Klimatoloogia mõisted (0)

Eesti kliima
Nimeta atmosfääri mõjutsentrid ?
Paiknemine parasvöötme läänetuulte vööndis .Atmosfääri mõjutsentrid: Islandi M (talvel), Assoori K (suvel), Siberi K (talvel, Vojeikovi telg ), Grööni K (talvel), Vahemere M (talv). Aktiivne tsüklonaalne tegevus: aastas keskmiselt 132 tsüklonit või nende lohku ja 65 antitsüklonit või nende harja. 64% päevadest on ilm tsüklonite mõju all, 43 % päevadest aga frontide mõjutada.
KIRJELDA PEAMISEID TSÜKLONEID JA NENDE MÕJU?
Tsüklonite peamised liikumisteed:
Põhjatsüklonid (16%) - maksimum talvel (21%), miinimum suvel ja sügisel (12-14%). Liigub läänest itta jääb rohkem lõunasse, sellega ei kaasne suurt tuult. Kaasneb aga SOE ILM, mis toob talvel sula ja pilvesilma, läänetuul ja võib esineda vähe sademeid. UDU.
Ülevalguvad tsüklonid (24%) - maksimum sügisel ja eeltalvel (30-32%), miinimum suve teisel poolel ja talvel (19-20%). Liiguvad eestist üsna lähedalt mööda. Mägedest alla langev tsüklon muutub tugevamaks, mis toob TORMI, valitsevaks on lääne, kagu, edela tuuled. Sügisel võib tuua kõigepealt soojaõhku ja siis külma nt enne lumesadu ja siis külmetab. Kõige tüüpilisemad sügistormid.
Skagerraki ja läänetsüklonid (14%) - maksimum talvel (21%) ja kevadel (16%), miinimum sügisel ja eeltalvel (10%). Toob sooja õhku kui möödub lõunapoolt, kui möödub põhjapoolt toob jahedamat õhku. Kaasneb enamasti tugev lumesadu.
Biskaia lahe ehk edelatsüklonid (12%) - maksimum suve II poolel (20%), miinimum talvel (6%). Enne kõike augustis
Lõunatsüklonid (13%) - maksimum suve esimesel (26%) ja teisel poolel (20%), miinimum eeltalvel ja talvel (7-9%). Esineb suvel, suvised tormid. Tekib Itaalia mere juures ja võivad hakata liikuma põhjapoole. Võib kaasneda ekstreemsed ilmastikuolud. Variant I toob sooja ja niisket õhku nt 30kraadi. Variant II puhub põhjas ja toob jahedat õhku ja sademeid nt 10kraadi ja siis võib olla äikest ja trombe.
"sukelduvad" tsüklonid (5%) - maksimum talvel (7%) ja miinimum suvel (2%)- liigub põhjast lõunasse. Kesk-Euroopas kõrgrõhkkond , meie jääme sajualalale, peamiselt ida-eestit mõjutab.
Kus tekivad meid mõjutavad antitsüklonid?Antitsüklonite tekkepiirkonnad: Skandinaavia ja Soome (32%) - eriti talvel külm talv .Assoori maksimumi Euroopasse ulatuv hari (24%) - eriti suvel soe suvi. Baltimaad ja Poola (17%). Ida-Euroopa lauskmaa (13%) kovaja Zemlja, Kara meri (3-4%), Teravmäed (3-4%), Gröönimaa (3-4%), Siberi maksimum (3-4%).
Mida kujutab endast NAO ja mis ilma toob? Põhja-Atlandi ostsillatsioonid (NAO)- Vastandmärgilised õhurõhu kõikumised Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel. Määravad ära läänevoolu tugevuse Atlandi ookeani põhjaosast Euroopa mandrialale. NAO lihtsalt Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi õhurõhu vahe. Mida suurem see vahe on, seda positiivsem NAO. NAO indeks peaks näitama ära õhuvoolu tugevuse Atlandilt mandrile ja seega on sajuse ilmastiku ja talve pehmuse mõõdupuuks
Mis asi on Tsirkulatsiooniindeksid – standardiseeritud õhurõhkude vahed kahe piirkonna vahel
PÕHJUSED MIKS MERI SOOJENEB JA JAHTUB AEGLASEMALT? Mere kiirgusbilanss on suurem kui maismaal st, et meri kiirgab võrreldes maaga rohkem soojust, mere albeedo on väiksem st peegeldus võime on madalam. Merel on suurem soojuse akumuleerumise võime.
Läänemere mõju ranniku kliimale:
Termiline inertsus- suvi venib pikaks, kevadel pikalt jahe
Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele- all pool jahedam õhk ülal soojem, seetõttu ei saa tekkida pilved, selle tõttu on rannikualadel kevade ja suvealguses kuiv. Mandri alal aga maapind soojeneb kiiremini tekivad tõusvad õhuvoolud ja nii on pilvi ja sademeid rohkem.
Tugevamad tuuled ja tormid
Briisid
Apvellingud ( upwelling )- esineb siis kui tuul puhub ida poolt ja viib soojema vee minema.
Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel- ranniku alal püsiv kihistus , mõjutab rannikut ja pilvi ei teki, aga sisemaale minnes maapind soojeneb tekib sademete vöönd , mis on 20-60km rannast.
Suhteline õhuniiskus - Õhus oleva veeaururõhu ja samal temperatuuril küllastunud olekus oleva veeaururõhu suhe protsentides
Mis asi on Planetaarne ehk Rossby laine?on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander . Tavaliselt on neid õhuvoolude lookeid ühel poolkeral korraga 4-5.  Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise.
Mediaan on variatsioonirea keskmise liikme väärtus. Nä mediaan on 5. Kui reas on paarisarv liikmeid, loetakse mediaaniks tavaliselt kahe keskmise liikme aritmeetiline keskmine, nä mediaan on (5 + 7) / 2 = 6. Kui rea keskel on mitu sama väärtusega liiget, ei identifitseeri mediaan neist ühte liiget, vaid peegeldab nende igaühe väärtust. Mediaan on 2. kvartiil ehk keskmine kvartiil.
Moodiks nimetatakse vaadeldava suuruse kõige sagedamini esinevat väärtust.
Standardhälve on statistiline väärtus, mis näitab, kui palju väärtused erinevad keskmisest väärtusest. Näiteks kui on kaks aktsiaportfelli, mis mõlemad on keskmiselt teeninud kasumit 10 % aastas ning kui portfelli A standardhälve on väiksem kui portfelli B oma, siis see tähendab, et esimene portfell on olnud stabiilsem ning vastupidiselt teise portfelli väärtus on rohkem kõikunud. Suurem kõikuvus viitab suuremale riskisusele. Seega kui portfellide tootlus on sama, siis tasub eelistada väiksema standarhälbega portfelli A.
Kvartiilid on kirjeldavas statistikas tunnuse väärtused variatsioonireal, mis jagavad variatsioonirea neljaks ligikaudu võrdseks osaks.Keskmine kvartiil ehk 2. kvartiil e. 50-protsentiil e 0,5 kvantiil ehk mediaan on tunnuse väärtus, millest suuremaid ja väiksemaid tunnuseid on variatsioonireas ligikaudu võrdselt. Alumine kvartiil e. 1. kvartiil e. 25-protsentiil ehk 0,25 kvantiil (lühendid LQ ja Q1) on tunnuse väärtus, millest väiksemaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25% .Ülemine kvartiil e. 3. kvartiil e 75-protsentiil ehk 0,75 kvantiil (lühendid UQ ja Q3) on tunnuse väärtus, millest suuremaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25%
Ekstsess iseloomustab jaotuskõvera suhtelist teravust või lamedust võrreldes normaaljaotusega. Positiivne ekstsess näitab, et jaotuskõver on suhteliselt terav . Negatiivne ekstsess näitab, et jaotuskõver on suhteliselt lame.
Tõus on arvsuurus, millega iseloomustatakse sirge kallet. Mida suurem on tõusu absoluutväärtus, seda järsem on sirge. Puutuja abil saab defineerida joone tõusu mõiste Negatiivne tõus näitab siis langust.
Asümeetria näitab erinevust sümmeetriast. Asümeetriline joonis näitab kui palju kaldub kõrvale keskpunktist.
Korrelatsioon -vastastikune seos, ühilduvus. Statistikas võib kahe statistilise muutuja seost kirjeldada erinevate korrelatsioonikoefitsientide abil.