GEOFRAAFIA atmosfäär (0)

GEOGRAAFIA

KODUSED TÖÖD

KUIDAS JA MILLE EEST KAITSEB ATMOSFÄÄR MAAD?

Atmosfääri koostises olevad gaasid– hapnik, süsihappegaas ja lämmastik teeb võimalikuks elu Maal. Atmosfäär kaitseb Maal elavaid elusolendeid meteoriidisaju eest– enamik kosmilisi objekte süttib atmosfääris põlema õhu hõõrdejõu tõttu, ega jõua maapinnani. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool . Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmosesse. Tänu atmosfääri gaasilisele koostisele on Maal püsivad ilmastikutingimused.

MAGNETVÄLI, MAGNETPOOLUSED

Algselt arvati, et kompassi mõjutab põhjanael. XVI sajandil kummutas selle müüdi W. Gilbert , valmistades magnetrauast kera, väikese Maa, katsetest selgus, et sellise kera ja Maa mõju magnetnõelale on sarnased. Järelikult Maa erineb magnetraudkerast ainult suuruse poolest ja Maa on suur magnet. Tuginedes järeldusele selgitas Gilbert, miks magnetnõel pöördub maakera suvalises punktis alati kindlas suunas. Maa magnetväli on sarnane sirgmagneti magnetväljale.
Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. Pooluste sellised nimetused on tingitud sellest, et magnetnõela põhjapooluseks nimetati poolust, mis pöördub põhja suunas. Kuna magnetite vastaspoolused tõmbuvad, tuligi Maa magnetpoolused nimetada vastupidi. Maa magnetiline lõunapoolus ei asu, aga geograafilisel põhjapoolusel, vaid sellest 2000km Kanada põhjaosas. Maal on kohti, kus magnetnõel ei võta kindlat suunda– neid nimetatakse magnetilise anomaalia piirkondadeks. Põhjused tihti suurtest rauamaagi lademetest. Maa magnetväli kaitseb Maa elanikke kosmilise kiirguse eest. Suure energiaga laetud osakesed mõjuvad elusorganismidele kahjulikult. Laetud osakeste liikumissuund Maa magnetväljas muutub ning suurem osa neist ei jõua maapinnani. Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6-12 tundi. Magnettorme seostatakse päikese aktiivsusega, kui päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised .

VIRMALISED (PÄIKESETUUL)

Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi.

Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn. päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles „põhjakoit“ ja „lõunakoit“). Üldnimetus on Aurora Polaris „polaarkoit“. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel.

KUU FAASID

Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav.

Kuu faasid :

• kuu loomine (kuud ei ole näha)
  
• noorkuu
  
• poolkuu (esimene veerand)
  
• kasvav kuu
  
• täiskuu
  
• kahanev kuu
  
• poolkuu (viimane veerand)
  
• vanakuu.
  

Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral.

LOODED

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.
Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese tekitatud looded on päikese suure kauguse tõttu väiksemad. Loodete tugevus sõltub pöördvõrdeliselt kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad.
Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus . Tekkinud soojusest vabaneb Maal näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi.

MIKS MAA TELG ON KALDU?

Selle küsimuse vastus on siiani jäänud mõistatuseks. Kindlasti on oletusi, kuid midagi, mis põhineks ka kindlatel faktidel, välja tuua ei saa.
Kuid Maa telje kalle võib muutuda veelgi suuremaks. Nimelt– üleilmne soojenemine võib muuta Maakera pöörlemistelje kallet– teadlaste väitel põhjustab nähtust Maa massi ümberjaotumine ookeanivee paisumise toimel.
Maakera pöörlemistelg on meie planeedi orbiteerimistasandiga ristuva ruumilise sihi suhtes niigi oma 23,5 nurgakraadi kaldu, ja see kalle pole ka kaugeltki konstantne . Vastavalt suurte ainemasside liikumisele planeedil muutub ka telje kalle.
Meteoroloog Felix Landerer hindab, et Gröönimaa jääkatte sulamisest vajub Maakera pöörlemistelje telje ots– koht, kus kujuteldav telg planeedi pinnaga lõikub  igal aastal 2,6 sentimeetrit orbiteerimistasandi poole.

KASVUHOONEEFEKT: OLEMUS, PÕHJUSED, TAGAJÄRJED NING KUIDAS SELLEST HOIDUDA

Kasvuhooneefekt tekib, kui atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat kiirgavat pikalainelist kiirgust. Niinimetatud kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhooneklaas: lasevad läbi päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist.
Viimaste aastakümnete jooksul on süsihappegaasi hulk Maad ümbritsevas õhus järjest tõusnud.See kõik on tänu autode, vabrikute heitgaasidele ning kütuste põletamisel õhku vabanevate süsihappegaasi, tahma ja teiste saasteainete tõttu. Tuuled aitavad vähendada õhureostust linnades, samal ajal neid ka inimasutustest kaugel olevatesse paikadesse kandes. Nii ei olegi Maa peal paika, kus õhureostus täielikult puuduks. Õhusaaste ähvardab kõiki maakera piirkondi ning võib muuta maakera ilmasid. Metsad toodavad suurema osa maakera hapnikust ning seovad ülearuse süsihappegaasi. Sellepärast on metsad Maa kõige suuremaks rikkuseks. Kuna inimesed on paljud metsad maha raiunud, ei jõua allesjäänud puud hoida õhu süsihappegaasi hulka tasakaalus.
Kasvuhooneefekti tagajärjel võib keskmistel laiuskraadidel tekkida põud ja selllest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele kaasa näljahäda. Merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni , kergesti leviksid nakkushaigused. Tänu migratsioonile võib tekkida eri kultuuride ja rahvuste vahel konflikte ja sõdu. Nõrga soojatalumisvõimega inimeste nagu imikute ja eriti vanemate inimeste suremus suureneb, suureneb südamehaiguste esinemine. Kindlasti ka globaalne soojenemine (maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.). Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud temperatuuritõusu põhjuseks 90% tõenäosusega inimtegevus. Tekivad happevihmad, mis rikuvad loodust– puude lehed lähevad laiguliseks, kuuskedel kukuvad okkad ära jne.
Kõik inimsed saavad aidata kaasa õhureostuse vähendamisele. Lihtsad asjad, nagu näiteks: auto asemel jala, ratta või ühistranspordiga liiklemine, prügi sorteerimine ja toidujäätmete komposteerimine, vähempakendatud ja –töödeldud toodete eelistamine, kilekottide asemel paberist või riidest kottide kasutamine ning vastupidavate ja kvaliteetsete toodete eelistamine annavad kindlasti panuse õhureostuse vähendamisse.

OSOONIKIHI HÕRENEMINE

Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kõige suuremat ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus on suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid , mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete (konditsioneeride) ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel .