Eduard Wiiralti elulugu (1)

EDUARD WIIRALT
(20.03. 1898  – 08.01.1954)
ERLE MAIDO
EDUARD WIIRALT (20.märts 1898 
Peterburi kubermang – 08. jaanuar 
1954 Pariis) oli Eesti  graafik
„ Lamav   tiiger “
LAPSEPÕLV
• E. Wiiralt sündis 20.märts 1898 Peterburi 
kubermangus Tsarskoje  Selo  kreisis Gubanitsa vallas. 
• Isa Anton Wiiralt ja ema  Sophie -Elisabeth Wiiralt olid 
Robidetsi mõisa  mõisateenijad . 
• Eduard ja tema vennad  Oskar  ja August käisid 
Kalitino külas kohalikus algkoolis. 
• 1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai 
valitseja koha  parun  von Schillingile kuuluvas 
Varangu mõisas. 
LAPSEPÕL
V
• Poisid õppisid algul  Koeru  
haridusseltsi koolis. 
• Koolis märgati Eduardi 
kunstihuvi. 
• 1913. aastal panid 
vanemad poisid Koeru 
saksa erakooli. 
„ Monika “
KOOLIAEG
•Õppetöö toimus vene ja saksa keeles. 
Ka vahetundidel oli Eesti keele 
rääkimine keelatud. 
•Fakultatiivainena oli õppekavas ka 
prantsuse keel. Kooli lõpuks oli Eduardil 
kolm keelt praktiliselt suus . 
•Eduard olevat olnud kooli parim 
õpilane, eriti tugev matemaatikas, 
keeled teda ei huvitanud. 
ELUKÄIK
• Wiiralt  paistis  teiste hulgast silma kirgliku huviga 
joonistamise vastu.
• Wiiralt fantaseeris, jäädvustas kaasõpilasi, käis 
loodust joonistamas. Tema varasemad dateeritud 
joonistused pärinevad 1914. aastast. Need olid 
värvilise pliiatsi ja akvarelliga tehtud  etüüdid  seentest, 
motiivid Varangult. 
• 1913-1914 tegi Eduard läbi kooli kõik neli astet. Isa 
lootis vanemast pojast ametipärijat  koolitada , kuid 
temast polnud teiste kamandajat. 
ELUKÄIK
• I maailmasõja puhkedes asus Eduard elama Tallinna. 
• 1915. a saadeti Eduard masinakirja õppima, et ehk 
saab temast kantseleiametnik. 
• 1915. a sügisel saatis Eduard vanematele tutvustava 
kaardi Tallinna Linna Kunsttööstuskooli ja sealsete 
õppimisvõimaluste kohta. Kool oli viie aastane ja andis 
joonestaja või käsitöö- ja joonistusõpetaja kutse. 
• Vanemad nõustusid koolivahetusega ja Wiiraltist sai 
kunsttööstuskooli õpilane.  
ELUKÄIK
• Nagu paljud tolleaegsed 
poisikesed, oli ka Wiiralt 
vaimustuses Georg Lurichist ja 
Aleksander Abergist ning 
harrastas aktiivselt tõstesporti. 
• Wiiralt olnud vaikne ja uje, kuid 
väga  kiindunud  raskejõustikku. 
• Spordiseltsist „Kalev" toodi 
kunsttööstuskooli saali 
maadlusmatid ning Lurich andis 
seal tunde vanematele 
õpilastele, kelle hulgas ka Wiiralt 
oli. 
„ Kabaree “
ELUKÄIK
• Wiiralti kunstianne ilmnes varakult ja ta osales 
aktiivselt koolielus. 
• Ta osales kooli õpilasalbumi "Noorus" 
kujundamises (1918) ja kuulus Eesti Noorte 
Ühingu " Tungal " juhatusse.
• Esimesi tugevamaid impulsse sai Wiiralt 
Nikolai Triigi kunstist, kuigi tolleaegne 
õpetajate kaader oli väga tugev, suurem osa 
neist oli Peterburis õppinud. 
• Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, 
kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja 
revolutsioon .
ELUKÄIK
• Vabadussõja puhkedes astus 
Wiiralt 1918. a vabatahtlikult 
Tallinna  Kooliõpilaste  pataljoni, 
millest moodustati 2. 
Soomusrongidessantmeeskond. 
• Rindel oli noor kunstnik kuni 
1919. a märtsini, mil 
kooliõpilased  toodi tagasi 
Tallinna ning rakendati  valve - ja 
sisekaitseteenistusse. 
WIIRALT JA PALLAS
• 1919 sügisel asutati Tartus kunstikool  Pallas. 
• Wiiralt palus ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste 
pataljoni.  Palve  rahuldati ja sama aasta 
detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt 
vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel 
1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile 
pühendada. 
• Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees 
skulptuuri eriala õppima. 
•  Graafika õpetajat tollal koolis veel polnud. 
Graafikaklass avati koolis alles 1921. aasta 
oktoobris . 
WIIRALT JA PALLAS
• 1920. aastast töötas noor kunstnik tollal Pallase  
õpetajaskonda mitte kuulunud Jaan  Koorti juures 
õpilase-abilisena. 
• 1922–1923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid 
Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti 
Akadeemias   professor  Selmar Werneri 
meisterõpilasena. Seal õppis ka vasegravüüri. 
• 1924. a lõpetas Pallase graafiku ja kujurina. 
WIIRALT JA PALLAS
• 11.-18. mai 1924 toimus kooli 
esimese lennu õpilaste  näitus . 
• Wiiraltilt oli näitusel 114 teost - 
illustratsioone,  joonistusi , estampe 
ja kolm portreeskulptuuri. 
• Eksamikomisjon  hindas tema 
väljapaneku väga heaks ning andis 
talle lõpudiplomi nr 1. 
• Kooli lõpetamise järel kutsuti ta 
sama kooli graafiliste tehnikate 
õpetajaks ning sellega tegutses ta 
kaks semestrit.
„ Neegripead “
Pariis 1925-1938
• 1925. aastal määras vastloodud Eesti Kultuurkapitali 
Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus Wiiraltile aastase 
stipendiumi enesetäiendamiseks Pariisis. Paraku 
pummeldati sõiduraha pärast kättesaamist Tallinnas 
koos sõpradega maha. 
• Septembris määrati talle stipendium uuesti tingimusel, 
et ta viibiks kuus kuud välismaal. 
• 4. novembril algas Tartust sõit üle Berliini ja Kölni Pariisi 
poole, kuhu kunstnik saabus 8. novembril 1925. 
• Tööd leidis ta esialgu Odessast pärit skulptori Vladimir 
Izdebsky ateljees. 
Pariis 1925-1938
• 1926. a olid sissetulekud väga kasinad. 
Leivaraha saamiseks maalis Wiiralt siidirätikuid 
ja värvis nukke, mis oli vaeste kunstnike 
tüüpiline sissetulekuallikas Pariisis. 
• 1927. a mais toimus Wiiralti isikunäitus, kus ta 
eksponeeris umbes 40 litot, puugravüüri, oforti, 
monotüüpiat ja joonistust. Näitusel oli hea 
müügiedu. 
• 1928. aasta aprillis toimus teine isikunäitus 
Pariisis A.-G. Fabre'i  galeriis , kus oli väljas 40–
50 tööd, peamiselt monotüüpiad ja õlimaalid. 
Maroko  (1938-1939)
• 21.juulist 1938 kuni 17.veebruarini 1939 
elas ta  Marokos . 
„Berberinaine 
„Noor  Araabia  
kaameliga“
poiss“
EESTI 1939-
1944
• 1939. aasta septembris 
naasis Wiiralt Eestisse. 
• Wiiralt sai kunstniku-
konsultandi koha Riigi 
Trükikojas . 
• Teise maailmasõja aja 
veetis kunstnik Eestis.
„ Claude “
PARIIS 1946-1954
• 1944. aasta kevadel sõitis Wiiralt Viini oma tööde 
näitust  korraldama . 
• Wiiralt kasutas  Viinis  võimalust oma tööde 
trükkimiseks Lauterbachi trükikojas. 
• Tagasi Eestisse ta enam ei tulnud, vaid läks läbi 
Taani Rootsi. 
•  1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult 
tagasi Pariisi. 
• Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55-
aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy 
avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954 Père-
Lachaise'i kuulsuste kalmistule. 
P
•
Ä
Ku RA
nstniku N
 vii D
masesse elupaika 
jäid tema vähesed isiklikud asjad 
ja  gravüürid , joonistused, skitsid 
ja kavandit ning graafikaplaadid. 
Lisaks arhiiv kunstniku päevikute, 
kirjavahetuse, fotode, 
dokumentide, raamatute ja 
näitusekataloogidega. 
•
Lootes Eesti tulevasele 
taasiseseisvumisele, otsustati see 
säilitada Stockholmis Eesti 
Komitee haldamisel. 
•
2005. aasta aprillis andis Eesti 
Komitee Stockholmis olulisima osa 
„Eesti  neiu “
Eduard Wiiralti pärandist üle Eesti 
Kunstimuuseumile. 
L
• O
Edu O
ard M
 Wiir IN
alti looG
mingupärand on 
väga suur, ainuüksi Eesti 
Kunstimuuseumi graafikakogusse 
kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest 
jõudis muuseumi tänu kollektsionäär 
Alfred  Rõudele, kes kogus Wiiralti 
töödest mitte ainult lõplikult 
viimistletud  estampe, vaid ka etüüde ja 
visandeid. 
• Aastast 1916 pärinevad Wiiralti 
esimesed puu- ja linoollõiked ning 
1917. aastast esimesed ofordi- ja 
estambikatsetused. 
• Oma esimesel näitusel osales noor 
„ Virve “
kunstnik Vabadussõja ajal, 1919. aasta 
suvel, kui Tallinnas korraldati Eesti 
kunsti ülevaatenäitus. 
LOOMING
1923–1925 illustreeris Wiiralt 
• Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 
• Jakob Kõrvi " Muinasjutud " 
• Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 
• koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" 
• Aleksandr Puškini " Gabrieliidid „ 
• Marie Underi " Rõõm ühest ilusast päevast" 
LOOMING
Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu 
noorusaegse loomingu tippteosed on 
• "Põrgu" (1930–1932, ofort, vasegravüür) 
• "Kabaree" ( 1931 , ofort, vasegravüür) 
• "Jutlustaja" (1932, lito) 
• "Neegripead" (1933, kuivnõel) 
• "Claude" (1936, puugravüür) 
• "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk)
LOOMING
„Viljandi  maastik “
• Isikunäitused toimusid 
• Pariisis (1927, 1928, 1931) 
• Philadelphias (1928) 
• Strasbourgis (1931) 
• Amsterdamis (1935) 
• Kodumaise  publiku  jaoks korraldas kollektsionäär 
Alfred Rõude 1936. aastal näitused Tallinnas ja 
Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti 
aastatel 1915–1936 valminud tööd, mis andis 
esmakordselt kaasmaalastele ülevaate Wiiralti 
mitmepalgelisest loomingust ning selle 
kunstilisest arengust. 
LOOMING
• 1937. aasta lõpul Viinis Künstlerhausis 
toimunud 57. kunsti aastanäitusest võttis 
Wiiralt osa ainsa välismaalasena. Wiiralt 
autasustati kuldmedaliga ning väljapandud 21 
tööst müüdi 13. 
• Prantsusmaal  viibides töötas Wiiralt ka 
mitmete prantsuse ajakirjade heaks ning 
illustreeris kaks raamatut. 
• Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, 
mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt 
"Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine 
kaameliga" (1940). 
LOOMING
1939. aasta sügisel, II maailmasõja 
puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi 
Eestisse, kus lõi sellised tööd:
• "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline 
akvatinta) 
• "Viljandi maastik " (1943, kuivnõel) 
• "Virve" (1943, kuivnõel)
• "Monika" (1942, metsotinto)
• "Kaameli pea" (1939, puulõige), mis 
kinnistus  kavatsematult masside mällu 
tänu kujutatu välisele sarnasusele 
hilisema Eesti presidendi  Lennart  Meriga. 
„Kaameli pea“
MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE
• Mark Soosaar  on teinud Eduard Wiiraltist filmi "Maised  ihad " 
(1973–1977) ning  Rein  Raamat filmi "Põrgu" (1983). 
• Kunstniku 100. sünniaastapäevaks 1998. aastal valmis Mai 
Levini põhjalik monograafia Eduard Wiiraltist, milles on 
kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles.
• 2004. aastast annab Kultuuriministeerium igal aastal välja 
Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi. 
• 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas 
Eduard Wiiralti kunagises elukohas mälestustahvel, millele 
on kirjutatud tekst nii eesti, prantsuse kui ka araabia keeles.
„Põrgu“
Tänan vaatamast! 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• LAPSEPÕLV
• LAPSEPÕLV
• KOOLIAEG
• ELUKÄIK
• ELUKÄIK
• ELUKÄIK
• ELUKÄIK
• ELUKÄIK
• WIIRALT JA PALLAS
• WIIRALT JA PALLAS
• WIIRALT JA PALLAS
• Pariis 1925-1938
• Pariis 1925-1938
• Maroko (1938-1939)
• EESTI 1939-1944
• PARIIS 1946-1954
• PÄRAND
• LOOMING
• LOOMING
• LOOMING
• LOOMING
• LOOMING
• LOOMING
• MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE
• „Põrgu“
• Tänan vaatamast!