Eesti metsade loomad (0)

Põltsamaa Ühisgümnaasium
Referaat
Eesti metsade loomastik
Gerda -Kadi Auli
6C klass

Jaanuar 2015

Sisukord

1. Sissejuhatus 3
2. Sisu 4
3. Kokkuvõte 5
4.Lisad………………………………………………………………………………………6
4. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………....7
Sissejuhatus
Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks : selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane (J. B. Lamarck ). Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab jagada viide rühma: kalad , kahepaiksed , roomajad , linnud ja imetajad . Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad moodustavad igaüks omaette süstemaatilise üksuse - klassi. Kalade klassi aga eraldi ei ole: sellesse rühma kuuluvad erinevate süstemaatiliste üksuste veelise eluviisiga selgroogsed.
Selgroogsed:

• Linnud,
  
• Inetajad,
  
• Kalad ,
  
• Kahepaiksed,
  
• Roomajad.
  

Kalad elavad üksnes veekeskkonnas. Kahepaiksed tegutsevad põhiliselt maismaal, kuid paljunemiseks vajavad nad veekogu. Roomajad on asustavad erinevate elutingimustega maa-alasid. Enamik linde on lennuvõimelised, kuid nad pesitsevad metsas, veekogude kallastel, lagendikel või inimasustusega piirkondades. ( www.miksike.ee )
Meie metsades elab http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ andmetel ligi 65 erinevat loomaliiki. Need loomaliigid jagunevad 8 erinevasse liiki ja 20 sugukonda.
Kõige enam võib kohata närilisi 21 eri liigi.
Suurimetajatest on eestis kõige enam metskitsi, kelle arv ulatub kuni 55 000 isendini. Suurte imetajate alla kuuluvad ka halljänes ja valgejänes - kokku ligikaudu 20 000 isendit.
Peale eelnimetatud loomade võib meie metsades kohata veel põtru, metssigu, rebaseid, kährikuid, loomakasvatajatele valmistavad kõige suuremat muret aga meie metsade hundid .
Väiksematest loomadest võib veel kohata siili , oravaid.
Põhiosa
Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maa-all ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder , karihiired. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane , siseveekogude ääres elavad kobras , naarits , saarmas ja mink. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Imetajad jagunevad eriliikidesse- Kiskjad , putuksööjad, rohusööjad. Kiskjad hävitavad peamiselt haigeid loomi.
Linnud – esimesed elusolendid , kes saabusid Eesti alale . Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule (mitu miljonit isendit), sinikael -parte, valgepõsk-laglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgata.
Linde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas. Lindude elupaigad on mitmekesised :

• puistulinnud – metsis , laanepüü, kakud , rähnid, kägu ;
  
• veekogudel ja nende kallastel elavad – kurvitsalised, partlased;
  
• avamaastikul pesitsejad – kiivitaja, koovitajad, rukkirääk, lõokesed;
  
• inimasulas ja mujal – kodutuvi, kuldnokk jne.
  

väga olulised nii Eesti maastike kui kogu ümbritseva keskkonna mitmekesistajad. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu- ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit . Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele.
Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk , kilu ja lest , Peipsi järves tint, rääbis , siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug . Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga , milleks on ahven . Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud . Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine ( eutrofeerumine ) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid ( pestitsiidid ).
Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Kõige iseloomulikumad on rääbis, lõhe, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid).
Kahepaiksed –Eestis elab ainult 11 liiki kahepaikseid . Need kuuluvad 2 seltsi ning moodustavad 4 sugukonda kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn . Üle kogu Eesti on levinud ka harivesilik . Enam-vähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn . Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Eestis kahepaikseid toiduks ei tarvitata. Inimesele toovad nad kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all.
Roomajad – Eestis on kahte liiki madusid ( rästik ja nastik ) ning kolm sisalikuliiki. Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude , rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes.
( www.miksike.ee )
Kokkuvõte
Kõige levinum loomaliik Eestis on imetajad, keda esindab 65 erinevat liiki.
Veeelanikest e. kaladest on esindatud 30 erinevat liiki. Kahepaikseid on kokku 11 liiki kellest kõik on looduskaitse all. Kahepaiksed jagunevad 2 liiki ja 4 sugukonda. Roomajatest on eesti metsades 2 liiki roomajaid. Roomajatest 2 liiki on madusid ja 5 liiki sisalikke. Kõige enam ohustab eesti metsade loomastikku inimtegevus. Selleks, et mitte loomaliike ohustada on mõned loomaliigid looduskaitese all. Loomade arvukuse hoidmiseks on ka jahinduses paika pandud jahihooaeg. Kalade arvukuse vähenemise põhjuseks võib lugeda ülepüüki.
Lisad
Hallhunt
Naarits
Lendorav
Ogalik
Kasutatud kirjandus
www.miksike.ee
www.bio.ee

0