Teoseid: ,,Le Moulin de la Galette" (1876), ,,Näitlejatar Samary portree" (1877), ,,Tütarlaps lehvikuga" (1881), ,,Aerutajate eine" (1881). 4) EDGAR DEGAS (1834 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne.
või pruunika värvusega kivim,millest tehakse ehteid ja pisiplastikat. 11 . Nimeta kaks Jaapani kunstniku ja nende töid. Katsushika Hokusai-oli jaapani kunstnik,maalikunstnik ja graafik.Tema tuntuimad puugravüürid on seeriast "36 Fudzi vaadet". "Suur laine" "Punane Fudzi" Kitagawa Utamaro-oli jaapani graafik ja maalija.Eriti tuntud oma puulõigete poolest,mis kujutasid ilusaid naisi. "Kolm tuntud kaunitari" Kitagawa Utamaro puulõige. 12. Mida tead Jaapani arhitektuurist? Traditsioonilist Jaapani arhitektuuri imetletakse sageli selle delikaatsuse, puhtuse, peente proportsioonide ja viisi tõttu, kuidas hooned ideaalselt tasakaalustatud aedades paiknevad. Sellel on lisaks stiililistele palju teisigi põhjuseid. Jaapanis, nagu ka Hiinas, on tihedad maavärinad. Selle tõttu ei ehitata suuri ja raskeid maju, vaid kasutatakse maja ehitamisel palju puitu ja kergeid vaheseinu. Jaapanis on säilinud vanim puitehitis
20. saj. algul kasutati serigraafiat esmakordselr kunstilistel eesmärkidel, kuid alles 1960-ndatel aastatel levis see trükimeetodina, sest vastab tehniseerimisele ja kiirele elutempole ning pakub kunstnikule eksperimenteerimisrõõmu.(14.) TRADITSIOONILISED TRÜKITEHNIKAD (15.) on paljundusmenetlused trükivormi abil. Eristatakse: 9 Kõrgtrükk trükitehnika, mille puhul trükkivad osad asetsevad trükialusel kõrgemal kui mittetrükkivad osad. Siia kuuluvad mh puulõige, linoollõige, tsinksöövitus; 10 Sügavtrükk trükitehnika, mille puhul trükkivad osad on trükivormi süvistatud nt ofort, vasegravüür; 11 Lametrükk üldmõiste trükitehnika kohta, mille puhul trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil. Trükivärvi jagunemine toimub rasva ja vee vastastikuse tõukamise printsiibil. Lametrükimenetlused on litograafia, ofsetttrükk, valgustrükk.
13. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest renessansikunstnikuks? kunstist Itaalias? Albrecht Dürer Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, tähtsamad graafikateoseid. Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu ,,Melanhoolia","Rüütel, surm ja kurat" teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 10. Kust pärit mõjutused ü...
EDUARD WIIRALT (20.03.1898 – 08.01.1954) ERLE MAIDO EDUARD WIIRALT (20.märts 1898 Peterburi kubermang – 08. jaanuar 1954 Pariis) oli Eesti graafik „Lamav tiiger“ LAPSEPÕLV • E. Wiiralt sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo kreisis Gubanitsa vallas. • Isa Anton Wiiralt ja ema Sophie-Elisabeth Wiiralt olid Robidetsi mõisa mõisateenijad. • Eduard ja tema vennad Oskar ja August käisid Kalitino külas kohalikus algkoolis. • 1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas. LAPSEPÕL V • Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. • Koolis märgati Eduardi kunstihuvi. • 1913. aastal panid vanemad poisid Koeru saksa erakooli. „Monika“ KOOLIAEG • Õppetöö toimus vene ja saksa keeles. Ka vahetundidel oli Eesti keele rääkimine keelatud. • Fakultatiivainena...
Saksa kunst 15.-16. sajandil (§ 14) 1) Missugune uuendus levis 15. sajandil kunstikultuuris? Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Kõige olulisem uuendus kunstikultuuris oli trükigraafika levimine 2) Mille poolest erinevad puulõige ja vasegravüür? Puulõige on tugevate nurgelised jooned, ning meenutavad vitraazi. Puulõige on vanim trükitehnika. Kuid vasegravüür on peenemate joontega, ning varjundirikkamad pinnad, ning vasegravüür on vanim sügavtrükitehnika. 3) Millega on kunstiajalukku läinud Martin Schongauer? Martin Schongauer, kes oli tuttav Rogier van der Weydeni ja teiste Madalmaade kunstnike loomingutega, läks kunstiajalukku sellega, et arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks.
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja...
¤ Henri de Toulouse- Lantrec aadlisuguvõsast, sugulusabielu viimane järeltulija. Tal juhtus palju õnnetusi, oli kääbus. Üleolev käitumine, aristokraatliku vabaduse tunde säilitamine, uhkelt riides jne. Hea kunstiharidus, maalis ja joonistas väiksena. Südamlikud ja realistlikud teosed. Asub elama Pariisi äärelinna, meelelahutuslikku piirkonda. Jälgib ennast ümbritsevat, kaasas joonistusplokk. Mõjutused: heledad värvid, liikumise keerukus, voolavus, Jaapani värviline puulõige, Paul Cezanne. Töödes ka karikatuure, inimlikke jooni. Viljeles pastellmaale. Reklaamplakati rajaja. Tunneb end tõrjutuna. Sureb noorelt. Tema viimane impressionistlik näitus oli maalidest, mis olid tehtud punktitades, mitte komadena. Püantilistid ehk neoimpressionistid- tõetruum värvide kasutus, teaduslik lähenemine. ¤ George Seurat- teadusele toetumine, värvide mõjutamine. Võtab kastusele värviringi (punane, sinine, kollane + täiendvärvid vahel)
millele maaliti maatikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberitullidele nagu Hiinas. Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Sisevaade Puulõiketehnika Puulõiketehnika jõudis Jaapanisse Hiinast. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgmisel sajandil. Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas. Puulõigete temaatika oli mitmesugune, kuid tähtsal kohal oli igapäevane elu, mida kujutati realistlikult, kuid sageli humoristlikult ja karikatuurselt,
·Topeltjoonistused peegelpilt teisel küljel 25 Vahakriidid Pehme joonega kriidid Kriidid on tugevad, ei murdu kergesti ja lähe hõõrudes laiali Harjutused vahakriitidega ·Hõõrumine erinevad värvid kanatakse paberile ja hõõrutakse lapiga (poleeritakse), värvid sulanduva ·Läbihõõrumine faktuuride väljahõõrumine: nöörid, linool- ja puulõige ·Transparent värvitakse karestatud pärgamentpaberi mõlemad pooled ·Vahakriidiga sulatatud pilt pooleksmurtud paberi ühele poolele joonistatakse pilt, töö murtakse pooleks ja triigitakse üle ·Vahakriibe joonistatakse aluspilt, kaetakse musta tussiga, kuivatatakse ja kriibitakse nõelaga aluspilt välja ·Dekollaaz ehk värvikihtide mahavõtmine üksteise peale kantakse 2-3 kihti värvi, heledast tumedamani, motiiv lõigatakse vahakriidiga pinda Maalimine
SISUKORD Sissejuhatus 3 1.Loodus 4 1.1Taimestik 1.2Looduslikud riigipiirid 1.3Madalikud 1.4Jõed 1.5Järved 1.6Põhjavesi 2.Kliima 6 2.1Aastaajad 2.2Pinnamood 2.4Siseveekogud 3.Keeled 7 3.1 Rahvuslik koosseis 3.2 Usundid 4.Linnad 8 4.1 Külaelu 4.2 Rahvakunst 4.3 Söök 5.Riigikord 9 5.1 Kirikud KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 LISA 12 1 SISSEJUHATUS Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tsehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega. Slovakkia pealinn on Bratislava. Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. ...
a. Aafrika kunst on väga vana. On leitud keraamilist plastikat, mis on loodud e.m.a. Lääne-Aafrikas, mis on kõige enam levinud kunst meie mõistes. Ida-Aafrikas on visuaalse kunsti üks takistaja olnud islami usu levik. Aafrika kunsti euroopalikus mõttes hakati pidama kunstiks alles käesoleva sajandi alguses. Seda kunsti on vähe uuritud. Aafrika kunstist on saanud inspiratsiooni Giacometti, Max Ernst ja Picasso. Aafrika on rikas kunsti ja käsitöö traditsioonide poolest - puulõige, vask- ja nahkesemed. Aafrika kunst ning käsitöö hõlmavad ka skulptuuri, maali, keraamikat, tseremoniaalseid ja religioosseid kostüüme ja peakatteid. Aafrika kultuuris on alati inimese välimusele rõhku pandud, mistõttu mängivad juveelid olulist rolli isiklike aksessuaaridena. Maskid on üksikasjalikult välja töötatud ning hoolega viimistletud ja Aafrika kultuuris väga olulisel kohal. Maske kasutatakse
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
trükkimise abil. Trükikunsti leiutas Gutenberg 1445 a. Graafika tehnikad jagunevad: kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Saab palju tõmmiseid sõltuvalt liigist 1. KÕRGTRÜKK- Värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad. Puit-, linoleum-, metallplaadile lõigatakse (uuristatakse) joonis kõrgreljeefina ja kaetakse trükivärviga. Siis pannakse paber plaadile ja asetatakse surve alla. Kartuli-, linool- , vaselõige, puulõige 2. SÜGAVTRÜKK- Värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad. Need saadakse kas mehaaniliselt või keemiliselt. Kasutatakse spets paberit, mis enne leotatakse ja sügavtrükivärvi ja pressi. Kuivnõel, ofort, vasegravüür, akvatinta, pehmelakk, metsotinto, puugravüür 3. LAMETRÜKK- Trükivormi pind on tasane ja värvi kinnistamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Litograafia, siiditrükk, arvutitrükk 4
Ekpressionistliku kunsti eripäraks on: värvikasutus ja vormi otsingud. Rühmituse Die Brücke loomingu lähteidee ja inspiratsioon. Mis või kes olid mõjutajateks? Lähteidee- Soov tõmmata ligi revolutsioonilisi inimesi. Tuua välja sotsiaalseid rolle ja nende erinevusi, eriti madalamal astmel olevate inimeste (prostituudid). Kirjutati manifesete oma ideede väljendamiseks. inspiratsioon- Gooti kunst, koopamaalingud, Aafrika kunst, Saksa puulõige (16 saj) mõjutajad- Nietsche, tema ideed individuaalsusest olid väga populaarsed sel ajal Rühmituse liikmed ja nende loomingu lühianalüüs: Emil Nolde Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte, huvitavaid maske (nt. Aafrika) ning algeliselt ja kirglikult salapäraseid maastikke. Ta ei kasuta piirjooni, ainult vorme ja värve. Nolde maalides oli hästi väljendatud liikumist. 1) Mask Still Life III 2)The last supper 3) Dance Around the Golden Calf
Albrecht Dürer oma loomingus? Millised need mõjutused olid? Millistes kunstiliikides need avaldusid? Albrecht Dürer Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Joonistused ja graafilised tööd, samuti mõned maalid. Puulõikes on tugevad nurgelised jooned, ning meenutad vitraazi, lõigatud graafiline pilt puidu sisse.. Puulõige on vanim trükitehnika. Kuid vasegravüür on peenemate joontega, ning varjundirikkamate pindadega, vasegravüür on vanim sügavtrükitehnika. Renessanssi mõjutused avaldusid Düreri maalikunstis ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" 23. Millise kuulsa lossi ehitamist alustati Prantsusmaal 16.saj? Mis iseloomustas üldiselt prantsuse lossiarhitektuuri 16.saj
vihjavad loodusele. Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesisest ja põnevast aiast. Puulõiketehnika. Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgimisel sajandil. Esialgu trükiti ühe paadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas. Puulõigete temaatika oli mitmesugune, kuid tähtsal kohal oli
aasta looming kõneleb kohandumisest Pariisi kunstikliimaga. Neid aastaid iseloomustab eelkõige stiililine ja tehniline lihvumine. 1926.aasta tõid eristab pretsiissuse taotlemine uusasjalikkuse vaimus, kalgivõitu plastilisus. La Grande Chaumiére'i vabaakadeemias tehtud aktikrokiisid kasutas Viiralt estampides-aktikompositsioonides, milles pürgis samasuguse plastilis-lineaarse selguse poole nagu joonistusteski. Monotüüpia kõrval olid kunstniku meelistehnikateks esimestel Pariisi-aastatel puulõige ja puugravüür, mille nüansirikas faktuur, paralleeluuritsa ja ruleti kasutamisviis ajut selle tehnika meistrit D.-É. Galanist meenutab. Talle mõjus ka graafika vallas küllaltki vilgas Pariisi kunstielu tervikuna. Estambikunsti elujõust seal annab tunnistust Sõltumatute Gravööride Ühingu asutamine 1922.aastal. Korraldati rahvusvahelisi graafikanäitusi, nagu seda oli 1928.aasta puugravüüri näitus Louve'i Marsani paviljonis, kus Viiraltki esines.
Le Mirliton. 1888.aastast alates hakkas Henri valima motiive, millega ta on tänaseni tuntud: inimesed lõbustuskohtadest, tsirkusest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutasid elu Montmarte'i ja teiste Pariisi bordellide, kabaeede ja teatrite elu, mida at ise tihti külastas. Tema maalidel on kujutatud isegi kankaani looja Louise Weber. Henri de Toluouse-Lautrec äratas taas ellu litograafia. Suuresti mõjutasid teda Degas, jaapani puulõige ja Paul Gauguin. 1890.aastal sai alguse Toulouse-Lautrec'i kuulsaim age, kui ta kavandas Moulin Rogue afisi. Tänu sellele hakkas at saama palju tellimusi. Touluse-Lautrec sõbrustas kuulsustega nagu näiteks kirjanik Oscar Wilde ja anarhist Felix Feneon. Henri aitas teha anarhistlikke lavakujundusi ja tal oli ka kokkupuuteid Vicent van Goghiga. Henri de Toulouse-Lautrecil oli armusuhe ühe tema modelli Suzanne Valadoniga, kellele
Georges Rouault. Ekspressionism: sai alguse foovidest, Goghist ja Munchist, samaaegselt tekkis Saksamaal väljenduslik kunst. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. E.L. Kirchner, Emil Nolde varasemad ekspressionistid, rühmitus Die Brücke. Räägiti kunstis väljendamisest, kuid see, mida püüti väljendada, oli erinev. Kujutati kõike dramaatilises valguses. Brücke kunstnikud tegelesid ka graafikaga, nende lemmikud olid lito ja puulõige. Oli ka austria kunstnikke: Oskar Kokoschka ja Egon Schiele. Eesti kunst 20 sajandi alguses: 19 sajandil olid eesti kunstnikud Köler, Adamson jt. töötama väljaspool Eestit. 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Mõne aastaga loodi kunstielu hädavajalikud valdkonnad. Kunstielus olid juhtivad Kristjan Raud ja Ants Laikmaa. Raud õppis Peterburis realismi, kuid hiljem tutvus sümbolismi ja juugendstiiliga. laikmaa
Maailma kujutamine muutub objektiivseks ja tõetruuks, taotletakse ruumisügavuse illusiooni. Gootipärase iluideaali asemele tuleb looduslähedane karakteriküllus. Uuendustega põimub gootikale iseloomulik naturalism ja kaldumine müstikasse. Saksamaal köidab tähelepanu erinevate karakterite jäädvustamine. Lokaaltoonide asemele värvide peen astendatus. Erilise tähtsuse omandab graafika. Graafikakunsti tekkelugu on ebaselge. Arvatavasti sai vaselõikus alguse Itaalias (Mantegna) ja puulõige Prantsusmaal. Neid arendati maalilisuse suunas, taotledes peenemat karakteristikat ja sügavamat ilmekust. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli Albrecht Dürer, Hans Holbein, Matthias Grünewald. Sissejuhatus saksamaa skulptuuri Kuigi Saksamaal valitses 15-16 saj
Saksa eksperssionism järgis romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule maalikunstis. Esimese põlvkonna saksa eksperssioniste moodustas 1905.aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke". Rühma loomise idee püsitas Ernst Ludwig ja sinna kuulusid Erich Heckel, Karl Schmidt-Rottluff, Max Pechestein ja mõnda aega ka Emil Nolde. Selle rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid lito ja puulõige, millele andsid nad ilmeka ja üldistatud joone. "Väljendamisest" rääkisid mõlemad nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud, kuid ometi see, mida väljendati oli üsna erinev. Prantsuse kunstnikud väljendasid eelkõige rahulikku õnnetunnet, saksa eksperssionistide põhisisuks oli aga rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistd kujutasid kõike dramaatlises valguses. Inimeste ja esemete deformeerimise teel näitasid nad oma suhtumist ümbritsevasse
1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. Tema maalidel on muuhulgas kujutatud kankaani looja tantsija Louise Weber. Ta äratas uuesti ellu peaaegu unustatud litograafia. Teda mõjutasid Degas, Paul Gauguin ja jaapani puulõige. Palju tema pilte avaldati ajalehtedes. 19 Kasutatud kirjandus Udo Felbingeri ,,Toulouse- Lautrec" [WWW] zone.ee/kunst/Toulouse-Lautrec [WWW] wikipedia.ee 20
20. sajandil hakkas Josquini populaarsus siiski jälle tõusma, kuni uurijad on teda jälle hakanud pidama ajastu suurimaks ja edukamaks heliloojaks. Richard Sherr kirjutab oma teose "Josquin Companion" sissejuhatuses (pidades silmas Josquini loodud teoste hulga vähendamist ekslike omistamiste tõttu): "Josquin elab selle üle, sest tema muusika paremik on tõesti nii suurepärane nagu kõik on seda alati arvanud." Joonis 3. 1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluajal (https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez#/media/File:DESPREZ.jpg) 1950. aastatest alates on tema kuulsust kasvatanud järjest suurenevad salvestusvõimalused ja salvestiste levitamine. Samuti on järjest rohkem ansambleid, kes pühenduvad 16. sajandi vokaalmuusika esitamisele ja kelle repertuaaris on Josquini looming kesksel kohal. 16 KOKKUVÕTTE
Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad: 1. Joonistus esineb ainult ainu eksemplarina. (pliiatsi-, söe- ja dussijoonistus) 2. Paljundusgraafika Kõrgtrükk: 1. Puulõige 2. Puugravüür 3. Linoollõige 4. Plastikaatlõige Mehaanilised tehnikad: 1. Vasegravüür 2. Kuivnõel 3. Metsotinto 4. Kartongtüll Söövitus tehnikad: 1. Ofort 2. Akvatinta 3. Pehmelakk Lametrükk: 1. Lito 2. Siiditrükk 3. Monotüüpia e. klaasitrükk Skulptuur on tahke materjali kolmemõõtmeline vorm. Olenevalt töötlemisviisist ja materjalist, jagatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Põhi zanriteks on portree, figuur, loomaskulptuur ja abstraktskulptuur.
igatsus. Nad kujutasid kõike dramaatilises valguses 8) Saksa ekspressionistid deformeerisid inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid teravaid, isegi tooreid värve. 10) Inimesed saksa ekspressionistide töödes on sageli sünge ja karikatuurse ilmega. 11) Ekspressionistide meelest oli ka ühiskond ja inimesi ümbritsev loodus ärev ja pingestatud. 12) Lisaks maalimisele tegelesid saksa ekspressionistid graafikaga. 13) Lemmiktehnikateks olid lito ja puulõige. II Võrdle prantsuse foovi André Deraini maali Püha Pauli katedraal Londonis (lk 45) ja saksa ekspressionisti Karl Schmidt-Rottluffi maali Maastik jahtidega (lk 47)! Leia maalide erinevused ja sarnasused maalitehnikas, värvigammas, vormis, meeleolus jne. sarnasused erinevused Värvilahendus, pintslithenkia, kujutatavad Rottluffi'i töö tekitab sünge tunde aga objektid
20. SAJANDI KUNST Fovism Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära. Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid jõulisena, üks kriitik leidis, et nimetada tuleks see rühmitus fauves'deks, tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest? Hülgasid impressionistide muljet jäädvustava kunsti, ei pööranud tähelepanu sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel. St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, vä...
· San Giorgio kirik kasutas kolossaalorderit poolsambad ja sambad ulatuvad üle mitme korruse, fassaadi keskosa moodustab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil · Villad lossitaoline maamaja · Villa Rotonda - ruudukujuline põhiplaan, laiad trepid, ümmargune kuppel, sees ümmargune saal Saksa renessansi kunst 15. 16. sajand Trükigraafika levimine Gutenberg · Eelduseks: paberi ja puulõiketehnika levik Vanem on puulõige tugevad jooned, nurgelised Hilisem vasegravüür paremini kujundatav, varjundid MARTIN SCHOGAUER · Arendas vasegravüüri · Madonnad, pühakulood, olestikupildid · Nt ,,Madonna mmurumättal" MATTIAS GRÜNEWELD · Hilisgootika ja renessansi vahepeal · Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altari maalingud · Kristus ristilööduna, vasakpoolses: Maarja, apostel Johannes, Maarja Magdalena,
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
Värvid pannakse rohkem helendama Raoul Dufy Interjöör avatud aknaga Tribuut Mozartile - igasugune muusika teema on fovismis väga populaarne Ekspressionism 1905-1913 die brücke 1911-1913 der blauer reiter 1955 USA-s eksprsiivne abstraktsionism Ludvig Kirchner 1880-1938 Autoportree soldatina - taustal naine (kuigi see ei tundu nii ), üks käsi on puudu, lahimguväljal olles on ta kaotanud osa endast(metafooriliselt) Kaks naist - väga veidrad värvid. Emil Nolde Laulja - puulõige, Kathe Kollwitz 1867-1945 Sünged, masendavad pildid, kujutab negatiivset August Macke 1887-1914 Franz Marc Joonistab palju loomi, tegelevad teiste teemadega Vassili Kandinsky Sügis Baieris Ernst Barlach Inimesed dformeeritud, meenutab natuke keskaega Monument Magdeburgis - mälestab kõiki hukkunuid Otto Dix Abstraktne, kohati pool masinlikud inimesed, kortsulised näod Kaardimängijad - Soldat ja nunn - vägistamine, julmus Kerjus - kõneleb sotsiaalsetest probleemidest
trükiplaat, kuidas toimub kujutise trükitavale materjalile ülekandumine) Kõrgtrükk on vanim trükimenetlus. Trükivormi trükkiv pind asub kõrgemal kui mittetrükkiv. Kvaliteedilt jääb kõrgtrükk alla sügavtrükile, ofsetile ja fleksole ning tänapäeval kasutatakse seda üsna vähe. 10. Trükitoodangu liigitus, mida ja millega toodetakse kõrgtrükis Tänapäeval on kõrgtrükk levinud peamiselt kunstilise menetlusena (graafika tehnikad nagu nt puulõige, vaselõige, linoollõige, ofort) ning pakenditööstuses pakendite trükkimisel (fleksotrükitehnika, vt täpsemalt ptk). 11. Fleksotrüki kasutusalad, milline on toodangu või materjali spetsiifika Fleksotrükk on kõrgtrüki edasiarendus, mille puhul trükivormid valmistatakse plastikust. Fleksotrükki kasutades on võimalik trükkida väga erinevatele materjalidele (ka värvi mitte imavatele ja venivatele nt. polüetüleen, foolium jt.)
Pieter Brueghel vanem oli teistega võrreldes suurmeister- eeskätt õpetliku sisu, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija, kuid ta tajus oma ajastu suuri probleeme ning igapäevased stseeenid omandavad tema käsitluses tihti üldistava tagamõtte. Nt. ,,Pimedad" (14. pilt)- pime teejuht on jõkke kukkunud ja temale järgneb kogu pimedate rivi. 4 Saksa kunst 15-16 saj. Trükigraafika levimine. Euroopas puulõige alates 14 saj. lõpust. Lõuna-Saksamaal leiutati 15. saj vanim sügavtrükitehnika vasegravüür- peenemad jooned ja varjundirikkamad pinnad kui puulõikel. 15. saj. graafika on enamasti usuline ja õpetliku sisuga. 16. saj. alguses reformatsiooni liikumine Saksamaal. Matthias Grünewald (üleminekuaegne kunstnik gootilt renessansile), Isenheimi altar. · Suletud tibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil on kujutatud Ristilöödu.
inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid tooreid värvikontrste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. värve. 10) Inimesed saksa ekspressionistide töödes on sageli sünge ja karikatuurse ilmega. 11) Ekspressionistide meelest oli ka ühiskond ja inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. 12) Lisaks maalimisele tegelesid saksa ekspressionistid graafikaga. 13) Lemmiktehnikateks olid lito ja puulõige. II Võrdle prantsuse foovi André Deraini maali Püha Pauli katedraal Londonis (lk 45) ja saksa ekspressionisti Karl Schmidt-Rottluffi maali Maastik jahtidega (lk 47)! Leia maalide erinevused ja sarnasused maalitehnikas, värvigammas, vormis, meeleolus jne. sarnasused erinevused Sarnane maalimis meetod või motiivid. Karl Schmidt-Rottluff erineb Andre Mõlemad autorid on kasutanud suhteliselt
Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. II-Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad: 1. Joonistus esineb ainult ainueksemplarina. 2. Estampgraafika Estampgraafika tehnikad: 1)Kõrgtrükk(valgeks jäävad kohad lõigatakse välja trükib kõrge pind): 1. Puulõige 2. Puugravppr 3. Linoollõige 4. Plastikaatlõige 2)Sügavtrükk(kõrgemad kohad valged trükib süvendatud pind): Mehhaanilistest: 1. Vasegravüür 2. Kuivnõel 3. Metsotinto 4. Kartontrükk Söövitus tehnikad: 1. Oport 2. Pehme lakk 3. Akvatinto 3)Lametrükk 1. Litograafia 2. Süditrükk 3. Monotüüpne ehk klaasitrükk III-Skulptuur on tahke marterjali kolmemõõtmeline vorm. Olenevalt töötlemisviisist ja materjalist, jagatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks
Tavaline tiibaltar, kus puuduvad puust kujud ja reljeefid, praegu asub Prantsusmaal Colmari muuseumis Püha Antoniuse kiusamine Albrecht Dürer Mitmekülgne kunstnik, lisaks graafikale ka maalikunstnik ja kunstiteoreetik Pärit kunstnikuperekonnast, saavutas juba 13-aastasena nii hea tasemega kunstnikuks, tegemist oli imelapsega Autoportreed Tema maale on säilinud umbes 100 Eelkõige teinud graafikat, kasutanud nii puulõiget kui vasegravüüri (erinevus: puulõige ei ole nii täpselt töödeldud) Passioon - Kristuse kannatuslugu, võib alustada juba paradiisiaiast (Aadama ja Eeva patustamine) Väike passioon - mõõtmed graafilistel lehtedel väiksemad Tuntum tahvelmaal Aadam ja Eeva - esimene suur aktimaal Saksa maalikunstis 2mx1m Lucas Cranach Vanem Wittenbergis - jõukas ja tuntud linnakodanik Ta on portreteerinud enamuste Saksa reformatsiooni juhte (Friedrich Tark)
Raffaeli. Ta õpetas välja palju noori kunstnikke ja kasutas oma maalide tegemisel õpipoiste abi, ise töid kavandades ja viimistledes. Tippteosed on ,,Sixtuse madonna", freskod ,,Ateena kool" ja ,,Parnass". Nimetamisväärsed kunstnikud olid veel mahedate ja lüüriliste piltide looja Giorgione ning kirglik ja rõõmus Tizian. Renessanss mujal Euroopas Saksamaal arenes trükigraafika, millest vanim oli puulõige, ja 15. sajandist uus filigraanne sügavtrüki tehnika vasegravüür. Uuendusi hakkas viljelema Matthias Grünevald, kelle loomingusse kuulub väljendusrikas Isenheimi altar. Andekas portreteerija oli Hans Holbein noorem, kes hiljem Inglismaal töötades maalis kuningas Henri VIII portree. Kõige värskem, töökam, jõulisem ja detailirikkam oli Albrecht Dürer, kes oma kunstiõpetuse teooriaga on sajandeid olnud eeskujuks. Tema loomingus on ohtralt ülipeeneid vasegravüüre, puulõikeid,
Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. KUNSTNIKUD DIE BRÜCKE EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega
iroonilisemate silmadega. Lõpetanud 1924 hiilgavalt "Pallase" täiendas Ed. Wiiralt end kõikvõimalikes graafikatehnikates. 1925. aastal sõitis ta Pariisi, mis kujunes tema koduks väikeste vaheaegadega elu lõpuni. Wiiralti esimene personaalnäitus toimus 1927. aastal, siis valiti ta ka Sügissalongi liikmeks, kus ta esines regulaarselt. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. 1930. aastate algul oli Ed. Wiiralt jõudnud oma senise loomingu kõrgpunkti, mille kokkuvõtetena valmisid "Põrgu", "Kabaree" ja "Jutlustaja" – koondpilt inimest muserdavatest jõududest. Pärast neid lehti pöördus kunstnik hoopis poeetilisema käsitluslaadi juurde. Iroonilis-mänglev hoiak jäi koos boheemitseva noorusega seljataha.
"Sinine akt õlgkübaraga" huvitav meesakt. Schmidt-Rottenluff - Maastikumaalis juhtiv kunstnik. Kasutab värvide muutmise võtet. Näiteks "Lupiinipõld", kus helesiniste lupiinide asmele näeme kollaseid ja "Maastik jahtidega". E. Nolde (tegelikult taanlane Hansen): tõi ekspressionismi kristliku teema (eriline, kuna teised olid ateistid. hiljem pidi kommuunist lahkuma), teda inspireeris saksa renesanssgraafika ja M. Grünewaldi eeskuju. ,,Püha õhtusöömaaeg" või puulõige ,,Prohvet" Ekspressionismis kohtame ka Dostojevski mõju. Näiteks Heckel'i ,,Kaks meest laua taga" kujutab Dostojevski romaani ,,Idioot" peategelasi. Kokoschka - austria ekspressionist. "H.Waldeni portree". saksa kirjanduslik ekspressionism koondus Berliinis asuva der Sturmi ümber ning Walden oli selle peatoimetaja. E. Schiele - kahtlustati pedofiilias,sest kasutas oma aktimaalidel modellideks tihti alaealisi lapsi, suri noorelt, oli üpriski depressiivne. Väga tuntud on tema ,,Autoportree"
noorematest kunstiharudest, tema eelduseks on paberi ja trükikunsti leiutamine. Euroopas sai see teoks renessansiajastul. Graafikal on väga palju erinevaid tehnikaid, mis igaüks annavad mõnevõrra isesuguse tulemuse. Laias laastus võib nad jagada kolme liiki: Kõrgtükk - paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Seega uuristatakse siledast plaadist välja need osad, mis paberil peavad paberikarva jääma. Olulisemad tehnikad on linool- ja puulõige (vastavalt trükiplaadi materjalile). Puuduseks on peente ja täpsete joonte saamise keerukus. Sügavtrükk - vastupidine meetod. Värv trükitakse paberile trükiplaadi uuretest. Joonistus kraabitakse või söövitatakse metallplaadile, kantakse sellele siis värv ja pühitakse uuesti puhtaks. Trükipressi tugeva surve all pundub niiske ja pehme paber uuretesse ja võtab sinna jäänud trükivärvi kaasa. Sellise viisi suureks plussiks on väga peente ja täpsete joonte saamise võimalus
Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. „Brücke“-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. KUNSTNIKUD DIE BRÜCKE ● EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: „Prohvet“ (1912), „Ärritatud inimesed“ (1913). ● ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega
,,Tütarlaps lehvikuga" (1881), ,,Aerutajate eine" (1881). EDGAR DEGAS (1834 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Jaapani kunsti mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda
rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. Trükimenetluse järgi jaguneb graafika sügav-, lame- ja kõrgtrükiks. Peamised graafilised kõrgtrükitehnikad on puulõige, puugravüür ja linoollõige, mille puhul töödeldavaks materjaliks on vastavalt laudpuu (lõigatud piki süüd), otspuu (risti süüd) ja linoleum. Sügavtrükis kasutatakse peamiselt tsink- või vaskplaate. Kuivnõela, metsotinto ja vasegravüüri korral uurendab kunstnik plaati mingi riistaga, akvatinta, ofordi ja pehmelaki puhul kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet. Lametrükitehnika on litograafia ehk kivitrükk. Rakendusgraafikas on palju harusid, kõige rohkem viljeldakse
lehvikuga" (1881), ,,Aerutajate eine" (1881). EDGAR DEGAS (1834 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Jaapani kunsti mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi
1919): Tants Moulin de la Galette`is (1876) ● EDGAR DEGAS (1834 – 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Jaapani kunsti mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
