Pop kunst (0)

POPKUNST
Üheks uuemaks suurtest kaasaja kunsti vooludest on popkunst – 1950. aa. lõpul üheaegselt nii Inglismaal kui Ameerikas tekkinud kunstivool , mille keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu, aga ka «keskmise inimese» iidoleid kujutatakse ülisuurtes mõõtmetes ja erksates värvides nende tavapärasest keskkonnast eraldatuna ja esiletõstetuna. Juhtides vaataja tähelepanu talle tüütuseni tuttavatele kaasaegset tsivilisatsiooni iseloomustavatele esemetele, olukordadele ja isikutele, kritiseerisid popkunstnikud nii vaimselt kui materiaalselt tarbimisele orienteeritud väikekodanlikku oleskelu.
Kuigi popkunst tekkis juba 1950- ndate keskel (2.), toimus tõeline popkunsti läbimurre 1964. aasta Veneetsia biennaalil (2.) iga kahe aasta tagant peetaval suurel rahvusvahelisel kunstinäitusel. Popkunsti sünnimaa on Ameerika Ühendriigid ning seal tekkis ta peamiselt vastukaaluks Jackson Pollocki (3.) laadis töötavate abstraktsionistide loomingule. Seda viimast iseloomustas teatavasti täielik sideme puudumine millegi looduses nähtavaga. Abstraktsionismi hakati süüdistama selles, et ta muutub kõrgklassi meelelahutuseks, millel puudub side tegeliku eluga. Omalt poolt pakkusid nad välja inimest iga päev ümbritsevate tööstuslike tarbeesemete ja kaasaegse linliku elukeskkonna kujutamise, lootes nii kunsti lähendada laiale vaatajaskonnale, teha teda populaarsemaks . Popkunstnike töödes on sageli kadunud piir maali ja skulptuuri vahelt, tihti on teosed kolmemõõtmelised või on siis ühe tervikuna kujundatud kogu näituseruum. Popkunstnike suhe oma ainesse on enamasti objektiivne ja jahe ning jätab teose tähenduse sellega avatuks. Publik on sellistest teostest vahel otsinud ja leidnud paroodia tunnuseid või lihtsalt nalja, kuid enamasti siiski massikultuuri tunnustamist ja imetlemist.
Popkunstil on mitmeid esindajaid, keda peetakse juba selle voolu klassikuteks. Kõik nad on ameeriklased : (4.)

ROBERT RAUSCHENBERG; (5.)

ROY LICHTENSTEIN (võttis oma piltide aine koomiksitest); (6.)

CLAES OLDENBURG (tegi pehmetest kottidest järele igapäevaseid tarbeesemeid); (7.)

ANDY WARHOL (8.)
Kõige tuntum popkunstnik on ANDY WARHOL. Warhol sündis 1928. aastal (9.). Samas on siiani segane tema täpne sünniaeg ja koht. Nüüdseks peetakse ta sünnipäevaks 6. augustit ja kohaks Pittsburghi. Ka väga paljud erinevad rahvad peavad teda enda kunstnikuks. Külma sõja ajal, kui eksisteeris riik nimega Tsehhoslovakkia, peeti tähtsateski monograafiates Warholit tšehhiks, sest tema koduküla Medzilaborce asus nimetatud riigi territooriumil. Ime siis, et 1990ndate alguse Prahas ei tekkinud Warholi- kultus , mis väljendus lausa temaatilise rokk-ooperi lavastamises.
Pärast Tšehhoslovakkia jagunemist Tšehhiks ja Slovakkiaks 1993. aastal aga hakati üha valjemalt rääkima sellest, et Medzilaborce asub hoopis slovakkia territooriumil. Warholi vend John asutas sinna koguni Warholi muuseumi. Niisiis – kas Warhol on slovakk? Samas elab mitmeid kunstniku sugulasi hoopis Ukrainas, mis paneb küsima: kas Warhol on ukrainlane?
Tegelikult saavad ninanipsu kõik suurrahvad. Warhol pärineb imeväikesest russiini (9.) rahvakillust, keda elab nii Ukraina kui Slovakkia territooriumil, selle rahvakillu suhe ukrainlastesse on võrreldav setude suhtega eestlastesse. Russiini keel sarnaneb ukraina keelele, ent tegemist on ikkagi omaette kultuuriga.
1949 – lõpetas Carnegie Tehnoloogia Instituudi , kolis NewYorki ja hakkas tegelema reklaamikunstiga.(9.)
1949 august – esimene läbimurre ajakirjas «Glamour Magazine ».(9.)
1955 oli ta juba tunnustatud ja edukas reklaamikunstnik, keda ka imiteeriti palju.(9.)
1960. aa. algul avastas toonane reklaamigraafik oma kunstiloomingu teemana ameerikaliku massitarbimise maailma. Igapäevased asjad nagu konservsupipurgid või koolapudelid, ameerika meediaiidolite pildid (M. Monroe , E. Presley) leidsid koha tema maaalidel ning Warhol hakkas(10.) 1962. aasta algul maalima seeriaid pop-kultuuri iidolitest (11.) ning massitarbekaupadest (12.), tiražeerides neid erinevates värvikombinatsioonides tervete sajaliste blokkide kaupa, kasutades šabloone. Peagi avastas ta siiditrüki, mis tegi selle menetluse tunduvalt hõlpsamaks. Warholi unistus oligi muutuda tiražeerimismasinaks. Üks tema tuntumaid loosungeid kõlab lühidalt «Ma alustasin kommertsliku kunstnikuna ja ma tahan lõpetada bisnisekunstnikuna». Warhol kasutas kõige suurejoonelisemalt kõige kulunumaid, kõige tavalisemaid visuaalseid kujundeid igapäevaelust (dollariline rahatäht, konservipurk, ajakirjanduses massiliselt levitatud foto, mõne massi-iidoli täiesti ühesugused kujutised kas lilledest või konservipurkidest, filmitähtedest või muudest tuntud inimestest. Neid töid tuleb meelde filmilint ja film ongi nende looja teine eriala.
«Oranž Marilyn » valmis 1964. aastal, st kaks aastat pärast Marilyn Monroe surma 1952. aastal tehtud foto põhjal. Õieti on see üks tõmmisevariant viiesest seeriast: peale oranži tausta on veel punase, hele- ja tumesinise ning türkiisvärvi taustaga siiditrükid Marilynist. Selle pildi eest maksti 1998. aastal Sotheby oksjonil 17,3 miljonit dollarit.
SERIGRAAFIA (13.)– ka siiditrükk, sõeltrükk, trafarett-trükk. Trükimenetlus, mille puhul värv kandub trükitavale pinnale läbi raamile pingutatud võrgu. Mittetrükkivatel pindadel võrgusilmad suletakse, trükkivatel pindadel jäetakse need avatuks. Trükivormi valmistamiseks on mitu moodust

Trafarett – motiivi väljalõigatud kujutis kleebitakse sõela alumisele küljele, sobib suurepinnalise mustri puhul;

Väljapesemine;

Kinnikatmine;

Fotomehhaaniline meetod – joonistus kantakse sõelale fotomehhaanilisel teel.
Serigraafia eelised traditsioonilste trükitehnikate ees on õigetpidi trükkimine ja kombineeritavus, mis võimaldab saavutada niihästi küllastunud värvusi kui ka peeni värvinüansse. Seda tehnikat on kasutatud sajandeid Hiinas ja Jaapanis kangatrükis; 19. saj- st alates levis see ka Euroopa tekstiilitööstuses. 20. saj. algul kasutati serigraafiat esmakordselr kunstilistel eesmärkidel, kuid alles 1960-ndatel aastatel levis see trükimeetodina, sest vastab tehniseerimisele ja kiirele elutempole ning pakub kunstnikule eksperimenteerimisrõõmu.(14.)
TRADITSIOONILISED TRÜKITEHNIKAD (15.) on paljundusmenetlused trükivormi abil. Eristatakse:

Kõrgtrükk – trükitehnika, mille puhul trükkivad osad asetsevad trükialusel kõrgemal kui mittetrükkivad osad. Siia kuuluvad mh puulõige, linoollõige, tsinksöövitus;

Sügavtrükk – trükitehnika, mille puhul trükkivad osad on trükivormi süvistatud nt ofort, vasegravüür;

Lametrükk – üldmõiste trükitehnika kohta, mille puhul trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil. Trükivärvi jagunemine toimub rasva ja vee vastastikuse tõukamise printsiibil. Lametrükimenetlused on litograafia, ofsetttrükk, valgustrükk.
Teine ulatuslik teema tema loomingus oli surma- ja katastroofipildid, milles ta süvenes mh Surma kujutamisse meedias.
Mitmed Warholi tööd teostati tema New Yorgi ateljees « Factory » kollektiivselt. Seal sündisid alates 1963. a-st ka filmid nt «Kiss», «Eat».(16.)
1965 – hakkas produtseerima ansamblit «The Velvet Underground» ja nende solisti Nicot.
1967 – ilmus nende esimene album.
1968, 3. juunil tuli «Factorisse» Valerie Solanis ja tulistas Warholit kolm korda rindu . Warhol viidi kiiresti haiglasse ja tunnistati seal surnuks, kuid peale südamemassaaži ärkas ta ellu. Peale paranemist hakkas ta jälle maalima. Solanis pandi hullumajja ja hiljem kolmeks aastaks vanglasse.
1969 – asutas ajakirja «Interview»
1975 – avaldas raamatu «The Philosophy of Andy Warhol: From A to B and Back Again»
Oma elu lõpuni jätkas ta maalimist.(17.,18.)
Ka Eesti kunstil on Warholiga eriline suhe – nimetasid ju meie esimesed popkunstnikud ennast just tema järgi – SOUP 69 , Ando Keskküla, Andres Tolts.(19.)
Kui sünniaeg on ka küsitav, siis surmaaeg on teada väga täpselt – kell 6.31 hommikul 22. veebruaril 1987. Warhol suri sapipõie operatsioonile järgnenud tüsistuste tõttu.(20.)