Hispaania köök (2)

Sisukord
Sissejuhatus
Kahtlusteta kuulub Hispaania suurimate veetluste hulka siinne  köök, mis oma kvaliteedi ja mitmekülgsuse poolest on üks maailma parimaid. Rääkides Hispaania köögist, ei saa kõneleda üksnes ühest rahvusköögist, vaid rääkima peab arvukatest piirkondlikest toidukultuuridest ja toiduharjumustest, millele on mõju avaldanud nii kliima kui ka elustiil. Taimse rasvana kasutatakse Hispaania köögis peamiselt oliivõli ja loomse rasvana searasva. Araabia  toidukultuuri mõjutusena kasutatakse lugematul hulgal erinevaid puu- ja köögiviljasorte, Ameerikast jõudsid siinsele söögilauale ka kartul ja tomat . Hispaania köögi edukus tuleneb ka oskusest kaas ajastada vanu traditsioonilisi roogi ja retsepte , tuues samal ajal sisse ka hulgaliselt uusi maitseid ja aroome. Hispaania kööki iseloomustavad jõulised, selgejoonelised ning heas mõttes pretensioonitud road . Hispaanlased tunnevad söögist suurt mõnu ega hoia kokku aega ei toidu valmistamisel ega selle nautimisel. Kaks kolmandikku keskmise hispaanlase sissetulekutest läheb toidule.
Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks, pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat (Catalunya) koos Baleaari saartega, millest tuntumateks on turismisaared Mallorca ja Ibiza. Kataloonia road on mahedama ja peenema maitsega kui mujal Hispaanias; sageli ja suurtes kogustes pruugitakse roogades veini.
Põhja- ja Lõuna osa
Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana. Rannarajoonides on iga päev laual kala ja mereannid , Portugaliga piirnevates rannajooneta maakondades on populaarne kuivatatud soolakala bacalao. Riisi tõid Hispaaniasse maurid ehk araablased , kes valitsesid lõuna-alasid tervelt 800 aastat. Mauride päranduse hulka kuuluvad ka kaneel, safran , muskaat, nelk , vürtsköömen, münt ja koriander , samuti viitavad araabia algupärale ohtrasti suhkrut, mandleid ja muna sisaldavad maiused, mis tuuakse lauale teejoomisel. Hispaanlastele endale jääb oma kunagisest kolooniast Mehhikost toodud tshillipiparde kasutamise tundmaõppimise ning ülejäänud Euroopale tutvustamise au. Mehhikost pärineb ka shokolaadi kasutamine liharoogades, mis Euroopas siiski on jäänud vaid Hispaania piiridesse .
Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Ettekujutuse sellest, kui palju erinevaid aineid üks hispaania pajaroog sisaldab annab eelkirjeldatud kataloonia “kalaoperett”. Rannikualadel on väga armastatud kala ja mereannid, mida sagedasti serveeritakse õlis praetult; sisemaal ja mägistel aladel pruugitakse hautistes palju kikerhernest ja talleliha . Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, mida juba üsna ammu müüakse ka meie Selverites, ning tshillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo . Viimane on kuiv vürtsikas vorst , mis sisaldab sea-, veise-, hobuse-, eesli või muulaliha või neid kõiki koos; pruugitakse paella valmistamisel ja hautistes. Eelmisega on tüübilt sarnased longanzina ja loquenka; levinud on ka verivorstid morcilla ja boutifar, mida süüakse külmalt või lisatakse koos chorizo’ga traditsioonilisele Madridi kikerherne-lihahautisele
Vahemere köök
Vahemere köök on oma mitmekülgsuses väga tervislik ning lisaks pakuvad road ka esteetilist naudingut. Vahemere dieet  põhineb kolmel peamisel komponendil - nisu, oliivid ja vein. Nendele kolmele põhikomponendile lisanduvad muud toiduained nagu riis, küüslauk, köögivili ja maitseroheline, juust ja jogurt , kala, liha, munad ja puuvili .
Tapas ehk suupisted
Söögikohtades pakutakse rikkalikku valikut suupisteid üldnimetusega tapas. See on hispaaniakeelne üldnimetus sealsetele väikestele, sageli äärmiselt lihtsatele, kuid alati hõrgutavatele suupistetele. Ainsusevorm sõnast on tapa , mis Andaluusias tähistab katet või kaant. Enistel aegadel olevat söögikohtades olnud kombeks katta koos päikesepaistel sõpradega mõnusalt aega veetvatele külalistele serveeritav vein leivatükiga, millel ilutses soolane singi- või juustuviil. Kate oli mõeldud küll kaitseks kärbeste eest, kuid loomulikult tõstsid soolased suupisted ka jookide läbimüüki. Esialgu käis tapa joogiga tasuta kaasas, hiljem aga tuli selle eest hakata juba eraldi maksma.
Tänapäeval on tapad muutunud ääretult populaarseks ja nende valik on sõna otseses mõttes lõputu. Reeglina süüakse tapasid esimest korda keskpäeva paiku ehk enne kella kahe ajal toimuvat lõunasööki, järgmine tapasöömise tõusulaine saabub kella 8–9 vahel, millele järgneb kella 10 paiku õhtusöök. Linnades on saanud kombeks käia ühest baarist teise ja maitsta erinevaid tapasid. Kuna igaüks neist kujutab tegelikult vaid üht mehesuutäit, jõuab enne toekamat söögiaega astuda läbi päris mitmest baarist ja igaühes neist mõnusalt baariletile toetudes põske pista üks-kaks tapat. Tapad enamikul juhtudel kas sõrmede vahelt või tiku otsast söödavad suupisted, millest piisab üheks või kaheks suutäieks. Mõnikord pakutakse tapadena ka grillitud või suitsutatud krevette, friteeritud peenkala, väikesi salatiportsjoneid, täidetud oliive ja õhukesi rullikeeratud singiviile. Kuumadest tapadest on tuntuimad lihapallid, shampinjonid, kana - ja lambaliha. Üle kõige aga peavad hispaanlased lugu kartulimunaroast, mis kannab nime tortilja de patata.
Joogid
Janukustutamiseks pruugitakse jooki nimega horchata, mis on kokku segatud mandlipiimast, apelsiniõitega maitsestatud suhkrusiirupist ja veest. Boolitaoline janujook on sangria, mis koosneb punasest, väga harva ka valgest veinist , mineraalveest ja tsitrusemahlast.
Tänu roomlaste algatatud viinamarjakasvatuskultuurile on Hispaania tänapäeval üks maailma suurimaid veinitootjaid. Hispaania veinid on suurepärase kvaliteediga, sest viinamarjaistandusi on väga palju ning kvaliteedikontroll range.
Hispaanias on ligi kuuskümmend viinamarjakasvatuspiirkonda. Kindlasti tuleks esile tõsta suurepärase aroomiga Rioja veine , mis on tunnustatud kogu maailmas. Väga headeks viinamarjakasvatuspiirkondadeks on ka Ribera del Duero, Penedes ja La Mancha , mis viimastel aastatel on tootnud üha parema kvaliteediga veine. Jerezi vein ehk sherri on rahvusvaheliselt hinnatud Andaluusia vein (erinevad liigid: fino, manzanilla, amontillado, dulce ja oloroso).  Eriti armastatakse seda anglosaksi maades.
Hispaania cava ehk šampanjameetodil valmistatud vahuveini häll on Kataloonias Penedesi alal, kuigi selle tootmine on viimastel aastatel levinud ka teistele piirkondadesse, näiteks Kastiiliasse.
Õlut tarbitakse tänapäeval Hispaanias suhteliselt palju, eriti baaris aperatiivina koos populaarsete tapasdega. Hispaania õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse üldjuhul väga külmalt.
Tasub mainida ka paljusid Hispaania likööre. Brändit toodetakse peamiselt Andaluusias. Kanged alkohoolsed joogid ja orujod (viinamarjanahkadest ja seemnetest destilleeritud piiritus) on levinud kõikjal Hispaanias. Neist tuntumad on Galiitsia queimadad ja erinevad maitseliköörid (kuivad, ürtidega, kirssidega, meega jm. viisil maitsestatult). Populaarsed on ka aniisiliköörid, Navarrast pärit pacharan ja puuviljaliköörid.
 
Tuntumad hispaania toidud
Tuntumad toidud on paella (riis mereandide ja tükeldatud lihaga), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), küüslaugusupp, sobrasada ( pikantne vorst), sempanadillas (väikesed teravamaitselised või magusad pirukad ), cocamallorquina (pitsasarnane suupiste), tortilla (omlett). Eriti armastatakse süüa tortilla espanolat so. kartuliomlett, kuhu on lisatud sibulat, maitserohelist jm. Hispaania köögist rääkides ei saa üle ega ümber igas kohvikus ja baaris pakutavast tapasest ehk erinevatest kergetest suupistetest nagu oliivid jms. Hispaania köögi juurde kuuluvad kahtlemata mereannid – mitmesugused kalad , molluskid, teod, vähid. Magustoitudest on populaarseimad ensaimadas (Mallorca magus kook), samuti pudingud ning mandlikreemiga pirukad. Hispaanias juuakse peamiselt kolme sorti kohvi: cafe solot (itaalia espresso sarnane must kohv), cortadot (piimaga kohv) ning cafe con lechet ( so. cafe latte ehk pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook).  
Kasutatud kirjandus
www.horizontravel.ee
www.toidutare.ee
www. neti .ee
www.google.e
7