Madagaskari saar (0)

Madagaskar
Elisabeth  Kangro 8a Tallinna Reaalkool
õpetaja  Aile  Poll
2015
Asend
Kliima
Veestik ,  taimestik , 
loomastik
  Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India 
ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse 
ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. 
Madagaskari pindala on 592 800 km² ning 
suuruselt maailma 47. riik ja neljas saar.
Madagaskar oli kunagi, miljoneid aastaid 
tagasi, osa Gondwanast. Madagaskari-
Antarktika -India maaala eraldumine Aafrika-
Lõuna-Ameerika maatükist toimus ~135 
miljonit aastat tagasi. Indiast  eraldus  
Madagaskar ~88 miljonit aastat tagasi, 
Kli ma on Madagaskaril aastaringselt soe.  Jaanuarist  märtsini 
jättes sealsed taime- ja loomaliigid täielikku 
valitsevad paljudes piirkondades tugevad vihmasajud ning 
isolatsiooni. Saare idaosas laiuvad veel 
sellel ajal on ka suur risk tsüklonitele idas ja kirdes. Kõige 
allesolevad  vihmametsad , mida ohustavad 
ilusam on seal siis kui on kuiv  hooaeg , mis on  maist  
inimtegevuse laienemine, peamiselt uute 
oktoobrini, kuigi si s võib ka keskmägedes ja osalt 
riisiistanduste rajamine. Saare keskel 
Antananarivos olla külm,  tuuline  ning vihmane ilm. Suvi saare 
asuvad  mäestikud , mis on  koduks  Merina 
lääne- ja edelaosas on kuum, talvekuudel laotub siin kõikjal 
hõimule. Sealsetes kõrgustikes asub saare 
sinine taevas, temperatuurid on jahedamad, sadada võib veidi 
pealinn Antananarivo ja selles ri gi osas on 
vihma. Suurim  sademetehulk  langeb maha saare kirdeosas 
ka suurim rahavastikutihedus. Mägedes 
ajavahemikus  juulist septembrini.
asub palju riisikasvandusi.
Üldandmed
Keskmine maksimaalne temperatuur on  rannikualadel  umbes 
Saare lääneosas asuvad põhiliselt 
30 ° C (suvel ka kõrgem), mujal 25 ° C. Talvel võib 
savannid , kuivad  metsad , väikesed  kõrbed  
temperatuur Antananarivos ja mujal mägismaal langeda kuni 
ja Madagaskarile omased okastaimedega 
10 ° C ja öösel isegi madalamale.
Rahvaarv: 20 milj.
tihnikud. 
Madagaskari keskosas pealinna piirkonnas umbes 1200 m 
Suunakood: +261
Madagaskari veestik ei ole väga suur, kuid 
kõrgusel merepinnast on päevased keskmised temperatuurid 
Ajavöönd: GMT +3
seal on palju jõgesid ja suurimad neist  
maist septembrini 20 °C – 23 °C ja oktoobrist april ini 25 °C – 
Pindala: 587 041 km2
on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsi
28 °C. Öised keskmised temperatuurid on maist kuni 
boka ja Onilahy.
oktoobrini 10 °C – 13 °C ja novembrist kuni april ini 15 °C – 17 
Pealinn: Antananarivo
Elusloodus arenes 90 miljonit aastat muust 
°C. Üldjuhul ei kerki temperatuurid kõrgemale kui 35 °C ega 
Rahaühik: ariary (MGA)
maailmast isoleeritult. 
lange madalamale kui 2°C. Sademeid on aastas peaaegu 
Liiklus: parempoolne
Saarel on palju haruldasi ja endeemseid 
1400  mm. Seejuures jagunevad sademed kuude vahel väga 
Riigikeel : malagassi
taimeli ke. 80%  taimedest  on endeemsed. 
ebaühtlaselt. Maist septembrini on sajab igas kuus vähem kui 
Naabrid : Mosambiik,  Komoorid ,Mauritius, Reu
Mõned taimeli gid leiduvad nii Lõuna-
20 mm. April is ja oktoobris on sademeid 50–70 mm. 
nion, Mayotte 
Ameerikas kui ka Madagaskaril, kuid mitte 
Novembrist märtsini sajab igas kuus 170–300 mm. Aastas on 
Aafrika  mandril .
üle 130 sajupäeva. Kõige enam sajupäevi kuus (17–20) on 
Kunagi kogu saart  katnud  metsadest on 
detsembrist märtsini.
tänapäevaks 96% aleks maha põletatud ja 
Madagaskari loodeosas Mahajanga linna piirkonnas rannikul 
maa üles haritud. Iga päev hävib umbes 
on päevased keskmised temperatuurid aastaringselt 30 °C – 
hektar vihmametsa. Vihmametsi on säilinud 
Loodusnähtused ja 
33 °C. Öised keskmised temperatuurid on maist kuni 
peamiselt järskudel mäekülgedel. 
vaatamisväärsused
oktoobrini 21 °C – 22 °C ja novembrist kuni april ini 23 °C – 24 
Saarel on palju haruldasi 
°C. Sademeid on aastas peaaegu 1500 mm. Seejuures 
ja endeemseid loomali ke. 90% loomadest 
jagunevad sademed kuude vahel väga ebaühtlaselt. Maist 
on endeemsed.
septembrini on sajab igas kuus vähem kui 10 mm. April is ja 
Üks tuntum Madagaskari loomade 
Madagaskaril olles võiks külastada kindlasti 
oktoobris on sademeid 20–50 mm. Novembris on sademeid 
perekond on leemurid. Madagaskaril ei ole 
Madagaskari pealinna Antananarivot, mis 
120 mm, märtsis ja detsembris 240 mm,  veebruaris  350 mm 
selliseid Aafrikale tüüpilisi loomi 
asub põhja-lõuna suunas Madagaskari 
ja jaanuaris 440 mm. Vaatamata  suurele  sademetehulgale on 
nagu elevant,  ninasarvik , kaelkirjak,  sebra , 
saare keskel ja 145 km kaugusel saare 
aastas ainult 75 sajupäeva. Maist septembrini on keskmiselt 
antiloop,  lõvi  ja  leopard . Kõik saarel algselt 
idarannikust. Geograafilised koordinaadid 
üks sajupäev kuus. Kõige enam sajupäevi kuus (16–17) on 
elanud 66 imetajaliiki on endeemsed.
on 18°56′ S, 47°31′ E. Antananarivo on 
jaanuaris ja veebruaris. Keskmine suhteline  õhuniiskus  on 
Madagaskari suurim linn ning haldus-, 
detsembrist märtsini üle 80% ja juunist septembrini pisut 
kommunikatsiooni- ja majanduskeskus.
enam kui 60%.
Nimi tähendab 'tuhande inimese maad'.
Asustus
Antananarivos kehtib Ida-Aafrika aeg.
Linnas asub Madagaskari valitsuse ja 
Pinnamood
Rahvaarv oli 2007. aastal hinnanguliselt 19 
parlamendi residents. Antananarivo asub 
683 000 ja 2008. aastal hinnanguliselt 18 620 
1200–1435 m kõrgusel merepinnast. Linn 
Kõrgeim tipp on Madagaskari saare põhjaosas 
000. Madagaskari rahvastik on  homogeenne : 
on rajatud umbes 4 km pikkuse põhja–
asuv Maromokotro mägi (2886 m). 
98% moodustavad austroneesia 
lõunasuunalise kaljuse mäeharja tipule ja 
keelkonda kuuluvat malagassi 
nõlvadele. Linnas on palju 
Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks 
keelt rääkivad malagassid. Vähesel määral 
vaatamisväärsusi ning seal elab 1,69 
vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on 
elab saarel komoorlasi ja prantslasi. 
miljonit inimest. 
alluviaalne  rannikumadalik, lääneosas on madalike, 
Rahvastiku tihedus on 33 in/km². 
tasandike ja madalate platoode piirkond.
Madagaskari rahvastikutihedus on vägagi 
Madagaskaril asub ka Tsingy de Bemaraha 
Kõrgplatoo kõrgus merepinnast on 800–1400 m, 
ebaühtlane  – maa  idaosa  on asustatud 
looduskaitseala .  UNESCO  maailmapärandi 
keskmine kõrgus on 1100 m.  Platoo  on lääne poole 
suhteliselt tihedalt, kuid lääneosa ja  lõunaosa  
nimistusse kuulub Madagaskarilt üks 
kaldu.  Lavamaad  ja mäed on  maastikul  sageli 
kohati väga hõredalt.
kultuuriline objekt ja kaks loodusobjekti. 
segamini .
Kultuuriliseks  objektiks  on Madagaskari 
Ta on mitu korda  kerkinud  ja taas maha kulutatud.
keskosas paiknev Ambohimanga kuninglik 
Kõrgplatoo koosneb sageli graniitidest ja kvartsiitidest.
Majandustegevus
kõrgendik (Madagaskari elanike tähtsaim 
kultuurilise identiteedi sümbol). Looduslikud 
Idarannik  on  kitsas , , kuni 40 km laiune 
objektid on Madagaskari saare 
rannikumadalik.
Ri gi majanduslikult arenenuim piirkond 
kirdepiirkonna Atsinanana vihmametsad 
on Kõrgplatoo.  Augustini  2003 oli 
(kuus rahvusparki) ning saare lääneosas 
rahaühikuks frank (FMG). Siis võeti 
paiknev Tsingy de Bemaraha range 
kasutusele ariari,  kusjuures  vi s  franki  
kaitserežiimiga looduskaitseala.
vahetati ühe ariari vastu. Madagakaril 
Kasutatud materjalid: Vikipeedia, „Family  Atlas  Of The 
 Madagaskaril on üle 20 rahvuspargi, üle 
korraldatakse ka matku ning jahte, mille 
World“ Collins, Miksike.ee.
20 looduskaitseala ja mitu rangete 
eest küsitakse jahimmestelt väga suuri 
kaitsetingimustega  kaitseala . 
summasid.  

Document Outline

• Slide 1