Meri kui ökosüsteem (0)

5 VÄGA HEA

MERI
Referaat
Juhendaja :
Tallinn 2013

Sisukord

Sisukord..........................................................................................................................1
Sissejuhatus....................................................................................................................2

Ökosüsteem...................................................................................................................3

Ökosüsteemist üldiselt.............................................................................................3

Omadused................................................................................................................3

Troofilised tasemed .................................................................................................3

Läänemeri......................................................................................................................4

Üldandmed...............................................................................................................4

Veerežiim.................................................................................................................4

Liigestus ja hoovused ...............................................................................................5

Liigestus.......................................................................................................5

Hoovused.....................................................................................................5

Taimestik ja loomastik .............................................................................................5

Taimestik......................................................................................................5

Loomastik.....................................................................................................5

Läänemeri kui ökosüsteem............................................................................................6
Kokkuvõte......................................................................................................................7
Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8
Lisad

Sissejuhatus

Käesolevas referaadis teen põhjalikuma ülevaate merest kui ökosüsteemist. Uurimisaluseks mereks on Eesti ainuke ja kõige suurem meri – Läänemeri. Tutvustan lugejaile, mis on ökosüsteem, millest see koosneb ning mis tagab selle toimimise. Pikem ülevaade Läänemerest, sinna kuuluvatest organismidest, veerežiimist ning liigestatusest. Referaadiga püüan lugejale ülevaatlikult anda edasi pilti Läänemerest kui omaette ökosüsteemist.

Ökosüsteem

1.1 Ökosüsteemist üldiselt

Ökosüsteemi moodustavad ökotoop ehk ökosüsteemi eluta osa, kuhu kuuluvad õhk-, vesi-, ja muldkeskkond, ja biotsönoos ehk ökosüsteemi elusosa, kuhu kuuluvad taime-, seene-, loomakooslused ning mikroorganismid . Ökosüsteem on isereguleeruv, sinna kuuluvate populatsioonide omavaheliseed suhted avalduvad toitumisseostena. Samal territooriumil elavad organismid on omavahel tihedates toitumissuhetes. Igal ökosüsteemi kuuluval organismil on oma ökonišš ehk roll, mis on välja kujunenud suhetest teiste organismidega. Väiksemad ökosüsteemid kuuluvad suurematesse, moodustades biosfääri, mis on Maa suurim ökosüsteem.¹

1.2 Omadused

Ökosüsteemi kuuluvad liigid moodustavad eri troofilisi tasemeid ehk toitumistasemeid. Iga järgnev lüli kontrollib eelneva lüli arvukust ning sõltub sellest. Ökosüsteemi iseloomustavad liigirikkus , produktsioon ehk tootlikus , ning seal toimuvad muutused.²

1.3 Trooflised tasemed

Esimese taseme moodustavad produtsendid ehk orgaanilise aine tootjad – rohelised taimed ja autotroofsed bakterid . Teise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Tarbijad jagunevad omakorda kolmeks: I astme tarbijad ehk rohusööjad – herbivoorid , II astme tarbijad ehk kõigesööjad – omnivoorid ning III astme tarbijad ehk lihasööjad – karnivoorid . Kolmanda taseme moodustavad lagundajad ehk destruendid . Produtsendid, konsumendid ja destruendid moodustavad aineringe , mis tagab ökosüsteemi toimimise.³ (Lisa 1)

T. Sarapuu, M. Viikmaa , I. Puura . Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus , lk 17,18.

T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 20.

T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 19.

Läänemeri

Meri on osa maailmamerest, mida ookeanidest eraldavad mandrid ja saared. Meresid liigitatakse saartevahelisteks meredeks, sisemeredeks ja ääremeredeks.⁴

2.1 Üldandmed

Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri . Läänemeri on Taani väinade kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemere ääres asub mitmeid riike, need on: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Venemaa, Poola ja Saksamaa. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere keskmine sügavus on 52m ning suurim 459m (Landsorti sügavik).⁵

2.2 Veerežiim

Läänemerd peetakse maailma suurimaks riimveeliseks veekoguks – tekib jõe- ja merevee segunemisel. Läänemere vesi on suhteliselt mage , soolsus on keskmiselt 10...15 promilli . Läänemeri on selgepiiriliselt kihistunud madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihiks. Soolsus on madal, kuna sinna suubub arvukalt jõgesid, niiske kliima tõttu sajab pinnale rohkem vett, kui ära aurab, ning soolasemat vett Läänemerre lihtsalt ei pääse. Ookeanivesi , soolsusega 30...35 promilli, seguneb Kattegatis Läänemere magedama veega ning seetõttu ei pääse Läänemerre soolast ookeanivett.⁶ Läänemere veerežiimi kujundavad Taani väinadel toimuv veevahetus ning mageda vee juurdevool jõgedest.
Läänemeres on nõrgemad lained, väiksem soolsus, suuremad veetemperatuuri-ja taseme kõikumised, läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avamerel.⁷

http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemer i

http://www.annaabi.com/balti-meri-m14621.html

2.3 Liigestus ja hoovused

2.3.1 Liigestus

Läänemeri jaguneb kolmeks suureks laheks – põhjas Põhjalaht ehk Botnia laht, lõunas Liivi laht ning idas Soome laht. Talvel jäätuvad lahed peaaegu täielikult, mere keskosas on aga jääd harva.⁸

2.3.2 Hoovused

Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Veetaset alandavad idatuuled ja tõstavad läänetuuled. Lained on tavaliselt 1-2m kõrged, tormide ajal aga 4-10m. Looded on Läänemeres alla 10cm.⁹

2.4 Taimestik ja loomastik

2.4.1 Taimestik

Läänemere põhjataimestik on liigivaene, levinumad on vetikad. Kõige rohkem levib punavetiktaimi ning pruunvetikat (põisadru). Õistaimedest levib Eesti rannikualadel meriheina perekonna liike.¹⁰

2.4.2 Loomastik

Läänemeres on rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike, sest vesi on ookeaniliikidele liiga mage ning mageveeliikidele liiga soolane . Rohkelt leidub riimveega kohastunud karpe ning kalasid, imetajatest hallhülgeid ja viigreid. Peamised püügikalad on räim, kilu , lest ja tursk . Viimase sajandi jooksul on Läänemerre tunginud rohkelt võõrlikke ning nende levik on hulgaliselt laienenud mere ja sellega ühenduses olevates kanalites toimuva tiheda laevaliikluse tõttu.¹¹

http://opetaja.edu.ee/signeloodus/Geograafia/Meri_kliima/1Laanemeri.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemer i

Läänemeri kui ökosüsteem

Läänemeri on koduks paljudele organismidele ning toiduallikaks veel rohkematele organismidele. Läänemere biotsönoosi kuuluva taimekoosluse moodustavad peamiselt veetaimed, mis kinnituvad veekogu põhja või hõljuvad vees või selle pinnal. Loomakooslusesse kuuluvad aga vähesed loomaliigid, kes üksteisest sõltuvana moodustavad erinevaid toiduahelaid. Erinevate populatsioonide isendid elavad erinevates mere osades – kas siis kaldal , põhjamudas, või ujuvad vees. Populatsioonid on omavahel tihedas seoses toitumissuhete näol ning reguleerivad sedasi populatsioonide arvukust. Biotsönoos on tihedalt seotud ökotoobiga, sest vesikeskkonna füüsikalised ja keemilised omadused ning ümbritseva õhu ja pinnase omadused mõjutavad kõikide organismide elutegevust.¹² Niisiis tuleks olla ettevaatlik liigse kalapüügi või reostustega, sest kuigi Läänemeri kui ökosüsteem on isereguleeruv, siis inimkäsi võib toiduahela tasakaalust välja viia – sellega kaasneksid aga suuremad probleemid organismide toitumissuhetes.

T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 18.

Kokkuvõte

Läänemeri on osa Atlandi ookeanist, kuid moodustab omaette ökosüsteemi. Läänemeri on väga liigestunud sisemeri, mida ümbritseb mitu riiki. Ühe suurima sisemerena on Läänemere taimestik ja loomastik küllaltki väike, seda tingituna magedast riimveest, mis ei ole sobilik elukeskkond just paljudele organismidele.
Ökosüsteemi, kui isereguleerivat süsteemi ei tohiks inimkäsi oluliselt proovida muuta, sest näiteks liigne kalapüük viib tasakaalust välja väljakujunenud populatsioonidevahelised toiduahelad , mis omakorda mõjutavad toiduvõrgustikke ning seejärel võib toimivast ökosüsteemist saada suur kaos.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Mer i
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemer i
http://www.annaabi.com/balti-meri-m14621.html
http://opetaja.edu.ee/signeloodus/Geograafia/Meri_kliima/1Laanemeri.ht m
https://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=w i
T. Sarapuu & M.Viikmaa & I.Puura. 2006. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto.

Lisad

Lisa 1
Lisa 2

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krissuolen Õppematerjali autor

ökosüsteem läänemeri organismid taimestik tarbijad hoovused tsarapuum loomastik liigestus puurabioloogia

Kasutatud allikad

https://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=w

Sarnased õppematerjalid

docx

Läänemere ülevaade

mille soolsus on 1015 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 68 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. Eesti rannikumeri Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahnusi. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 1617 °C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 1819 °C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise,

Bioloogia

pptx

Läänemeri

Läänemeri Jana Aasmaa EV207 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustsus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et

Geograafia

doc

Läänemeri

60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Eesti rannikumeri Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes

Geograafia

rtf

Läänemeri

ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Eesti rannikumeri Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim

Keskkonnaõpetus

doc

Läänemeri, ohud ja võimalued

Referaat Läänemeri, ohud ja võimalused 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Veereziim 3. Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel.

Geograafia

doc

Läänemeri, ohud ja võimalused

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Läänemeri, ohud ja võimalused referaat Juhendas:E.Külaots Koostas:Kristina Konsina Pärnu 2012 Sisukord 2. Sissejuhatus 3.Veereziim 3.Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani v

Geograafia

doc

Läänemere iseloomustus

10 KOKKUVÕTE Tänapäeval kuulub Läänemeri nii tiheda laevaliikluse kui ka rannalähedaste valglate elanikkonna arvu poolest maailma kõige aktiivsema tegevusega merede hulka. See on arenenud tööstusriikide suurte jõgede suubumispaigaks ja paljude inimeste puhkepiirkonnaks. Siin käib ulatuslik majandustegevus, mis annab sissetuleku kohalikele elanikele. Samal ajal on Läänemeri väga erakordne ökosüsteem. Selle ainulaadsuse põhjustavad erilised geograafilised ja hüdromorfoloogilised tingimused Läänemeri on ühenduses ookeaniga väga kitsaste Taani väinade kaudu, mis takistavad veevahetust. Seetõttu on siinne soolsus erinevalt enamikust teistest meredest ja ookeanidest väga madal, luues kordumatu segu mere- ja mageveeliikidest, kes on kohanenud eluks just nende tingimustega. Kuid ühtlasi

Merendus