Holland (0)

Holland
1. 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest[1]. See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.( Today, the former  County of Holland consists of the two Dutch provinces of  North Holland and  South Holland, which together include the Netherlands ' three largest cities: the capital city of  Amsterdam ; the  seat of government  of The Hague; andRotterdam, home of  Europe 's largest port. )
Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%),  sakslased  (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%.
Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 55–59% saksa keelt ja 19% prantsuse keelt. Pindala: 36 900 ruutkilomeetrit (siseveekogudega 41 500 ruutkilomeetrit) 41 526 km². Elanikke: 16 725 900 (2012). Pealinn: Amsterdam. Rahaühik - euro. Peaminister - Mark Rutte. kuninganna - Beatrix Wilhelmina Armgard ehk Kuninganna Beatrix. Residents - Haag. konstitutsionaalne monarhia
2. Holland on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Naabrid - Saksamaa, Belgia, Suur-B, Taani, Rootsi, Norra.
Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla.
3. Pinnamoelt on Holland madalik . 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda
viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka
luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas.  Riigi ida-ja lõunaosas on maapind kõrgem, tasane või kergelt lainjas. Hollandile kuuluvad mõned saared Kariibi meres.
Põhjamere rannikul laiuvad tohutu kõrged luitevallid. Põhjas asuvad Lääne-Friisi saared. Amsterdamist lõuna poole jääv Zuiderzee on kunagine merelaht, millest on hiljem kujunenud järv.
4. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on 
inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub  läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga ) leidub ainult rahvusparkides.
5. Asub ohutus kohas laama keskel.
6. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (650-700 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Hollandis on parasvöötmele iseloomulik kliima soojade ja pilviste, kuid sageli vihmasadudega suvega ning suhteliselt leebe talvega. Keskmine temperatuur suvel on 17.4 kraadi ja jaanuaris 2.8 kraadi. Turismi hooaeg on maikuust septembrini ning tipphooaeg juulist augusti lõpuni.
7. Paljud suured jõed algavad naaberriikidest ja moodustavad Hollandi edelaosas ulatuslikke deltasid.
Suuremad looduslikud järved on kuivendatud.
8. Algne taimestik on maa tiheda asustuse tõttu peaaegu hävinud. Säilinud on pöögi-, saare- ja männimetsad. Need on ametivõimude kaitse all. Loomastikust elab vabas looduses Hollandis küülikuid, närilisi ja suuremaid imetajaid .
9. Hea rikas muld , mis muld ei tea.
10. Holland impordib:

• Masinaid
  
• Veondusseadmeid
  
• Naftat
  
• Käsitöötooteid
  
• Keemiatooteid
  

Holland ekspordib:

• Masinaid
  
• Veondusseadmeid
  
• Toiduaineid ja kariloomi
  
• Keemia- ja plasttooteid
  
• Tööstustooteid
  
• Lilli
  

Keemia- ja terasetööstus, põllumajandus, masina- ja metallitööstus ning elektroonikatööstus
11. Kõik on väga hästi.
fakte
Amsterdam on Hollandi pealinn. Seal on rohkem sildu kui ei üheski teises linnas kogu maailmas.
Neid on seal ühtekokku 550 tükki. Need on ehitatud linna paljudele kanalitele.
*Vincent van Goghi peetakse nüüd üheks tuntumaks Hollandi maalikunstnikuks. Oma eluajal
aga suutis ta maha müüa vaid ühe oma maali.
*Umbes pooltel hollandlastel on oma jalgratas. Paljud kasutavad töölkäimiseks auto
asemel jalgratast.
*Hollandis on 4 miljonit lüpsilehma, kes annavad aastas 10 miljardit liitrit piima - 
seda on parajalt suure järve täis!
* Edami ja Gouda juustusordid on maailmas ühed tuntumad. Juustud kannavad Hollandi
linnade nime, kus neid esimest korda valmistati.
* Tulbid on Hollandi rahvuslilled . Hollandlased kasvatavad tuhandeid erinevaid
tulbisorte ja müüvad neid kõikjale kogu maailmas.
*Kolmpen tähendab hollandi keeles puukinga. Tänapäeval kannavad neid peamiselt
aednikud, kalurid ja põllumehed.
*Kaunis sini-valge mustriga keraamika on Delfti keraamika. See sai nime Hollandi linna
Delfti järgi, kus seda mitmesaja aasta eest esmakordselt valmistati.

• Nimi Nederland ehk 'madal maa' viitab sellele, et suur osa Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla.
  
• Hollandlased on suured leiutajad. Nad on leiutanud nii disketi, mikroskoobi, tuuleveskid kui ka isegi kunstliku südame.
  
• Kuna Holland on juustumaa, on siin selleks ka avatud spetsiaalsed juustuturud, nende hulgas Alkmaari juustuturg, Edami juustuturg ja Gouda juustuturg.
  
• Räägitakse, et sõõrikud pärinevad Hollandist, kui hollandi asunikud tutvustasid sõõrikuid Põhja- Ameerikale . 19. sajandil nimetatigi sõõrikuid vahel sõnaga olykoek ehk hollandi keelest tõlkides tähendab see õlikooki, mis on magus kook küpsetatuna rasvas.
  
• Igal hollandlasel on jalgratas ning jalgrattaid on Hollandis lausa kaks korda rohkem kui autosid. Muljetavaldav on ka fakt, et jalgrattateid leidub riigis 15 000 km pikkuses .
  

Ajalugu:
Reini jõest lõunapool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega.
Ajal, mil Karl V oli Saksa-Rooma keiser  ja  Hispaania kuningas, olid Madalmaad tema võimu all ja jagunesid 17 provintsiks. 1568, mil Hispaaniat valitses  Felipe II, puhkes Madalmaades ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu, mida nimetatakseHollandi iseseisvussõjaks ehk Kaheksakümneaastaseks sõjaks. 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 22. juulil  1581   leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalsed allkirjastasid Hollandi generaalstaadid  16. juulil 1581 Antverpenis. Selle lepinguga loeti lõppenuks Felipe II-le antud truudusevanne ja Madalmaad kuulutati formaalselt iseseisvaiks.
Iseseisvussõda venis pikale. Hispaania võitis selles enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas Inglismaa ja Portugaliga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. Üldiselt sai Hispaania teisteski sõdades lüüa: Portugal kuulutas end 1640 iseseisvaks ja Inglismaa purustas 1588 Võitmatu armaada . 1648 sõlmiti Münsteri rahu, millega Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa  Vestfaali rahust, mis lõpetas ühtlasi Kolmekümneaastase sõja.
17. sajandil tõusis Holland üheks maailma suurriikidest. Seda nimetatakse Hollandi kuldajaks. Hollandi koloniaalimpeeriumi hulka kuulusid  Indoneesia , Tseilon, Lõuna-Aafrika, Kirde-Brasiilia, Hollandi Antillid, ABC-saared ja New York . Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks  Jaapanis , Indias ja Aafrikas. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile, kuid juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat  kaubalaeva.
Napoleoni sõdade ajal vallutas  Napoleon I Hollandi ja muutis selle 1806 oma vasallriigiks, mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte. Kuna Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda hollandlaste, mitte oma venna käskudest, liitis Napoleon1810 Hollandi Prantsusmaaga.
1815 kuulutas Viini kongress Hollandi iseseisvaks kuningriigiks. Esimeseks kuningaks sai  Willem I ja kõik ülejäänud Hollandi monarhid on tema järeltulijad.
Alates 30. aprillist 2013 on Hollandi kuningas Willem- Alexander .