Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maroko rahvastiku üldiseloomustus (0)

1 Hindamata
Punktid
MAROKO RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS
  • Riigi rahvaarv
    Marokos elab 2011 aasta juuli andmete põhjal umbes 31 968 361 inimest.
    Selle järgi võib otsustada, et riik ei ole väikeriik, kuid samas ka mitte suurriik , sest on riike, kus elab kümneid kordi rohkem inimesi. Riik on rahvaarvu poolest siis üsnagi keskmine. Umbes sama palju inimesi elab veel näiteks Iraagis , Kanadas ja Afganistaanis.
    Kanada 34 030 589
    Maroko 31 968 361
    Iraak 30 399 572
    Afganistaan 29 835 392
    Käesolevaks ajaks on Maroko rahvaarvu kasvutempo langenud poole võrra sellest, mis see oli aastal 1985. Andmete põhjal näeb, et arvatavasti on kasvutempo protsent Marokos aastaks 2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1)
    Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050.
  • Rahvastiku tihedus ja paiknemine
    Maroko rahvastiku keskmine tihedus on 70,87 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Enamvähem samasugune rahvastiku keskmine tihedus on näiteks Iraagis, Tuneesias ja Jordaanias.
    Jordaania 72,15
    Maroko 70,87
    Tuneesia 68,16
    Iraak 67,84
    Enamik Maroko elanikkonnast paikneb Põhja-Marokos rannikualadel , mandripoolsetel aladel on nii Lõuna- kui ka Põhja-Marokos rahvastiku tihedus väike. Mõned põhjapoolsed Maroko rannikualad on kohe eriti tihedalt asustatud, eriti pealinn Rabat ja Maroko suurim linn Casablanca. Lõuna-Marokos on rahvastiku tihedus väiksem kui 4 ehk seal palju rahvast ei ela. (Joonis 1)
    Joonis 1 Rahvastiku paiknemine Marokos.
  • Loomulik iive
    Sündimus on Marokos 19,19 sündi 1000 inimese kohta, suremus 4,75 surma 100 inimese kohta.
    Loomulik iive Marokos on 19,19-4,75= 14,44‰
    Imikusuremus on peaaegu 30 imikusurma 1000 elussünni kohta.
    Keskmiselt on ühe naise kohta lapsi 2,2.
    2008 aasta andmete järgi Maroko rändesaldo on -0,77 sisserännanut 1000 inimese kohta, see on natukene väiksem, kui on maailma keskmine ja võrreldes teiste piirkondadega on see üsna keskmine, sellepärast et osades piirkondades on rändesaldo üle 25 ja on ka piirkondi, kus rändesaldo jääb alla -20.
    Enamus Marokost väljarändajatest lähevad Prantsusmaale (759). Natukene väiksem arv inimesi rändab riigis välja Hispaaniasse (313), Itaaliasse (188), Saksamaale (294) või Hollandisse (155). Kõige vähem Marokost väljarändajaid lähevad USAsse (47) või Liibüasse (67).
    Kõige rohkem rahvast Marokosse tuleb Alžeeriast (13), Egiptusest (11) ja Sudaanist (6). Kõige vähem rahvast Marokosse sisse rändab Jeemenist (3) ja Jordaaniast (4).
  • Keskmine eluiga
    Inimeste oodatav keskmine eluiga Marokos kokku on 75,9 eluaastat . Naiste vanuseks oodatakse 75,11, mis on suurem, kui meeste vanuseks oodatav keskmine eluiga, milleks on 72,8 eluaastat. Nende andmete põhjas võib järeldada, et naised elavad Marokos vanemaks , kui mehed. Võrreldes teiste maailma riikidega on Marokos oodatav inimeste keskmine eluiga üsnagi kõrge, sest kõrgeim on 100 näiteks Soomes ja Norras ning madalaim on Burkina Fasos oodatav keskmine eluiga 21 eluaastat.
  • Rahvastikupüramiid
    Joonis 2 Rahvastikupüramiid
    Kõige rohkem on Marokos 15-64 aastaseid elanikke, suurim osakaal on noortel, vanureid on tunduvalt vähem kui noori ja tööealisi inimesi. Väga noores eas, 0-14 aastaseid lapsi on rohkem meessoost kui naissoost , kuid alates 15 eluaastast on naiste ja meeste arv enamvähem sama. Alates 30 eluaastast on meeste arv väiksem kui naiste, seega võib õelda, et meeste keskmine eluiga on madalam kui naiste oma. (Rahvastikupüramiidi andmetel, joonis 2).
    Diagramm 2 Sektordiagramm soolis -vanuselise koosseisu jaotuse kohta.
    Maroko riigis on kõige tähtsamal kohal noored ehk tööealised inimesed, 15-64 aastased. Neid on tunduvalt rohkem, kui alla 15-aastaseid ja vanureid. Vanurite osatähtsus Marokos on väike, ainult 6% rahvastikust on üle 65 aastased. Suurim osatähtsus on Marokos tööealistel inimestel. (Diagramm 2)
    Kuna suremus Marokos on madal, 4,75‰ ja sündimus pole veel jõudnud 10‰’ni, kuid on juba alla 40‰ ehk enamvähem 19‰, siis sellepõhjal on riik jõudmas demograafilise ülemineku teise etappi - rahvastiku vananemise etappi. See on nii sellepärast, et rahvastiku vananemise etapis on sündimus ja suremus jõudnud mõlemad 10‰’ni või alla selle ja Marokos suremus juba on alla 10‰ ning sündimus pole ka enam kõrge, vaid langeb ja jõuab tasapisi ka 10‰’ni.
  • Linnastumine
    Maroko rahvastikust umbes 17,708,660 inimest elab linnades. Andmete järgi elab 58% Maroko rahvastikust linnades.
    Diagramm 3 Linnarahvastiku osatähtsuse muutus
    Kui aastal 1975 elas linnas peaaegu 40% kogu riigi rahvastikust, siis käesolevaks aastaks on see tõsnud juba peaaegu 60%’ni ning prognoositavalt on aastaks 2050 linnas elavate inimeste protsent üle 70% kogu riigi rahvastikust. (Diagramm 3)
    Maroko pealinnas Rabat’is elab umbes 1,622,860 inimest. Rahvaarvu järgi on see teine linn riigis, rohkem inimesi elab Maroko suurimas linnas Casablancas (3,084,569 inimest). Veel palju inimesi (946,815 inimest) elab linnas nimega Fes.
    Elanike arvult riigi kolmas linn, Fes, asub Fes-Boulemane regioonis ja on selle pealinn. Linn asutati sellesse kohta sellepärast, et seal asus Fes’i jõgi. Kuna linn on mägede lähedal, siis kliima seal on talutav, talvel jahe ja suvel soe. Suvel pole väga palav ja talvel on tavaliselt ka üsna soe.
    Riigi suurim linn, Casablanca, asub Atlandi ookeani ääres ja see on riigi tähtsaim ärikeskus ja peamine riigitegevus toimub seal, samas kui riigi pealinn on hoopis Rabat. Linn ehitati just sinna, kus ta asub, sellepärast, et seda kasutati sadamana roomlaste poolt.
    Riigi pealinn asub samuti Atlandi ookeani ääres, jõe Bou Regreg suudmes. Seda on kasutatud ja kasutatakse samuti siiamaani sadamana. Rabat’is asuvad riigi tähtsaimad tööstused.
  • Tööjõud
    44,6% Maroko tööealistest inimestest tegeleb põllumajandusega, enamasti kasvatatakse otra ja nisu. Kirde-Marokos saab teha seda ilma niisutamiseta, sest seal on piisavalt niiske. Atlandi ookeani rannikul kasvatatakse ka tsitrusvilju, oliive ja veini-viinamarju, seda teha sinna ehitatud kaevude abil. 19,8% Maroko tööjõust on tööl erinevates tööstustes ja tegeleb tootmisega. Maroko tööealisest elanikkonnast 35,5% kuulub teenindusse.
    Tööealisest elanikkonnast peaaegu 10% ehk siis andmete järgi 9,8% on töötud. Nende osakaal pole väga väike, kuid pole ka eriti suur.
    Tööjõudu on Marokos piisavalt, kuid jaguneb see natukene ebavõrdselt. Kui ainult 19% tegeleb tööstusega, siis midagi ju eriti ei toodetagi. Tööstusel peaks olema Marokos natukene suurem osakaal ja teenindusel siis sedavõrd natukene väiksem.
  • Muud andmed
    Riigis elavad 99% Araabia - Berberi rahvusest inimesed, ainult 1% on muid rahvaid.
    Maroko ametlikuks keeleks on araabia keel, mida kõneleb enamik rahvastikust. Osa rahvast kõneleb ka berberi dialekte. Diplomaatia , valitsuse ja ärikeelena kasutatakse riigis sageli araabia keele asemel prantsuse keelt.
    Rahvastikupoliitika Marokos on ilmselt mitut valdkonda hõlmav ning hästi selge ning terviklik. Tahetakse tekitada püsivat pereplaneerimist, et vähendada lapsi naise kohta arvu. Suur rõhk on ka rahvastiku haridusel, tahetakse tõsta laste ja noorte haridustaset. Poliitilisi muutusi arutatakse ja kõik tehakse selleks, et keskkonda kaitsta.
    2009. aasta andmete järgi elab Marokos 26 000 inimesti HIV või AIDS’iga. Maailma edetabelis on Maroko sellega arvuga 71. kohal, mis tähendab, et on 70 riiki, kus AIDS’i on rohkem kui Marokos aga võrreldes paljude teiste maailma riikidega, on Marokos AIDS’iga elavate inimeste arv siiski päris suur. Täiskasvanud inimestel AIDS’i esinemissagedus on 0,1%.
    Arvatavasti tulevikus Maroko rahvaarv väga kiiresti ei kasva, sellepärast, et väljaränne on kõvasti suurem kui sisseränne, kuid rahvaarv ei saa ka seetõttu kahaneda, sest iive on positiivne, surmade arv on kõvasti väiksem kui sündide ning ka lapsi naise kohta on praegusel hetkel Marokos üle kahe. Ma arvan, et aastaks 2050 on Maroko arv kasvanud võib-olla 40 miljonini, kuid mitte rohkem.
    6
  • Maroko rahvastiku üldiseloomustus #1 Maroko rahvastiku üldiseloomustus #2 Maroko rahvastiku üldiseloomustus #3 Maroko rahvastiku üldiseloomustus #4 Maroko rahvastiku üldiseloomustus #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Grete L Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    MAROKO Riik
    38
    pptx

    MAROKO Riik

    MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38

    Geograafia
    Maroko rahvastiku ja majanduse analüüs
    5
    docx

    Maroko rahvastiku ja majanduse analüüs.

    Miniuurimus Aveli Vatt Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid ­ kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi-ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale kahanenud. Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi rahvastik on pidevalt kasvanud ning 2025. aasta oodatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ning suremus väike. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2. Aastast 2000 on Maroko rahvaarv tõusunud, kuid aastal 2009 langes see järsult. Ning seejärel on see taas stabiilselt tõusma hakanud.

    Demograafia
    Austraalia rahvastik
    6
    doc

    Austraalia rahvastik

    rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Austraalias elab 22,015,576 inimestest. Maailma mastaabis on Austraalia keskmine riik ja on oma rahvaarvult maailmas 53-ndal kohal. Enam-vähem samapalju inimesi elab Taiwanis, Süürias ja Madagaskaril 2. Rahvastiku paiknemine Austraalias. Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Surinames 2,98 in/km² ja Namiibias 2,55 in/km². Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad

    Geograafia
    Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus
    10
    doc

    Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus

    Prognoositav rahvastikuarv on stabiilne aastatel 2022-2028. Alates aastast 2037 prognoositakse Prantsusmaal rahvaarvu vähenemist ligikaudu 0,10% võrra aastas. 1 CIA ­ The World Factbook - https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html 2 CIA ­ The World Factbook - https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/rankorder/2119rank.html?countryName=France&countryCode=fr®ionCode=eur&rank=21#fr 2. RAHVASTIKU TIHEDUS JA PAIKNEMINE Joonis 2. Rahvastikutihedus Prantsusmaal Rahvastiku keskmine tihedus Prantsusmaal on 101,19 in/km 2 kohta ning see on maailma keskmisest näitajast üle kahe korra suurem (45 in/km 2). Rahvastiku tiheduse pooles Prantsusmaa maailmas 102. kohal. Umbes sama suur on rahvastiku tihedus Türgis, Aserbaidzaanis ja Austrias. 3 Nagu kaardilt näha, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Prantsusmaal on rahvastik

    Geograafia
    Prantsusmaa rahvastik
    6
    doc

    Prantsusmaa rahvastik

    Riigi rahvaarv Prantsusmaal elab 64 057 792 elanikku, millest 62 150 775 inimest elab Prantsusmaa riigi territooriumil Euroopas (nö. Metropolitan France). Rahvaarvult jääb seega maailmas 21. kohale ning maailma mastaabis võime Prantsusmaad pidada keskmise suurusega riigiks. Lähedane ja võrreldav on Inglismaa (61 113 205) ja Itaaliaga (58 126 212) ning Iraani (66 429 284) ja Tai (65 905 410) rahvastikuga. Prantsusmaa rahvastiku paiknemine riigis Prantsusmaa rahvasiku tihedus on 108,09, millega asetub maailmas 95. kohale. Sarnase tihedusega on Slovakkia, Ungari, Portugal ja Malawi. Kaart 1. Rahvastiku paiknemine Nagu kaardilt näeme, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Selgelt eristub Pariis ja selle ümbrus, mis on äärmiselt tihedalt asustatud. Samuti on äratuntav Lyon, Bordeaux, Nantes, Belgia piiriäärne Lille jt. Tihedama asustusega alad asuvad veel Vahemere ääres, kus sealsed

    Ühiskonnageograafia
    Rootsi rahvastiku iseloomustus
    8
    doc

    Rootsi rahvastiku iseloomustus

    Arvan , et see on tingitud sellest , et sotsiaalne tugi on tagatud igale inimesele ning langev rahvaarvu kasv võib olla tingitud mõnest põrutavast sündmusest, kriisist maailmas või inimeste käitumisharjumustest . Kuid riik on tänu heale organiseeritusele suutnud erinevate võtetega taastada stabiilsus ning võime eeldada , et sellises riigis hakkab peale mingi aja möödumist ka rahvaarv taas kasvama . Joonis 1 ­ Rootsi rahvaarvu kasvutempo 2. RAHVASTIKU TIHEDUS ja PAIKNEMINE Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on (3) saidi andmetel (2011) 22,11 inimest km2 kohta . Enam-vähem samasugune on rahvaarvu tihedus km2 kohta Tsiilil(22.51),Uruguail (20.06) ja Tsiilil (22.51) . Rootsi kõige asustatum ala 2000. aasta arvestuses on Rootsi lõuna-ja idaosa (4) . Populatsioon nendes linnades on tingitud kindlasti sellest , et selles osas paikneb pealinna Stockholm ja ka teised suured linnad nagu Göteborg ,mis on suuruselt teine linn ja Helsingborg

    Geograafia
    Riigirahvastiku uurimine - Austraalia
    5
    docx

    Riigirahvastiku uurimine - Austraalia

    Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud

    Geograafia
    Prantsusmaa riigi rahvastik
    6
    docx

    Prantsusmaa riigi rahvastik

    Maailma mastaabis on Prantsusmaa on rahvaarvult 21 kohal ja kuulub keskmise suurusega riikide hulka. Umbes 2 miljoniga jääb Prantsusmaale oma rahvaarvu poolest alla Ühendatud Kuningriigid. Ühendatud Kuningriikidest aga veelrohkem jääb alla Itaalia, mille rahvaarvuks on 61,261,254 elanikku. Prantsusmaa ise jääb alla Taile, mille rahvaarv on 67,091,089 ehk siis Prantsusmaa rahvaarv on 1,460,397 elaniku võrra väiksem Taist. Rahvastiku paiknemine Prantsusmaa keskmine rahvastiku tihedus on 2009 aasta andmete järgi 100,08 elanikku ruutkilomeetri kohta. Kui seda arvu võrrelda Eesti rahvastiku tihedusega, siis näeme, et see on tunduvalt suurem. Eesti rahvastiku tihedus 2009 aasta järgi on 30,07 elanikku ruutkilomeetri kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa. Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Eriti tihe asustus on

    Demograafia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun