on 24-27 ° c. Sademeterohke aeg on novembrist märtsini ja langeb kokku suve kuumemate kuudega. Siis esineb ka orkaane. Tuulepealseil kagunõlvadel sajab 2500 - 3000 mm aastas. Tuulealuseid loodenõlvadel on sademeid 1700 - 2500 mm aastas. Kliimat mõjutavad ka troopilised tsüklonid. LOODUS Peaaegu poolt Fidzi saarte kogupindalast katab mets, rohumaad leidub läänes suurimatel saartel. Sood asuvad idapool rannikualadel. Mägede tuulepealsetel kagunõlvadel kasvab troopiline vihmamets. Loodenülvadel kasvab savannitaimestik (rohtlad, hõrendikud, põõsastikud). Vihmametsades kasvab väärispuid nagu sandlipuud, tiikpuud, punapuud. Kõrgemal mägedes on okasmetsi. Rannikul ja jõeorgudes on looduslik taimkate hävitatud, kohati on säilinud mangroovi. Valdavad on viljakad punamullad. Fidzil on 5 looduslikku imetajaliiki, kes kõik on ohustatud. Kohatud on 120 liiki linde, neist 47 on pesitsejad
tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu.Atmosfäärse CO2 hulga suurenemist on põhjustanud ka Maa ,,kopsude"- troopiliste vihmametsade- hävitamine viimastel aastakümnetel. Atmosfääri koguneb peale CO2 veel teisigi gaase. Nii on sattunud aerosoolballoonide, nende seal deodorantide ja
Sellel ajal on ka suur risk tsüklonitele idas ja kirdes. Suvi saare lääne- ja edelaosas on kuum, talvekuudel laotub kõikjal sinine taevas, temperatuurid on jahedamad, sadada võib veidi vihma. Suurim sademetehulk langeb maha saare kirdeosas 5 ajavahemikus juulist septembrini. Keskmine maksimaalne temperatuur on rannikualadel umbes 30 ° C , mujal 25 ° C. Talvel võib temperatuur Antananarivos ja mujal mägismaal langeda kuni 10 ° C ja öösel isegi madalamale. Elusloodus arenes 90 miljonit aastat muust maailmast isoleeritult. Varem oli ka palju vihmametsi, praeguseks on neid kõvasti vähem, kuna viimase 40 aastaga on metsa tehtud küttepuudeks ning põllumajanduslikul eesmärgil üles haritud. Saar on tänu isoleeritusele nagu Eedeni aed oma rikkaliku ja omapärase loodusega, mille sarnast ei leidu kusagil
Inimtegevus ja kaitse Elanud kogu aeg külg-külje kõrval, on inimesed tugevalt mõjutanud loomastiku kooslust. Peamine bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjus on intensiivne põllumajandusel põhinev tootmine, aga ka metsaraie ning kaevandamine. Puutumata alasid on Euroopas vähe, koosnedes peamiselt looduskaitsealadest ning rahvusparkidest, mis hõivavad Euroopa üldpindalast ligi 26 000 km2. Väga palju looduskaitsealasid asub Põhjamere rannikualadel (linnuvaatluspargid). Kuulsaimad rahvuspargid on Camargue ja Donanan Hispaanias. Euroopa liit on vastu võtnud ambitsioonika eesmärgi: peatada aastaks 2010 bioloogilise mitmekesisuse hävimine. Kasutatud allikad: Vikipeedia, biology.about.com, Google.com -i pildiotsingumootor, bioloogia.net
2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1) Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Maroko rahvastiku keskmine tihedus on 70,87 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Enamvähem samasugune rahvastiku keskmine tihedus on näiteks Iraagis, Tuneesias ja Jordaanias. Jordaania 72,15 Maroko 70,87 Tuneesia 68,16 Iraak 67,84 Enamik Maroko elanikkonnast paikneb Põhja-Marokos rannikualadel, mandripoolsetel aladel on nii Lõuna- kui ka Põhja-Marokos rahvastiku tihedus väike. Mõned põhjapoolsed Maroko rannikualad on kohe eriti tihedalt asustatud, eriti pealinn Rabat ja Maroko suurim linn Casablanca. Lõuna-Marokos on rahvastiku tihedus väiksem kui 4 ehk seal palju rahvast ei ela. (Joonis 1) Joonis 1 Rahvastiku paiknemine Marokos. 3. Loomulik iive
KOOL EESTI Referaat Koostaja: NIMI Rühm: AT-13 Juhendaja: NIMI Pärnu 2015 · SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Eesti Loodus Kliima Taimestik Eksport Import Maavarad Majandusharud.............................................................................................................................. KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti p...
5. LEVIK, LEVIMINE, MIGRATSIOON Nendel kolmel terminil tuleb selget vahet teha. Levik on isendite paiknemine ruumis, asetumine ruumis üksteise suhtes, jaotus ruumis (ingl. k. distribution). Levimine on protsess, mis leviku taga seisab, liikumine ruumis ühest kohast teise (ingl. k. dispersal). Levimise erijuhtumiks on migratsioon e. ränne hulga isendite suunatud liikumine ühest paigast teise. Levik Piirkonda, milles vaadeldavat liiki organism on levinud, nimetatakse liigi areaaliks. Areaal kujuneb välja evolutsiooni käigus, sõltudes liigi fundamentaalsest nissist, levimisvõimest ja sellest kui hästi liik vaenlaste ning konkurentidega hakkama saab. Seega pole areaal liigi jaoks mingi muutumatu suurus, vaid võib ajas suureneda, väheneda, katkendlikuks muutuda, jne. Kui vaadata täpsemalt, mil viisil liigi isendid areaali piires paiknevad, võib eristada kolme peamist levikutüüpi ehk ruumilise jaotuse tüüpi, mida illustreerib allolev j...
maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus Aadlik pärilike eesõigustega kõrgem seisus Pärusvaldus läänid, mida vasallid isalt pojale edasi pärandasid turniir spordi või mängu suurema hulga osalistega võistlus trubaduur keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik agraarühiskond ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks sunnismaisus üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus pärisori sunnismaine talupoeg kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. ,,linnaõhk teeb vabaks" põhimõte käib sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne
Veebilanss Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon – auramine taimedelt Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja taime liigist Sademed Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana Sademete hulk sõl...
Suur osa ookeanide vetikatest on diatomeed. Apvellingu alade suur primaarproduktsioon on tingitud ränivetikate vohamisest. Massilise vohamise tagajärjel sadeneb pidevalt diatomeede pantsreid, mis akumuleerudes moodustavad biogeense räni lademeid. Üks suurimaid lademed asub Seymouri saare lähistel, kus lademe paksus on 1400 meetrit (Olli, 2010). Diatomeesid esineb ka magevees, järvedes, kus moodustavad suure osa fütoblanktoni kevadõitsengust (Olli, 2010). Samuti esineb diatomeesid ka rannikualadel, estuaarides, jõgedes, tiikides, ojades, kraavides, soodes, kaevudes ja niiskes mullas. 1.5 Diatomeede tähtsus ökosüsteemis Maailma kogu aastast primaarproduktsioonist 20-25% moodustavad ränivetikad. See on võrdne kõigi maismaa troopiliste vihmametsade produktsiooniga kokku. Sisuliselt sõltuvad teised organismid otseselt või kaudselt diatomeede produktsioonist. Diatomeed mõjutavad Maa kliimat, süsihappegaasi konsentratsiooni atmosfääris ja ökosüsteemi funktsioneerimist
Tavaliselt kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period. Kevadise suurveega tõuseb jõgede vooluhulk tuntavalt. JÄRVED Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi (Loosalu, Tudu, Melva), jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved (soodid ehk vanajõed). lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi (Võhmetu-Lemküla), on ka tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla) ja meteoriidijärv (Kaali). SUURIMAD JÄRVED Euroopa suuruselt viies järv Peipsi
Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, ...
Metsad toodavad suurema osa maakera hapnikust ning seovad ülearuse süsihappegaasi. Sellepärast on metsad Maa kõige suuremaks rikkuseks. Kuna inimesed on paljud metsad maha raiunud, ei jõua allesjäänud puud hoida õhu süsihappegaasi hulka tasakaalus. Kasvuhooneefekti tagajärjel võib keskmistel laiuskraadidel tekkida põud ja selllest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele kaasa näljahäda. Merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused. Tänu migratsioonile võib tekkida eri kultuuride ja rahvuste vahel konflikte ja sõdu. Nõrga soojatalumisvõimega inimeste nagu imikute ja eriti vanemate inimeste suremus suureneb, suureneb südamehaiguste esinemine. Kindlasti ka globaalne soojenemine (maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.). Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud
energiaringes. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Roomajad – Eestis on kahte liiki madusid (rästik ja nastik) ning kolm sisalikuliiki. Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes. ( www.miksike.ee )
Vihm võib ka nektari õiest täiesti välja uhtuda. Kõige soodsam aeg nektarierituse jaoks on 1-2 päeva pärast vihmast ilma. Taimede mõjutaks on valgus, nimelt päikesepaistelistel kohtadel eritavad taimed enam nektarit kui varjus ja mesilased saavad sellistelt taimedelt suuremat saaki, kuid alati ei pruugi mesilased just selliste taimede juurde sattuda. Lisaks võib taimede nektari-eritust vähendada tugev tuul, näiteks pärnal lausa 1013 korda ning Eestis esineb tugevaid tuuli, eriti rannikualadel. Teiseks teguriks, mis avaldab mõju mesilaste saagikusele on mullastik ning selle väetamine. Meetaimedele on kõige sobilikumad saviliiv- ja liivsavimullad. Leidub ka selliseid meetaimi, mis kasvavad raskes mullas, nagu näiteks salvei. Vastanduvateks on kerged mullad, mis sobivad paremini pärnadele ja valgetele akaatsiatele. Savimulda eelistab enim keerispea. Mustikale, pohlale ja kanarbikule meeldivad eriti hapud mullad ning just sellistel muldadel eritavad nad palju nektarit. Liigne
3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? a) peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades) 2012 aastal kasvatati Horvaatias kõige rohkem maisi (1,2 mln t), nisu (999 tuh t), suhkrupeete (960 tuh t) ja otrasid (235 tuh t). Põllumajanduses tegeletakse veel ka teravilja-, päevalille-, oliivi-, tsitruse-, soja ja kartulikasvatusega, neid kasvatatakse valdavalt tasastel aladel. Horvaatia mägedes ja rannikualadel kasvatatakse juba iidsetest aegadest peale ohtralt viinamarju ja valmistatakse mitmesuguseid veine. b) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Kahjuks ei ole Horvaatia mitte ühegi kultuuri kasvatamiselt maailma esimeste hulgas. c) Enam arenenud loomakasvatusharud (valdavalt millistes piirkondades) Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: sigu (1,11 mln), lambaid (620 tuh), veiseid (442 tuh), kitsi (69 tuh). Loomakasvatusega tegeletakse mägistel aladel ehk
vastupidavam osa. T 2. Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, sest ta on õhem. Väär kuna ookeanilaam on tihedam ja seega raskem kui mandrilaam 3. Moondekivimid tekivad ainult tardkivimite moondumisel Väär, moondekivimid tekivad tard- ja settekivimite moondumisel Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B. Põhja-Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas E. Islandil Joonisel kujutatud piirkonnale on iseloomulik: A. vulkaaniliste saarte teke B. tugevad maavärinad C. kurdmäestike teke D. uue maakoore teke Joonisel on kujutatud laamade kokkupõrkeala. Vali loetelust õiged vastused A. Taoline olukord on iseloomulik ookeanide keskosale B. Sellises piirkonnas tekivad kurdmäestikud C. Ookeanilaama sukeldumise piirkonda tähistab ookeanis süvik D
rannikualad kõige enam põllumajanduslikult haritumaks. Kliima Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal. Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel. Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul. Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära Vahemere mõjud Türgi sisemaale ning seetõttu on maal kontinentaalne kliima selgesti eristuvate aastaaegadega. Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused. Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel
Soojusbilansi meetod: E=R-P-B, kus E aurumine, R kiirgusbilanss, P-turbulentne soojusvoog, B- soojusvoog pinnasesse. Veebilansi meetod E=S-F-W, kus S sademed, F-äravool, W- pinnase niiskusesisaldus. 66. Millised on biofüüsikalised auramise arvutamise meetodid? 67. Iseloomusta võimaliku auramise jaotust Eestis. Eeldusel, et kogu päikeselt tulev kiirgusenergia kulutatakse vee aurustamisele, siis suurimad võimalused auramiseks on rannikualadel ja saartel, sisemaa suunas auramine väheneb ja kõrgustikel on see minimaalne. 68. Millistest maastikulistest teguritest sõltub auramine Eestis? Suurimad võimalused auramiseks on rannikualadel ja saartel, sisemaa suunas auramine väheneb ja kõrgustikel on see minimaalne. 69. Iseloomusta auramise sõltuvust mullast Eestis. Kõige väiksem auramine on Lõuna- Eesti kõrgustikel ja Pandivere kõrgustikul, põhjarannikul ja Saaremaal. Maksimaalsed
selle teisele riigile. Angola, Namiibia, USA, Kanada. Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada? Kuna rahvusvaheliste lepete täitmine on osaliselt vabatahtlik, nende lepete eiramise eest mingit karistust ei määrata. Kalavarude vähenemise põhjused: * massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale * maailmamere reostumine- nafta ammutamine merepõhjast * meretransport * õnnetused tankeritega * aktiivne tegevus rannikualadel Keskkonnaprobleemid: * Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. * Kalavarade vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. * Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. * Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Tähtsamad püügipiirkonnad:
Etnilised grupid: 96.87% portugallased ja 3.13% legaalsed immigrandid Usundid: Rooma-Katoliku 84.5%, muud kristlike religioonide usku 2,2%, teised 0,3%, teadmata 9%, mitte ükski 3,9% Keeled: portugali , miranda Kliima: vahemereline; niiske ja soe talv, kuiv ja palav suvi Pinnamood: lääne- ja lõunaosas on madalikud või madalad mäed Madalaim punkt: Atlandi Ookean 0m Kõrgeim punkt: Ponta do Pico (Pico or Pico Alto) on Ilha do Pico 2.351m Keskkonna probleemid: õhu ja vee saastus, rannikualadel ohustavad nafta-ja tselluloosi tööstus. Looduslikke ja põllumajanduslikke tegevusi ohustab erosion ja maa kõrbestumine. Portugali lipp Portugali vapp 3.AJALOOLINE KUJUNEMINE ISESEISVAKS RIIGIKS Järgnevalt selle õitsengule oli võimul ülemaailmses merenduses 15. ja 16. sajandil. Portugal kaotas palju oma rikkust ja staatust 1755. aasta Lissaboni maavärinaga, okupatsiooniga
Tuuleerosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele risti valitseva tuule suunaga puuderibasid nn tuuletõkkeid, rajatakse rohuribasid, külvatakse eri kultuure, kaetakse pinnas külviridade vahel, künnita maaharimine . Kunstlik niisutamine · Niisutatud maa all alaneb põhjavee tase. · Põhjavee liigse kasutamise tõttu vähenevad põhjaveevarud, väheneb põhjaveekihtide ulatus ning pidevalt kasvavad pumpamiskulud. · Mõnel juhul võib see rannikualadel põhjustada ka soolase vee sissetungi põhjavette. Ringniisutus Niisutamine Kesk-Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni Araali mere põhi Araali mere põhi Muldade sooldumine · Sooldumine on vees lahustuvate soolade kogunemine mullas. Sellised soolad on kaalium (K+), magneesium (Mg2+), kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO42-), karbonaat (CO32-), vesinikkarbonaat (HCO3-) ja naatrium (Na+). · Soolad lahustuvad ja liiguvad vees
HILIS- JA KÕRGKESKAEG Linnade taastekkimine kõrgkesk ajal : Linnad kestsid varakeskajal Hispaania rannikualadel, paljud linnad olid juba langenud, aga suuremad vaid hääbusid ning kõrgkeskajal saavutasid uuesti oma hiilguse. Arenenud on ka põllumajandus, leiutati erinevaid asju, nt. Ratasader, millega veolooma tööraskus väheneb tükivõrra ja soodustab põllumajanduse arengut. Loodi ka rauge Härja asemel kasutati künniks nüüd hobust, mis oli kiirem ja tõhusam.
Tulnud võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Kohtureformiga keelas ta Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse.Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust. Kuidas olid sellega seotud viikingiretked? Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Kuna elanikkond kasvas, andis järjest enam tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. 13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungi tõttu? Mis oli viikingite sõjalise edu aluseks? Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
