Euroopa loomastik (0)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Referaat
" Euroopa loomastik "
Koostaja : Katarina Kiiver
9.klass
2009
Sinimäe Põhikool
Sisukord

Sissejuhatus

Euroopa loomastiku päritolu

Loomastikugeograafia piirkondade kaupa

Atlandi ookean

Tundra

Metsad

Mägipiirkonnad

Vahemere piirkond

Selgrootud

Putukad

Roomajad

Linnud

Imetajad

Inimtegevus ja kaitse

Kasutatud allikad:
Sissejuhatus
Euroopa loomastik koosneb kõikidest loomadest, kes elavad Euroopas ja seda ümbritsevate saarte peal. Kuna Euroopa ja Aasia piir ei ole väga täpselt määratav, pole ka mõistet "Euroopa loomastik" võimalik täpselt mõista. Kuna Euroopa asub parasvöötme piirkonnas (ekvaatorist põhja pool), ei ole siinne loomastik nii liigirikas nagu soojemates piirkondades, kuid siiski üsna mitmekesine .
Enne esimeste inimeste saabumist oli siinne fauna (~loomastik) palju rikkam. Tänaseks on Euroopa loomastik palju väiksem oma endisest hiilgusest. Mitmeid liike on jäänud palju vähemaks, samas kui mõned liigid on vastupidi, laienenud ka mujale. Paljud liigid on välja surnud.

Euroopa loomastiku päritolu

Euroopa loomastiku lõplik moodustumine algas Lauraasia jagunemisega mitmeks erinevaks mandriks. Varase Cenozoicumi perioodi lõpuks olid enam-vähem välja kujunenud mandrid nende tänapäevasel kujul. Kahe jääaja vahelisel perioodil oli merevee tase tunduvalt kõrgem, hakates pärast taas ajapikku langema . Nii sai Lääne-Venemaast Euroopa ühendus Aasia maailmajaoga. Aasiast tuli Euroopasse palju uusi loomaliike .
Kaks viimast jääaega on tugevalt mõjutanud kogu Euroopa loomastikku. Nagu mujal maailmas, nii ka Euroopas on juba muistsetest aegadest peetud jahti suurematele kiskjaloomadele. Näiteks arvatakse, et mammut oli väljasurnud juba enne neoliitikumi perioodi, mis näitab, et mammut oli väga hinnatud jahisaak.
Putukad aga, vastupidi ülejäänud loomastikule, on väga kohastunud mitmete erinevate elutingimustega. See on ka peapõhjus, miks neid on välja surnud väga vähe. Nende suurem võimalus liikuda lubas neil paremini hakkama saada mandriliustikes. Seevastu pruunkarud said liikuma hakata alles sulaperioodil. Viimane jääaeg lõpes umbes 10 000 aastat tagasi.

Loomastikugeograafia piirkondade kaupa

Atlandi ookean

Kirde-Atlandi ookeani võib jagada kaheks suuremaks piirkonnaks - Briti saartest Biskaia laheni ning Põhja-Euroopa mered (k.a ka Põhjameri ja Läänemeri). Veel võib eraldi piirkonnana vaadelda ala Makaroneesia saarte ääres.
Põhjameri on koduks ligi 230 kalaliigile. Tursk , lest , merikeel, heeringas ja kilu on peamised kalastajate lemmikud. Kuna Põhjamere erinevates piirkondades ning erinevates sügavustes on soolsus , temperatuur ja vee liikumise kiirus, elavad mõned kalaliigid vaid neile sobilike tingimustega piirkonnas (näiteks sinine meriahven).

Põhjamere rannikukallas on elupaigaks kümnetele linnuliikidele. Nad elavad seal kas alaliselt või teevad rändlinnud siin igal aastal vahemaandumisele. Lindude elul hoiavad silma peal erinevad linnuvaatlusprogrammid.
Et Läänemeri on riimveeline, võimaldavad siinsed madala soolsusega piirkonnad elada näiteks heeringatel. Läänemeri on koduks ka paljudele imetajatele (nt. hallhüljes).

Tundra

Tundra on kõige karmima kliimaga põhjapoolseim Euroopa osa, paiknedes Põhja-Skandinaavias ja Svalbardi saarestiku põhjapoolsel osal Venemaal. Mõningaid tüüpilisi tundraasukaid: rebane, pruunkaru , nurmkana , lumekakk ning paljud putukad. Enamik tundraloomi magab talvel talveund.
Islandi saare loomastik on suhteliselt liigivaene, põlisasukana võib siin ära märkida vaid rebast. See-eest on Islandit ümbritsev ookeanipiirkond äärmiselt kalarikas.

Metsad

Kunagi oli 80% , mõningail andmeil isegi 90% Euroopast kaetud tiheda metsastikuga. See ulatus Vahemerest Põhja-Jäämereni. Kuigi pärast inimtegevus on enamik meie metsarikkusest hävinud, on Skandinaavias ja Venemaal veel alles puutumata põlismetsa. Euroopa metsastik läheb sujuvalt üle Kaukaasia vihmametsadeks. Inimtegevus on põhjustanud suuri probleeme siinelava loomastiku keskel ning neid piirkondi, kus elab inimtegevusest mittemõjutatud loomastik, on Euroopas äärmiselt vähe.

Mägipiirkonnad

Mägipiirkond on üks vähesi alasid, mis on inimmõjudest (peaaegu) puutumatu. Euroopa olulisemad mäestikud on Püreneed, Skandinaavia mäestik, Alpid ja Apenniinid. Kuid ka mäestikes on kütitud mitmeid loomi väljasuremise ääreni (nt. karu Pürenee poolsaarel). Enamasti on mäestike loomakooslus siiski väga hästi säilinud oma esialgsel vormil.
Alpides on tähtsaimateks asukateks karvasjalg- kakk ning lumepüü, Apenniinid on heaks elupaigaks itaalia hundile. Karpaadid moodustavad läbi Kesk- ja Ida-Euroopa suure kaare, olles koduks paljudele loomadele, olulisematena võib välja tuua pruunhundid ja karud.

Vahemere piirkond

Vahemere piirkond oli ka kunagi kaetud tiheda metsaga, kuid loodusliku metsa hävitamine on palju mõju avaldanud bioloogilisele mitmekesisusele. Vahemere loomastikus puuduvad eripärad, see on suhteliselt liigivaene. Paljud Vahemere liigid on kriitiliselt ohustatud (nt munkhüljes).

Selgrootud

Euroopas tuntakse u. 100 000 liiki selgrootuid , kuid arvatakse, et tegelikkuses on neid veel kordades rohkem.
Meres elavatest selgrootutest on märkimisväärseim ehk käsnade (1) suguvõsa - ligi 600 liiki.
Suure osa selgrootutest maismaal ja meres moodustavad teod ja limused, olles enamlevinud Vahemere piirkonnas. Ülejäänud selgrootute klassi moodustavad ämblikud (4113 liiki), vähid (~ 3600 liiki) ja skorpionid (2) (~20 liiki), viimaseid leidub peamiselt Euroopa lõunaosas.

Putukad

Meie kodu-maailmajao putukamaailm on väga mitmekesine. Euroopas on üle 150 erineva prussakaliigi, ligi 20 000 käbselist (1), 15 000 sääselist, umbes 180 erinevat liiki sipelgaid. Enamik maailma mardikaliikidest on registreeritud just Euroopas (25 000 liiki), mis omakorda jagatakse veel erinevatesse rühmadesse (lehemardikad, maamardikad jne). Euroopas elab umbes 600 liiki liblikaid (2), kellest 18% on väljasuremisohus.

Roomajad

Võrreldes ekvaatori -äärsete aladega ei ole meie roomajate liigirikkus suur. Euroopas on mitmeid erinevaid rästikuid. Eestis elab neist üks - harilik rästik. Soojema kliimaga Euroopa alal elab ka liivaboa (1).
See-eest on Euroopas mitmeid laialtlevinuid sisalikke - liivasisalik, euroopa roheline sisalik, arusisalik, pürenee sisalik jne.
Euroopa roomajate hulgas on ka seitse kilpkonna, levinuim neist on sookilpkonn (2). Ära võiks mainida ka Kreeka kilpkonna.

Linnud

Euroopa linnustik on väga liigirikas, neid on umbes 800 liiki. Muuhulgas on meil 8 haneliiki ning palju erinevaid veelinde - parte , luiki. Väga levinud on erinevad kakud - ainuüksi Eestis elab neid kaheksa liiki. Tüüpilised rannikulinnud on kajakad ning kiivitajad. Levinud röövlinnud on kala-, meri- ja kaljukotkas (1).
Vahemere-äärsete lindude sulestik on värvirikkam ja õhukesem, kui Põhja-Euroopa lindude oma. Põhja-Euroopa linnud jagunevad paikseteks ning rändlindudeks (moodustab 40% linnustikust)
Umbes pooled Euroopa lindudest on laululinnud - enamlevinud laululindudeks peetakse lõokesi, pääsukesi, õgijaid, peoleod, kuldnokka (2) ja siitsitajaid.

Imetajad

Euroopa imetajate fauna koosneb ligi 270 liigist, 10 protsenti neist on ohustatud.
Putukasööjad hõlmavad imetajatest ligi 20%. Siia kuuluvad siil, mets-karihiir (1), kääbussiga, vesimutt.
Erinevaid nahkhiiri on teada ligi 35 liiki.
Üheks tülikamaks probleemiks peetakse kogu Euroopas kopraid (2), kuid on nimetamisväärne, et veel mõned aastakümned tagasi oli kobras kui liik väljasuremisohus.
Kolm Euroopa jäneselist on euroopa jänes, mägijänes ning halljänes, viimane on ka Eestis levinud.
Laialt-tuntud kabiloomad Euroopas on metssiga, põder, metskits , punapõder, põhjapõder ning mägilammas, nad on ohustatud karu ja hundi kui suuremate lihasööjate ees. Euraasia hunti, suuruselt teist kiskjat Euroopas, võib leida peamiselt Ida-Euroopa ja Balkani riikides, karu elab peamiselt Venemaa ja Skandinaavia vahelisel alal.

Inimtegevus ja kaitse

Elanud kogu aeg külg-külje kõrval, on inimesed tugevalt mõjutanud loomastiku kooslust. Peamine bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjus on intensiivne põllumajandusel põhinev tootmine, aga ka metsaraie ning kaevandamine.
Puutumata alasid on Euroopas vähe, koosnedes peamiselt looduskaitsealadest ning rahvusparkidest, mis hõivavad Euroopa üldpindalast ligi 26 000 km2. Väga palju looduskaitsealasid asub Põhjamere rannikualadel (linnuvaatluspargid). Kuulsaimad rahvuspargid on Camargue ja Donanan Hispaanias.
Euroopa liit on vastu võtnud ambitsioonika eesmärgi: peatada aastaks 2010 bioloogilise mitmekesisuse hävimine.

Kasutatud allikad:

Vikipeedia, biology.about.com, Google.com -i pildiotsingumootor, bioloogia.net

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anirataK Õppematerjali autor

Väga põhjalik ja ülevaatlik referaat , sain 5+

geograafia loodusgeograafia euroopa loomastik

Sarnased õppematerjalid

docx

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA ....................................................

Geograafia

doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab -  õhkkonna gaasilist koostist  sademete jaotust ja hulka  pinnavee äravoolu  aurumist  maa-ala veerežiimi  kliimat Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%)

Bioloogia

doc

Geograafia kordamine 8.klass

parasvöötmelisteks (Jaapan, Korea, Venemaa). TROMB EHK TORNAADO on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest tormist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Tornaadode tugevust mõõdetakse Fujita-Pearsoni skaalal. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane viib isegi asfaldi tee pealt minema. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. Tornaadode allee kulgeb mööda Missisippi, Missouri jõetrasse Suurel Tasandikul, mis on

Geograafia

doc

Euroopa

Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa

Geograafia

docx

Biogeograafia

Kõdu lagunemine kestab 100-1000 aastat. Tundra taimestik kohastumused: pungad maapinna lähedal, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, valdav vegetatiivne paljunemine. Peamine on tuultolmlemine, liblikõielisi on vähe. Levinumad perekonnad: mustikas, jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villapea, tarn, paju. Tundra loomastik 48 imetajaliiki: karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud, rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud on enamasti rändlinnud, talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren. Kohastummused: talvel on elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine või pikenemine.

Geograafia

docx

Biotoopid

 karjatamisel mõjutavad loomad oluliselt puid ja põõsaid  karjatamisel väetab loomasõnnik mulda olenevalt karjatamiskoormusest - muld lämmastikurikkam võrreldes niidetavate aladega - tekib uusi elupaiku mitmesugustele organismidele (nt. seened, samblad, putukad niitmine vs karjatamine (jätk) järeldused: 1) niitmisel ja karjatamisel kujunevad erinevad maastikud ja elupaigad 2) niidetavatel ja karjatatavatel aladel kujuneb erinev taimestik ja loomastik 3) mõnikord on karjatataval niidul liigirikkus isegi suurem, kuid sageli tõstavad liigirikkust umbrohud ja prahitaimed  vähem levinud ja haruldased liigid säilivad reeglina niidetavatel aladel (Soomaa luhtade näide)  üldise elurikkuse säilimiseks on vajalikud nii niidetud kui karjatatud alad, kuid nende vahekord peab olema tasakaalus (suurim probleem: puisniidud muutuvad puiskarjamaadeks) 4) palurohumaade tüübirühm

Bioloogia

doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus). Väiksemaid loomi esindavad rebased (Vulpes vulpes), metssead (Sus scrofa), nugised (Martes martes), pruun jänes (Lepus europaeus), valge jänes (Lepus timidus) ning ohustatud liikidest euroopa naarits (Mustela lutreola), lendorav (Pteromys volans), ning mõned unilaste liigid. Reintrodutseeritud liikidest kobras (Castor fiber), punahirv (Eesti on punahirvede levila põhjapoolne piir) ja euroopa naarits. Erandlikud loomaliigid on: kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), ja ameerika naarits (Mustela vison), kes on välja tõrjunud euroopa naaritsa. 5. Niitude tüübid kasvutingimuste ja inimmõju alusel. Inimtegevuse mõju niitudele. Inimmõju alusel võib niidud jaotada: · pool-looduslikeks · kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: · aru-, · lammi-, · ranniku- ja · soostunud niidud.

Loodus õpetus

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2

Euroopa

Rohkem sarnaseid