vaenutegevust. Sõja lõpetas tegelikult sõdimise kallis hind ning hävitustöö, mida see mõlemal poolel tegi, nii et raha ja relvad peagi otsa lõppesid. Valitsuses oli suur võim ministrite ja diplomaatide käes ning nüüd eelistasid paljud riigid sõdimise asemel pigem läbirääkimisi pidada. 1763. aastalsõlmitud Pariisi rahuga lepiti kokku, et Inglismaa saab endale senised Prantsuse valdused Kanadas ja Indias ning Hubertusburgi rahuga jäi rikas Sileesia provints endiselt Preisimaale. Prantsuse revolutsioon. 1789-99 Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli
nõukoguks", kuid rahva seas nimetati seda hoopis "Vere nõukoguks", sest nende otsustega mõisteti inimesi surma. 1572 puhkes otsene ülestõus Hispaania võimu vastu ja see viis Põhja- Madalmaade iseseisvumiseni. Madalmaades elavad vabadusvõitlejad avasid tammid, et sisset ivatest hispaanlastest jagu saada. See mõjus ka Madalmaade põllumeestele väga halvasti. Põhja-Madalmaades hispaanlastel oma võimu enam taastada ei suudetudki. 1576 said nii Hollandi kui Zeelandi provints vabaks. 1581 moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, kui 7 Madalmaade provintsi ühinesid. Sel aastal lõpeb otsene sõjategevus Madalmaades, kuid ametlikult tunnustab Hispaania tekkinud riiki alles 1609 rahulepinguga.
Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) – piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks.
volitustega asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (eesotsas eluaegsed presidendid, kelle võimuvolitused olid aga väikesed). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks. Presidentkonnad (hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks. Eestis oli 9 staarostkonda. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti piirkonda nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaade haldajaks oli Tallinnas asuv kuberner. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. 1600-1629 toimus Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. 1629. a. Altmargi vaherahu alusel loovutas Poola kõik Väina (Daugava) jõest põhja pool asuvad alad (ka Riia) Rootsile see tähendas Mandri-Eesti ühendamist Rootsi kuningriigiga. 1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda, mille tulemusena läks 1645.a. sõlmitud Brömsebro rahu alusel - Saaremaa Rootsile. Viimase Eesti alana läks Rootsile 1660
Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks.
a. iseseisvaks konstitutsiooniliseks monarhistlikuks riigiks. Järk-järgult püüti riiki moderniseerida, kuid Inglismaa mõju oli siiski veel tugev. Viimane oli huvitatud eelkõige Egiptuse strateegilisest asendist (Suessi kanal), aga ka Egiptuse puuvillast. 1936. a. Egiptuse-Inglise leping kindlustas Inglismaa mõju kestvuse. Tema vägede kaitse alla jäi Suessi kanal, laevad võisid kasutada Aleksandria sadamat, lennukid - Egiptuse lennuvälju. IRAAK, teine Inglismaa ülemvõimu alune Türgi provints, saavutas iseseisvuse 1932. a. Ka siin jäi püsima Inglismaa majanduslik (nafta tootmine) ja poliitiline mõju. PALESTIINAS kujunes välja aga keeruline olukord, kus juudid olid hakanud 19. sajandi lõpul taastama oma muistset "rahvuslikku kodukollet." Seda soodustas Inglismaa poliitika, mis aga tekitas islamiusulistes palestiinlastes rahulolematust. Korduvalt puhkesid seal rahutused ja relvakokkupõrked. SÜÜRIAS ja LIIBANONIS, mis olid Prantsusmaa mandaadi all, oli samuti tõsiseid probleeme
Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised käsutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses tööstuses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut? A. peamisteks majandusharudeks on metsandus, kalandus ja jahindus B. tööd tehakse peamiselt masinatega C. peamiseks käsutatavaks ressursiks on informatsioon D
-12. sajand; 7. Rhomaios endise Ida-Rooma riigi II. Keele areng on seiskunud valdaval Kreeka osa osal kodanik ja tema keel (kreeka keel); keeletasandeist, uusi tekste luuakse 8. Rumeli (türgi k.) - Ida-Rooma e vanade Bütsantsi riigi elanik > väljendusvahendite piires (1300-ca Konstantinoopoli ümbruse elanik. 1650/1700) Rumelia Istanbuli provints. III. Lõpeb ladinakeelne ilukirjanduslik tekstiloome EI OLE SEOTUD: (alates 1650); Roma=mehed (mustlaskeel). IV. Taandumine teadustekstiloomest ja koolikeelena (19. 1.Ladina keele sugulaskeeled saj II pool) Indoeuroopa keel koos kreeka, V. Taandumine katoliku kirikust
Suur osa Iisraeli rahvastikust küüditati Assüüriasse Halasse ja Haaborisse. Assüüria kuningas tõi nende asemele inimesi Paabelist, Kuutast, Avvast, Hamatist ja Sefarvaimist ning pani nad iisraellaste asemele Samaaria linnadesse elama. See muutis rahvastiku koosseisu, seda tehti teadlikult ja lõhe Põhja ja Lõuna vahel süvenes tugevalt ning kuna VT tekst toimetatud Juudas, siis saigi kõike seda võimedada ja pidada seda Põhjariigi põhipatuks. Iisraeli riigist sai nüüd Assüüria provints, tegelikult jagati vähemalt 4ks provintsiks: Door, Megiddo, Samerina, Galilea. Assüüria kuningas Assur-dan II valitses 934-912. ta viis esimesena läbi rahvastiku ümberasustamist. küüditamiseks seda nimetada ei saa, see oli ühesuunaline, asüürlasi viidi tagasi algsetele elualaladele. Hilisemate kunigate puhul saab juba küüditamisest rääkida, viisid sõjaväe kohale ja küüditasid kohaliku ülemikihi kaugetesse provintidesse
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud al...
tõeline I quis, quid pron. interr. kes, mis; milline, propter praep. c. acc. tõttu, pärast, põhjusel missugune prsum, fu, prdesse kasulik olema, aitama II quis, quid pron. indef. keegi, mingi (er. prvide, vd, vsum, ere ette nägema; ette sõnade s, nisi, num, n järel) vaatama; hoolitsema quisquam, quidquam (quicquam) keegi, prvincia, ae f haldusala; provints miski, mingi proximus, a, um adi. superl. (comp. propior, quisque, quaeque, quidque (subst.) ja ius) kõige lähedasem, lähim; viimane, quodque (adi.) kes tahes, igaüks, iga eelmine; järgmine, järgnev quisquis, quaequae, quidquid (quicquid) prdentia, ae f arukus, (elu)tarkus (subst.) ja quodquod (adi.) kes iganes, kes pblicus, a, um avalik, riiklik tahes, mis iganes, mis tahes, milline tahes
264 oli Esimene Puunia sõda. See oli nö totaalne pööre Rooma poliitikas, kuna seni olid nad Kartaagoga liitlased olnud. Esimene Puunia sõda oli võitlus Sitsiilia pärast. Selle sõja käigus hakis Rooma omale laevastiku. Varem olid nad merel kogenematud. Nad viisid ka oma väed Põhja-Aafrika kaudu sisse. Lõpuks kartaagolaste raha sai otsa ja nad olid sunnitud rahule. Kartaago kaotas ilmselgelt. Sõja põhiline tulemus oli see, et Sitsiilia läks Rooma kätte, sellest sai esimene provints, ehk valdus väljaspool Roomat (vt paar lk tagasi kaarti) ja ülekaal merel oli läinud Rooma kätte. Hamilkar Barkas- tema hakkas pärast sõda korraldama Kartaago valduste või baasi loomist Hispaaniasse. Lõpuks sai võimule tema pojapoeg vms Hannibal. Tema jätkas sama poliitikat ja provotseeris sõja roomlasega. 218 algas teine Puunia sõda. Selles sõjas tegi Hannibal strateegiliselt hea, aga lõpuks edutu käigu
Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses töötajaist põllumajanduses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik(kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus 35. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: Sisemajanduse kogutoodang (SKT)- Riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus enamasti ühe inimese kohta. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse seda rikkam on riik
#Venemaa välispoliitika allutada Läänemere idarannik #Vana Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus #Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel. 30. Eesti kolme kuninga valduses: Lõuna-Eesti Poola valduses. Säilima pidi luteriusk, aadlikele tagastati endised maavaldused, talupoegadele kinnitati pärisorjus, kõik ametikohad täideti sakslastega, leiti, et siinne provints tuleks riigiga tihedamalt liita ja Poolastada jutivatele kohtadele poola ja leedu ametnikud, talupojad olid sunnismaised. Poolastamine katoliiklus vastureformatsioon jesuiitide ordu. -6- Põhja-Eesti Rootsi valduses nim. Eestimaa hertsogkonnaks, esialgu kõik suuremad maad Rootsi riigi käsutuses haldas Tallinnas kuberner (sõjapealik; linnuste korrashoid, kaitse; vägede
ohjeldamiseks ette võetud meetmetega. Komisjoni raportis nenditakse, et korruptsioon on riigis jätkuvalt «laialtlevinud». ELi juhtorganid kutsuvad Makedooniat ja Kreekat üles lahendama nimetüli, mis on kahe riigi suhteid varjutanud 1990. aastate algusest peale. Kreeka keeldub oma naabermaad tunnustamast selle konstitutsioonilise nimega Makedoonia Vabariik, kartuses, et see võib tulevikus kaasa tuua territoriaalseid nõudmisi, sest Makedoonia nime kannab ka Põhja-Kreekas asuv provints. Seetõttu kasutatakse 1991. aastal iseseisvunud riigi puhul juba poolteist aastakümmet rahvusvahelisel tasandil ajutiselt nimekuju Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia. Liituda võivad veel Albaania, Bosnia-Hertsegoviina ja 2006. aastal Serbiast eraldunud Montenegro (mis juba kasutab euroraha), kui nad on saavutanud poliitilise stabiilsuse ja täidavad Kopenhaageni kriteeriume. Euroopa Liitu näevad oma tulevikuna ka Moldova ja Ukraina. Oma tulevasest
- Õukonnaaaadel, kes säilitas maj. privileegid (maksuvabaduse) - Prantsusmaa keel ja kultuur (mood,haridus ja luksuskaubad) vallutavad Euroopa! 2. Usupoliitika: Ühtlane Prantsusmaa, kus ei jätku ruumi vähemustele - 1685 Nantes´i edikti usuvabaduse tühistamine (250 000-500 000 pagulast) löök prantsusmaa majandusele - Kat. riigikiriku allut. kuningale 3. Sisepoliitika - Valis endale Häid nõuandjaid ja ametnik. tõstis tippu kodanl. päritoluga mehi (Vab.aadlist) - Provints. riigihalduses kõrvuti: I Vana feidaalne kord II Tsentraliseeritud riigihaldus (intendantid) - Uus alam teenisaadel (kod.päritolu): Ostis endale riigiameti, sai maksuvabaduse - Kehtib vana seisuslik korraldus, vaid pol. õigused puuduvad. - Nõrkus: Maksupoliitikat ei reform. I Aadel ja vaimulik seisus maksudest vabad II Kodanlus kosus (merkantilism) III Talupoegade tuludest maksudeks 60-70%, - Toimetulekuraskused! · Maksudekogumine efektiivsemaks PUUDUV OSA !
Näiteks Dragon Welli tee Xinchangist on nimetatud ,,Xinchangi Dragon Well tee" (Xinchang on Zhejiangi provintsi linn). Green Gunpowder tea Seda kutsutakse ,,Zhucha" Pinyinis ning ,,pärliteeks" Hiinas. Püssirohu rohelist teed kutsutakse nii sellepärast et see on veeretatud väikesteks pallikesteks, mis meenutavad püssirohuteri. See on Hiina põhiline eksporditud roheline tee, mille peamine tootmisala on Zhejiangi provints. Nõelapea püssirohu rohelist teed toodetakse Pinshuis Shaoxingi linnas, Zhejiangi provintsis. Nõelapea vihjab Pinsui linnale). Nagu ajalooürikud väidavad, oli Pinsui suurim püssirohutee kauplemiskoht ja turuplats, nii et Zhejiangi roheline tee tunneb uhkust nõelapea tee üle. Chun Mee, ,,Kulmutee" Kulmutee on kõige populaarsem Hiina roheline tee. See on hea kujuga, õrn, kõverad lehed annavad täidlase maitsega, magusa lahuse. Chun Mee tähendab tõlkes kulme ja kirjeldab lehtede kuju
elukutsete esindajaid. · Linnakirjanduse kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos ''Rebaseromaan'' ???3.Ameerika Ühendriikide sünd · Konkistadoorid- 16. Saj Florida · Paljud lahkusid Euroopast usuvaenamise pärast · Koloonia- ümber asunute elupaik · Suur suremus 50% · Kolooniates olid juhtivatel kohal inglased ja prantslased · New York 1626 asutasid hollandlased · 1763 jäid prantslased ilma oma Põhja-Ameerika asumaadest · Quebeci provints prantsus keelne · 18.saj keskpaik Am idarannikul 13 kolooniat · Põhja pool kujunes farmerlus olulised aktiivsus ja ettevõttlikkus · Lõunas suured istandused · Lõuna poolsed pooldati kuningavõimu, põhjas vabariiklik · Plantaatorid · 1775 2mln +0,5 musta · 1775 aprill kokkupõrge Lexingtoni Forti juures · 1773 Bostoni teejoomine · 1776 Philadelphia kontinentaalkongresspoliitiline iseseisvus
Eesti ajaloos – rüütelkondade privileegid laienesid talupoegade arvelt. Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid. Teadlikku saksastamispoliitikut mitte kunagi ei toimunud. Tänu Balti erikorrale ei toimunud venelaste massilist sisserännet 18-19 sajandil. Haldusjaotus. Jäi püsima vana rootsiaegne haldusjaotus oma põhijoontes. 2 kubermangu, Eestimaa ja Liivimaa. Saaremaa oli rüütelkonna privileegid eraldi saanud, seega oli Saaremaa Liivimaa kubermangus asuv de facto omaette provints. Eestimaa kubermangu sees moodustas Tallinna linn eraldiseisva haldusüksuse. Liivimaal sama olukord Riia linnaga. Rüütelkonna võim maapiirkondades, linnas ei olnud rüütelkondadel võimu, seal kuulus võim magistraadile. Väiksemates linnades aja jooksul linnade ümbruses paiknevad mõisnikud rääkisid linnade asjades kaasa. Riiklik võimuaparaat. Esialgu mingisuguseid arenguid ei toimunud. Tegemist oli dualistliku valitsemiskorraldusega, kus seisusliku omavalituse kõrval oli riiklik
Nomaadide keskel. Muhamed kuulutaja ja prohvet. Inimesed kirjaoskamatud. Kriitiline meel nendel aegadel puudus. Seeetõttu levisid igasugu usud kiiresti ja islam kujuneb kristluse vastaspooleks. Tulevased sõjad just nende vastasseis. Põhja Aafrikas Araabia juhid. 711 sissetung Hispaaniasse ja lühikese ajaga vallutasid kogu pürenee poolsaare, enne neid olid länegoodid, germaani hõim. Võtsid varakult ristiusu omaks. Kuid ei saanud seal eriti kaua olla. Enne seda oli oluline rooma provints pärast kelte. Läänegoodid ei jõudnud sügavale juurduda ja selle pärast on hisp erinevused päris suured muust euroopast. Araablased seadsid end sisse sajandiks. Nende segunemine teeb omapärase rahva, mistõttu pürenee ps erineb muust euroopast. Rassiliselt tugevad mõjud araablastelt. Maurid e araablased olid andaluusias kõige kauem. Alles 1492 sunniti alles lahkuma. (Am avastamine). Kohanimed jm peegeldavad mauride endisaegset kohalolu. Arhitektuuris kõige enam mõjusid. Moseed
eurooplastena põhja ameerikasse. Vinland oli see koht kuhu nad saabusid. SB rahvaste kujunemine 3000ekr jõudsid indo rahvad inglismaa aladele- 10-5sad ekr keltide sisseränne. Belgia aladelt rahvastega. Nende edukas majndus edenes rauatootmises ja selle kasutamine põlluharimises. Leiutasid uusi põllutöö riistu , vikat ader ja ringiaetav käsikivi.- 1saj meie ajajärgi roomlaste vallutus. Britanniast sai rooma provints kuni 5saj tekkis barbarite ründe oht ja rooma lahtkus sealt oma vägedega. Anglid,saksid,jüütid,friisid. Nim anglosaksideks · Rajasid oma kuningriigid · Orjastasid suure osa keltidest · Kuningriigid- essex,sussex,wessex,kent,northumbria,east anglia · 889a ühentatti neid inglismaa kuningriigiks. · Keldid jäid elama walesi sotimaale ja iirimaale. (Taani) normannide sissetung.
Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla. Ühtset halduslikku tervikut eesti siiski ei moodustanud, aga jäi jagatuks Eestimaa jaa Liivimaa kubermangude vahel. l Eestimaa kubermang (Lääne maakond, Harju maakond) l Liivimaa kubermang l Saaremaa provints - omaette seisev haldusüksus. l Tallinn l Riia Riiklik võimuaparaat: Riiklik valitsemine, kõige tähtsam roll oli kubermangul. Seisuslik- Kõrgemad seisused valitsevad madalamaid seisuseid (Aadlid > Talupojad). Rüütelkondade (Seisuslik) omavalitsus. Rüütelkondade omavalitsus: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad. Rüütelkond on aadli korporatsioon, mis täitis omavalitsus ülesandeid maa piirkondades hiljem ka linnades
meetmetega. Komisjoni raportis nenditakse, et korruptsioon on riigis jätkuvalt «laialtlevinud». ELi juhtorganid kutsuvad Makedooniat ja Kreekat üles lahendama nimetüli, mis on kahe riigi suhteid varjutanud 1990. aastate algusest peale. Kreeka keeldub oma naabermaad tunnustamast selle konstitutsioonilise nimega Makedoonia Vabariik, kartuses, et see võib tulevikus kaasa tuua territoriaalseid nõudmisi, sest Makedoonia nime kannab ka Põhja-Kreekas asuv provints. Seetõttu kasutatakse 1991. aastal iseseisvunud riigi puhul juba poolteist aastakümmet rahvusvahelisel tasandil ajutiselt nimekuju Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia. Liituda võivad veel Albaania, Bosnia-Hertsegoviina ja 2006. aastal Serbiast eraldunud Montenegro (mis juba kasutab euroraha), kui nad on saavutanud poliitilise stabiilsuse ja täidavad Kopenhaageni kriteeriume. Euroopa Liitu näevad oma tulevikuna ka Moldova ja Ukraina. Oma tulevasest staatusest sõltumata peab Kosovo olema
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist põllumajanduses tööstuses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik(kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus 35. TEAB RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAID NÄITAJAID, VÕRDLEB RIIKE ARENGUTASEME PÕHJAL JA ANALÜÜSIB ERINEVA ARENGUTASEME PÕHJUSI; Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad:
pingisugusegi lootuse saada äkki kunagi vabaks. Brasiilia oi põhiline orjuslik regioon ameerikas, siis Brasiilias ei jäänud suhkur ainukeseks tootmisharuks, lisaks suhkrule ka kuld, teemandid ja lõpuks ka kohv. Suhkruistandused tekkisid Paia provintsi, kus tekkis ka Salvador, mis oli põhiline orjade sihpunkt, kuni 1763 a oli Salvador portugali ja brasiilia pealinnaks. Siis aga avastati lõuna brasiilias kuld, siis hakati orje viima Mina Gerais provints, kus lisaks kullale hakati seal kohvi kasvatama. Samaväärne oli ka Mao Grosso. Orje hakati palju brasiilias ümber transportima ja edasi viima. Kulla ja teemandi kaevandamise tipp 1750ndatel, kaevandustes orjade suremus suurem. Paljud kaevandused hakkasid oma tulusid jagama orjadega, et kasvatada nende motivatsiooni. 18 saj lõpus oli 33% orjades lõuna ameerikas ennast juba vabaks ostnud ( eelkõige Minas Geraisis osteti ennast vabaks, 18 saj sai ka põhiliseks kohviistanduse piirkonnaks).
maaomanike klassi vastu iseloomustas ka Venemaa esimese täiesti professionaalse näitekirjaniku Aleksandr Osttrovski näidendeid, millest läänes on tuntuim tragöödia sallimatusest ,,Äike". Nagu Prantsusmaal, kuid mitte Inglismaal, nii olid ka Venemaal parimate näidendite kirjutajateks silmapaistvad romaanikirjanikud. Samuti olid teatrid Venemaal sarnaselt Prantsusmaaga tugevasti tsentraliseeritud; tähtsamate teatrite tegevust Moskvas ja Peterburis kontrollisid õukond ja valitsus. Provints pidi rahulduma mõnikord tasemelt lausa alla keskpäraste rändtruppidega. Üldkokkuvõttes polnud kogu Venemaal lavastamiskunst, isegi mitte keiserlikes teatrites, nii arenenud nagu mujal Euroopas; eriti selle poolest, et kogu repertuaari lavastamisel tuginesid teatrid üpris vähestele fundusdekoratsioonidele. Vene teatripublik oli haaratud kergetest komöödiatest, muusikalistest etendustest ja meelierutavatest melodraamadest nagu publik kustahes Euroopas ja et niisugused näidendid
Siine erines väga vene sisekubermangude elust igas mõttes. Balti provintsides kehtisid ainult need vene riigi seadused, mis ei läinud vastuollu kohalike privileegidega. Kuni 19. saj keskpaigani olid vene mõjud balti aladel küllaltki tagasihoidlikud. Üldisemalt hinnates võib öelda, et balti erikord talupoegadele suht rist ja viletsus. Haldusjaotus: Suuri muudatusi ei olnud vörreldes Rootsi ajaga. Eestimaa kubermangu Liivimaa kubermangu Saaremaa provints Tallinn Riia Seisuslik omavalitsus tingis suuresti ka haldusjaotuse. Narva linn jäi halduslikult Peterburi kubermangu koosseisu, kuid oli eraldi üksus tegelt, saades osa balti erikorra privileegidest. Riiklik võimuaparaat: Jätkus dualistlik valitsemiskorraldus, mis tähendas, et seisusliku omavalitsusega körvuti oli riiklik valitsemiskorraldus/aparaat. Nende kahe erineva valitsusorgani vahelised piirid ei olnud eriti selgelt paigas
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
Prantsuse-Hollandi sõja käik Sõda alustas kõigepealt Inglismaa (Prantsusmaa ässitusel), kes alustas sõjategevust märtsis 1672. Kuu aega hiljem alustas pealetungi Prantsuse armee Louis’ juhtimisel. Hollandi kaitse varises kokku, kuid prantslased liikusid edasi ettevaatlikult ja aeglaselt, okupeerides paari kuuga Hollandi idaosa. See võimaldas hollandlastel tammid avada ja maa nõnda üle ujutada, et prantslaste edasiliikumine osutus võimatuks – Hollandi peamine provints, Holland, oli veega kaitstud. Nurjus ka Prantsuse-Inglise kampaania merel. Hollandi valitsus, mida juhtis de Witt, palus juunis 1672 rahu – pakkudes Prantsusmaale arvestatavaid territoriaalseid loovutusi, kuid Louis, kes ihaks veel rohkem, loobus. Sõjaline ebaedu läks de Wittile maksma valitsusjuhi koha (ta tapeti vihase rahvamassi poolt). Võim Hollandis läks Orjane Willemi (hilisem Inglise kuningas) kätte, kes
Atlandi ookean ja Põhjameri Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE GALLIA ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj keskpaik 1 saj kesk-paik 5. 8. saj 8. 10. saj. eKr eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased 4 Rooma provints Frangi riigi rajaja Heristali Pippini Põhitõed iseseisvat keltide ja ladina keel. Chlodovech. järglane Karl Martell hõimu. Gallia ülikuid Päritava võimuga võttis tiitliks Frangi Juhtideks keldiusu valiti hiljem ka kuningas Merovingide hertsog. e preestrid. Rooma senatisse. dünastiast. Dünastiate vahetus
Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. 8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased 4 Rooma Frangi riigi rajaja Heristali Pippini Põhitõed iseseisvat keltide provints ja Chlodovech. järglane Karl hõimu. ladina keel. Päritava võimuga Martell võttis Juhtideks Gallia kuningas tiitliks Frangi keldiusu ülikuid valiti Merovingide hertsog. preestrid. hiljem ka dünastiast. Dünastiate Rooma Al. 7. saj. nn vahetus Martelli
Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. – 8. saj 8. – 10. saj. keskpaik eKr paik eKr – 3. saj pKr Valitsemise Gallialased – 4 Rooma Frangi riigi rajaja Heristali Pippini Põhitõed iseseisvat keltide provints ja Chlodovech. järglane Karl hõimu. ladina keel. Päritava võimuga Martell võttis Juhtideks Gallia kuningas tiitliks Frangi keldiusu ülikuid valiti Merovingide hertsog. preestrid. hiljem ka dünastiast. Dünastiate Rooma Al. 7. saj. nn vahetus Martelli
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
a.). Kuigi enamus Kreeka riike säilitas nimeliselt sõltumatuse ja oli Roomaga ainult liiduvahekorras, andis Korintose hävitamine soovitud tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma ülemvõimule. Nii Balkani poolsaar kui ka suur osa Väike-Aasiast olid nüüd kindlalt Rooma võimu all. Hellenistliku Pergamoni riigi sõltumatus oli muutunud nominaalseks, ja kui kuningas Attalos III 133. a. suri, pärandas ta oma riigi roomlastele. Sellest moodustati Rooma Aasia provints. 68
millest Ptolemaioste ajal (305-30) sai pealinn ja riigi kultuurielu keskus (seal paiknes Museion koos suure raamatukoguga). Selle perioodi Egiptuse vaaraod: Ptolemaios I-XV, Kleopatra I-VII. Rangelt tsentraliseeritud riigivõim, maksurendisüsteem ja riiklik papüürusemonopol võimaldasid riigil toetada kunsti ja teadust. Caesar kehtestas Roomas Aleksandria kalendri. Pärast Octavianuse võitu Antoniuse ja Kleopatra (VII) üle saj Egiptusest 30 eKr Rooma impeeriumi provints ja viljaait.... Lihtsalt illustratsiooniks, ei vastuta sisu eest. Kui keegi teab paremaid linke, saatke http://www.sciencemuseum.org.uk/antenna/tutankhamun/ http://homepage.powerup.com.au/~ancient/ http://www.osirisweb.com/egypt/ http://www.guardians.net/egypt/ http://docs.artun.ee/egypt/ Kultuurilugu küsimused (SOSE.01.139). Vana Riigi tekkimine. Geograafilised, etnilised ja sotsiaalsed faktorid. Vana-Egiptuse kronoloogia. Periodisatsiooni probleemid.
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
4.Setúbali ringkond 5. Beja ringkond 6. Faro ringkond 7. Évora ringkond 8.Portalegre ringkond 9. Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11. Coimbra ringkond 12. Aveiro ringkond 13. Viseu ringkond 14. Bragança ringkond 16 17 Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139.aastal rajas Alfonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse.
a. Iga kolme aasta tagant uuendatakse üks kolmandik kohtu koosseisust. Kohus on sõltumatu institutsioon, mille koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga reguleerib spetsiaalne kokkulepe. Kohtus on olnud arutusel sõjakuriteod endises Jugoslaavias, kohtu all oli endine Serbia president Slobodan Milosević, kes hiljuti suri. Praegu menetletakse või arutatakse kohtus mitmes Aafrika riigis (Liberia, Kongo Demokraatlik Vabariik, Uganda, Sudaani Darfuri provints jt) toimunud kuritegusid. Eestis uurib inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid ja genotsiidi kaitsepolitsei. Kohtu alla on seni antud ja süüdi mõistetud mõned nn mõrvar-agendid, kohtuistungeid on peetud ka küüditamistes osalenute üle. Menetlused enne Teist maailmasõda esimese Nõukogude okupatsiooni ajal toime pandud kuritegude ja Saksa okupatsiooni ajal toimunud kuritegude asjas ei ole erinevatel põhjustel kohtusse jõudnud.
Karl Suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Ülikud kasvatasid oma järeltulijaid roomlaste kombel, rajati palju ilmalikke õppeasutusi, tuntuim tänapäeva Aachenis. Areng tugines veel ka kloostrile, kus tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjut. keskused. Frangi riik barbarite riik, algselt germaani hõimud. Loodi riik eesotsas Glodovechiga 486. põhiliseks territooriumiks Gallia provints, ühendas ka ümberkaudseid alasid. Ristiusk 496, vallutustel paavsti heakskiit, vastutasuks terr. Itaalias tuli esimene seaduste kogu saali õigus, tema ajal pandi see kirja (lad k kirjak.), lõpikult kujunes välja Karl Suure ajal. Põlluharimine, 3-välja süsteem, härjad, veskid. Põllumaa eraomand puudus, kuid kõigil oli oma õueaiamaa. Põllumajanduses ühisomand, pärimisõigust polnud. Ühisomand ka põllu- ja karjamaa. Ka
がいこつ べつ 外骨, s¨oo¨ miseks sobilik kilpkonn on 鼈, selle puhul ennustamiseks kasutati selja- ないこつ kilpi 内骨. 議類 反対 ⇒層 ⇒ 内 1 v¨aljaspool, kuskil v¨aljas 5 naise sugulaste eesliide 2 a¨ a¨ reala, provints 6 k˜orvalroll Hiina teatris 3 teise oma, mitte minu, v˜oo˜ ras 7 eemaldama, v¨alja v˜otma 4 lisaks, peale selle 海 ¨ OKE LO ¨ 9 SAGEDUS B . KANJI SHOHO
Longos. 1972. Daphnis ja Chloe. Tallinn: Eesti Raamat 4 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt. Koostanud: 22Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 5. ANTIIK-ROOMA LINNAPLANEERIMINE JA AIAD Kronoloogia:5 100 e.Kr ...500 AD - Rooma riik. 73...71 e.Kr - Orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel 30 e.Kr - Egiptusest sai Rooma provints 27 e.Kr ... 14 AD - Esimese Rooma keisri Augustuse valitsemisaeg 70...80. a - Colosseum (amfiteater Roomas, antiikaja suurim ehitis). 79. a - Vesuuvi purse 395. a - jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Rooma impeerium ulatus 10 pikkuskraadist läänes (Hispaania) kuni 45 idapikkuseni (Tigrise ja
» ütlesin ma. «Jimil pole mingit nöörredelit vaja.» «Küllap tal on vaja. Mis sa üldse räägid! Parem ütle, et sa asjast mitte midagi ei tea. Ta vajab nöörredelit, kõik vangid vajavad.» «Aga taeva pärast, mis ta siis sellega peab tegema?» «Tegema? Ta võib selle oma voodisse peita; eks ole? Seda teevad kõik ja tema teeb ka. Huck, sa nähtavasti ei taha mitte midagi korralikult teha; sa tahad aga kohe pihta hakata. Oletame, et ta seda tõesti ei vaja. Siis 1 Provints Lõuna-Prantsusmaal. 445 leitakse see pärast, põgenemist süütõendina ta voodist. Ja kas sa arvad, et süütõendeid pole tarvis? Muidugi on. Ja sa ei taha neid jätta! See oleks alles lugu. Ma pole iialgi midagi niisugust kuulnud.» «Hea küll,» ütlesin ma, «kui kord seda nõuab ja kui see peab nii olema, siis olgu; las ta saab nöörredeli, ma ei taha korrast kõrvale kalduda. Aga tead, Tom Sawyer, kui me linad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
