ammutanud, seda intensiivsemaks Su seksuaalfantaasiad võivad muutuda. Vaatamata sellele, et sugutung vaimu tagant ärgitab, ei pruugi keha füsioloogilisi talitlusi juhtivatel keskustel olla asjadest samasugune arusaam. Ära siis imesta, kui juba kerge joobe korral on Su kehal raskusi seksimise ajal kirest haaratud vaimuga sammu pidada ja olenemata sellest, et pea funktsioneerib ihasütitavalt, jääb lõõgastav orgasm saabumata. Joove 0-0,5 promilli on peaaegu kaine. Selleks peab 60 kg pioss ära jooma pudeli 8 kraadist alkoholset jooki. 0,5-1,5 kerge joove. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma liitri veini. 1,5- 2,5 keskmine joove. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma 0,5 l viina. 2,5-3,0 raske joove väike mürgitus. Selleks peab 60kg poiss ära jooma 0,6 l viina. 3,0-5,0 suur mürgitus, sellest rohkem on juba eluohtlik. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma liitri viina. Pohmell Pohmelli on kahte liiki
· Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine Miks on põhjapoolkera palavvöös vesi soojem? (miks asub termiline ekvaator p-poolkeral) · Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus · Antarktika on soojem kui arktika Merevee keskmine temperatuus on 3,8 kraadi, põhjapoolkeral on keskmine temperatuur 3 kraadi võrra kõrgem kui lõunapoolkeral Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Soolsus sõltub: · Mereliigist (kas on sisemeri, ääremeri v saartevaheline, ääremered on soolasemad) · Sademete ja auramise vahekord · Suubuvate jõgede arv Rannajoon on maismaa ja mere kokkupuuteala. Ajuvesi üle normaalse veetaseme Paguvesi alla normi veetaseme Rannavall ja rannabarr (on vee all ja tuleb rannikuga seoses) Kuidas võib rannik aja jooksul muutuda? Vee kuhjava tegevuse tagajärjel võivad tekkida: luited, rannavall ja rannabarr
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Alkoholism kui sotsiaalne pahe Koostaja: Anna Altuhova Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Peatükk Alkohol ja selle mõju..................................................................................4 1.2 Alkoholi mõju organismile.................................................................................. 5 1.3 Alkoholi sõltuvus................................................................................................ 6 1.4 Kuidas tekib sõltuvus?....................................................................................... 7 2.Peatükk Aju.............................................................................................................. 7 3.Peatükk Alkoholisõltuvusest...
aasta detsembris korraldatud rahvaloenduse järgi 1 108 000 inimest. Kahe maailmasõja vahelise Eesti “esimese vabariigi” probleemiks kujunes madal iive. Sündimus Eestis oli madalamaid Euroopas, samal ajal kui suremusnäitajad olid Lääne-Euroo- paga võrreldes suured. Sündimus langes kiiremini kui suremus. Loomulik iive jäi väikeseks ja oli 1920. ja 1930. aastatel ainult pisut üle ühe promilli. Oma uusaastakõnes 1935. aastal juhtis president Päts madalale sündimusele tähelepanu ja tuli hiljem kõigis oma tähtsamates kõnedes selle teema juurde tagasi. Kuid alles 1940. aasta SÜNDIMUS, SUREMUS JA ELANIKKONNA LOOMULIK IIVE 1920-1930, PROMILLIDES Tasub tähelepanu pöörata mõnele seigale. 1897. aastal läbi viidud
antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam/soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega). Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul. 7. Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres.
mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in 8527 KWh kohta c) Teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks- Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;(lk 32)
Pindaktiivne aine (ka pindis[1]; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele vastandub pindinaktiivne aine. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. Merevee koostis. Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega:
minna sõbralikult, sest tavaliselt juhatuse liige teab ärialadusi jms ning see ei ole firma huvides, et kui nüüd juhatuse liige kättemaksuks n-ö neid hakkab levitama vms. 22.SAADETUD KAASUSED. 20 a Tõnu sai juhiload ja otsustas seda tähistada koos oma sõpradega. Peol tarvitati ka alkoholi. Kui Tõnu hakkas hommikul autoga koju sõitma, siis ületas ta lubatud suurimat kiirust, mistõttu politseiametnikud tema auto kinni pidasid. Tõnul olid ka alkoholijoove 0,6 promilli. Kas noormees rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis millist liiki? Kas Tõnu pani toime õigusrikkumise? Kui jah, siis millist liiki? Kas midagi muutuks, kui Tõnu oleks sõitnud enne tema peatamist autoga maha 5 m naabri aeda? Mis liiki isikutega siin tegemist on? Kas Tõnu on õigussubjektne? Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub? Kas kiiruse ületamine, alkoholijoove ja auto peatamine ametnike poolt on Tõnu jaoks juriidiliseks faktiks? Kui jah, siis mis liiki ja miks
muutustest jne, nende põhjuste seos graafikuga pole selge. Atmosfääri koostise muutused andmeid ei vaidlustata kategooriliselt. Karbonis oli alla tänapäevast c tase. Siis tõusis ja tänapäeval jälle miinimumi lähedal. Maksimum oli kambriumis(18 korda tänapäevaest), vähem oli ordoviitsiumis. Haüniku sisaldus vähem kõikunud karbonis oli maksimum. Ka lähiminevikus oli rohkem, praegu (45 milj aastat) on langev trend. Inimtegevust ei saa tuua. Tänapäevane 10 promilli pole võrreldav, kuid kui miski on tähelepanuväärne, siis on see lühike ajavahemik, mil see toimub u unustatakse veel see, et kaks järgnevust pole tingimata põhjuslikult seotud. Süsinikubilanss ei läheks klappima. Kuskil peaks olema eemaldav puhver. Kui kõike kalkuleeriks, siis peaks c kasvama kiiremini, kui tegelikult. Seega miski jääb arvestamata. Minevikus oli vulkanism aktiivsem, päike vähem aktiivne. Vulkanism on kas kontinentaalne või veealune
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd mere makrofloora kohta. Tema ...
33 ekvaator 31 29 27 80 70 60 50 40 30 20 10 0 10 20 30 40 50 60 70 80 laiuskraad · 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 · Merevee soolsus mõjutab otseselt elustikku, näiteks liikide arvu. Merevee koostises on enam klooridesulfaate ja karbonaate. Keskmine soolsus on 35 promilli. Mere soolsust mõjutavad: · Sademete hulga ja auramise vahekord · Jõgede suubumine · Ühendus ookeaniga 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsak- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste
11.02.2018 Keskkonnaprobleemid Eestis Keskkonnaprobleemide põhjused · põlevkivi kaevandamine ning põletamine; · inimpopulatsiooni suurenemine; · liigne metsade raie; · inimkonna soovide suurenemine; · õhusaastumine saasteallikatest (transport); · tehnoloogiline areng; · veereostus; · looduslikud protsessid. 1 2 Keskkonnaprobleemid Eestis Energeetika ...
Profundaalis lagundavad loomad põhja langenud surnud ainest. Pelagiaali moodustavad veemassiiv ja selle organismid. Valgala moodustab kogu vesi, mis voolab merre, läbi jõgede ja põhjavee. LÄÄNEMERI KUI ELUKESKKOND SOOLSUS 1000 grammis merevees lahustunud soolade üldhulk.(väljendatakse promillides) Merevesi sisaldab kõige rohkem keedusoola, mis annabki soolase maitse. Kibekas maitse on tingitud eelkõige magneesiumisooladest. Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere kui riimveekogu soolsus on mitu korda väiksem maailmamere soolsusest, sest: 1. Läänemeri on Põhjamerega(ja viimase kaudu ookeaniga) ühendatud ainult kitsaste ja madalate väinade varal. 2. Läänemerre suubub ligi 250 jõge ja jõekest, mis igal aastal kannavad mere hiiglasliku hulga magevett(umbes 2% Läänemere vee üldmahust ehk 440 km3) 3. Läänemeri paikneb parasvöötmes, kus madalate temperatuuride tõttu
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus.........................................................................
erinev spekter (kiirgusspekter). Sama efekti võib täheldada ka valguse neeldumist uurides. Täielikult neelduvad ainult need footonid, mille energia (lainepikkus) vastab täpselt aatomi põhioleku ja mõne ergastatud oleku energiatasemete vahele. Sellisel moel tekib neeldumisspekter. 10 3. AATOMI MASS, ISOTOOBID JA MASSIDEFEKT. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Elektronide mass moodustab aatomi massist alla ühe promilli. Aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg kuni 10-25 kg. Et nii väikeste arvudega on tülikas opereerida, siis väljendatakse aatomi massi suhtena teatud kindla aatomi massiga. Seetõttu väljendatakse aatomi massi dimensioonita arvuga, mida nimetatakse aatommassiks. Võrdlusalusena on varem kasutatud vesiniku ja hapniku aatomit; aastal 1961 lepiti kokku kasutada isotoobi süsinik-12 aatomit. Selle aatomi aatommassiks on definitsiooni järgi 12, nii
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu ...
Demograafilise ülemineku esimene etapp ("demogr. plahvatus") algas u. 18 saj. Euroopas ning siin on sündimus ikka veel kõrge, aga suremus on hakanud vähenema tänu arstiabile ja elutingimuste paranemisele. Inimeste eluiga muutub natuke pikemaks ning keskmine eluiga tõuseb. Rahvastikupüramiid sarnaneb Trad. Rahvastiku tüübile, aga inimeste arv on suurem 40-80 juures, kuigi laste ja noorte osahulk on ikka veel suur. Iive on ca 25 promilli. Iseloomulik mõndadele Aasia maadele nagu Afganistaan ning paljudele Aafrika maadele. Demograafilise ülemineku teine etapp ("Rahvastiku vananemine") sai laguse 20 saj. alguses ning nii suremus kui sündimus väheneb. Selle tulemusena langeb iive ning noorte osatähtsus hakkab vähenema, vanemate inimeste osatähtsus hakkab suurenema. Rahvastikupüramiid meenutab mingil moel sibulkuplit (ma tänan-ma tänan!), kus laste
Antud andmed on aastast 2010. Riigi idaosa on läänepoolsest ühtlaselt rohkem asustatud, kõrgem on asustus rannikualadel, madalam riigi keskosas, kus mõnel pool on tegu kuivade ja kõrgete aladega, kus elamine pole nii lihtne kui ülejäänud piirkondades. Täpsemalt näitab rahvastiku paiknemise joonis 10. Joonis 3: USA rahvastiku tiheduse kaart USA rahvastiku loomulik iive on 5,45 promilli. Ka rändesaldo on positiivne, ulatudes 4,18 promillini. USA rahvastiku iive on suhteliselt kõrge, enamikel arenenud riikidel on see nullilähedane või isegi negatiivne. Ka sisseränne USA-sse on üsna kõrge. Inimesi ahvatleb USA kui riigi rikkus, loodetakse leida paremaid elamistingimusi. Seetõttu on USA-l palju probleeme ka illegaalsete immigrantidega. Imikusuremus on ~6 promilli, mis on arenenud riigile omaselt madal näitaja. Lapsi naise kohta on keskmisel 2,06; mis on oluliselt kõrgem
konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse taandareng. Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärel. Joove 0-0,5 promilli on peaaegu kaine. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma pudeli 8 kraadist alkoholset jooki. 0,5-1,5 kerge joove. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma liitri veini. 1,5- 2,5 keskmine joove. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma 0,5 l viina. 2,5-3,0 raske joove väike mürgitus. Selleks peab 60kg poiss ära jooma 0,6 l viina. 3,0-5,0 suur mürgitus, sellest rohkem on juba eluohtlik. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma liitri viina.
KOOL Alkoholi mõju inimese organismile NIMI KLASS 1 Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Alkohol mõjutab mitte üksnes korduval, vaid ka ühekordsel tarvitamisel inimese organismi kogu elutegevust. Liialdamata võibväita, et lakohol ei jäta puutumata ühtki elundit, põhjustab vähemaid või ulatuslikumaid, lühema või pikema kestusega hälbeid kogu organismi talituses. Alkoholi vahetu või kaudne mõju hõlmab mao, soolestiku, seedenäärmed, maksa, südame ja veresoonkonna, neerud, kopsud, sisenõristusnäämed ning suguelundid. Esmane ning eriti sügav toime on alkoholil aga kesknärvisüsteemisse. Alkoholi tarvitamise peamiseks motiiviks ongi ju inimese ükskõik millistest ajenditest sugenenud soov muuta kesknärvisüsteemi talitust. Kesknärvisüsteemi tugevus...
Sissejuhatus Läänemeri ehk Baltimeri on maakera üks suuremaid sisemeresid kogupindalaga 373 tuhat km2. Samas on Läänemeri võrreldes teiste sisemeredega ka erakordselt madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega, umbes 8...10 promilli (mere keskmine soolsus on 35). Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 23 C, lahtedes veidi alla 9 C, suvel lõunaosas 1618 C, Põhjalahes 1314 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni. Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Eesti lääneranniku lahtedes 45 kuud. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas)
paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamad kihid. Merevee temperatuur on soojem kui maismaa oma. Maailmamere pinna aastane keskmine temperatuur on 17-18 kraadi, mis on 3-4 kraadi maismaa omast soojem. Tervikuna on maailmameri jahe, keskmine temperatuur 3,8 kraadi. Soolsus. Nii mere kui ka ookeanide vesi on soolane. Merevee mineraalses koostises on kloriidid, sulfaadid, ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees NaCl. Merevee soolsus on eri paigus erinev, keskmine soolsus on 35 promilli. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid. Põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ja kahe kilomeetri sügavusest alates on soolsus püsiv. Nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest, see väheneb koos sügavuse suurenemisega
Esmalt paigutatakse kraavid kvatalisihtide äärde ja siis kvartalisisesed kraavid. Umbkaudu on vahekaugus 250-500m. sügavusel lähtutakse kuivendusnormist, peab olema 20-30cm sügavam.. keskmine sügavus 1,2m, 1,5m SS, 1,7 MS. Peakraav kogujakraavist 0,1-0,2m sügavam. Nõlvus valitakse vastavalt pinnase iseloomule ja kraavi sügavusele. Suurte kogumisaladepuhul kraavi põhjalaius 0,3-0,4m, väiksemate alade puhul kitsamad kraavid. Minimaalne põhja langus 0,5 promilli, lang ei tohi olla väga suur-hakkab kaldaid uhtma, väikse langu puhul suur settimine. TAIMEKASVUTINGIMUSTE MUUTUMINE PÄRAST KUIVENDAMIST. Kuivendamine parandab põhiliselt veereziimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Muutused on seda märgatavamad mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Mullad muutuvad hapnikurikkamaks, taime juured tungivad sügavamale ja vähem tormikahjustusi.kuivendamise tagajärjel väheneb niiskus ja soojusjuhtivus
Naise roll ühiskonnas on väga madal 2. Kulutused lastele väikesed. Lapsed on tööjõud, koolikohustus puudub 3. kompenseerib kõrget suremust- suur imikusuremus, lühike eluiga II etapp Väga suur suremus Põhjused: 1. puudulik või olematu arstiabi 2.näljahädad 3. kodusõjad, võitlus võimu pärast, relvastatud valitsusevahetused III etapp Iive on madal Tavaliselt veidi üle 0 promilli. Periooditi võib olla negatiivne ja rahvaarv langeb IV etapp Koormusnäitaja Koormusnäitaja näitab mitu ülalpeetavat tuleb keskmiselt ühe töövõimelise inimese kohta On madal Põhjused: 1. Eluiga lühike 2. Kulutused lastele väikesed DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS 18-19 saj jõudis sinna etappi Euroopa. Probleemi lahendas suur väljaränne (ümberasutamiskolooniad) Tänapäeval: Aasia- India Islamiriigid Aafrika Ladina Ameerika Tunnused: 1
Suvel planktonirikastes veekihtides (10- 20m). Räim on toiduks röövkaladele: tursk, lõhe, meriforell, koha. Räim on üheks tähtsaimaks kalaliigiks Läänemeres. -Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi -toiduks plankton -koeb kevadel 1-15m sügavuses -sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja kirdeosa ning külgnevate lahtede need piirkonnad, kus vee soolsus ei lange alla 4 promilli. Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Kilu koeb mere lõunaosas maist augustini, põhjaosades juunist augustini. Kilu marja terad on pelaagilised. Kilu on toiduks tursale, lõhele ja ka lindudele ja hüljestele. Kilu lühikese elutsükli tõttu võib ta arvukus üsna kiiresti muutuda. -elab kõikjal Läänemeres -püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu -räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) · Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud · kergliiklustee ainult jalakäijatel...
8. Kuhu peaks Toomas pöörduma, kui ta pole rahul koondamisotsusega? Töövaidluskomisjoni või maakohus (mitte korraga) NB! Avalikus teenistuses töötav isik ei saa pöörduda. 6. 20 a Tõnu sai juhiload ja otsustas seda tähistada koos oma sõpradega. Peol tarvitati ka alkoholi. Kui Tõnu hakkas hommikul autoga koju sõitma, siis ületas ta lubatud suurimat kiirust, mistõttu politseiametnikud tema auto kinni pidasid. Tõnul oli ka alkoholijoove 0,6 promilli. Kas noormees rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis millist liiki? Sotsiaalsed normid on moraali-, religioossed-, korporatiivsed- ja õigusnormid. Tõnu rikkus moraali- ja õigusnorme. kuni 0,2 ei ole joove, ei karistata; 0,5-1,49 kerge joove, väärtegu; 1,5-2,49 keskmine joove, kuritegu; 2,5-... raske joove, mõtlemata tegu. 1. Kas Tõnu pani toime õigusrikkumise? Kui jah, siis millist liiki? Jah, väärtegu 2
· Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal · Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! · Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi · Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. SOOLSUS · Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate KESKMINE SOOLSUS 35 PROMILLI · Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem · Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) 1) Läänemere soolsust vähendab kitsad Taani väinad. 2) Jõgede sissevool. 3) Sajab rohkem, kui aurustub. · Soolsust mõjutavad: sademete hulga ja auramise vahekord, jõgede suubumine, ühendus ookeaniga, mere vanus. HOOVUSED · Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk · Soojad ja külmad
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägem...
Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamiselt Na, Ca, Mg, anioonidest Cl, SO4, HCO3, CO3. Maailmameri 93%, põhjavesi 4,1%. Maakoor-Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesugustest mineraalidest, assotsiatsioonidest, sette-, tard-, ja moondekivimitest. Kontinentaalne maakoor-koosneb lähedaselt graniidilie, sisaldab rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ja raua ühendeid. Ookeaniline- koosneb peamiselt basaldist, vähem ränioksiide, rohkem magneesiumis ja raua ühendeid
1782: Rahvaarv kokku: 485 000 Linnarahvastik: ca 5%, kokku ca 23 000 Põhjasõja järel kiire rahvaarvu tõusu aeg. 18.saj lõpuks oli Eesti ala rahvaarv ületanud poole miljoni piiri. 18.saj I poolel teatud määral sisseränne toimus, kuid see polnud nii suur kui see oli olnud 17.sajandil. Rahvastiku taaste tüüp – rahvastiku juurdekasv sündimuse teel Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp – kõrge sündimus ja kõrge suremus 18.saj sündimus 40 promilli, suremus 30 promilli. Loomulik iive 40-30=10 promilli. Linnades oli suremus kõrgem, seal loomulik iive nullilähedane ja rahvaarv kasvas sisserände teel. 19.saj esimesel poolel loomulik iive vähenes, oli u 8 promilli. Rahvastiku etniline koosseis Eestlaste osakaal kasvas, 95% eestlasi 18.saj. Meeste-naiste vahekord oli enam-vähem pooleks. Viimase hingeloenduse andmetel iga 100 naise kohta 89 meest. Keskajal keskmine eluiga 25 aastat (kõrge laste suremus). 18.saj keskmine oodatav
Seetõttu võib allikaist ja allikasoodest leida liike, mis on alpiinse või arktilise levikuga. Taimeliikidest näiteks kollane kivirik või alpi võipätakas. Allikaid on Eestis teada umbes 3000 LÄÄNEMERI... 13 · on ühendatud maailmamerega, kuid kitsad väinad põhjustavad aeglast veevahetust, loodete (tõus ja mõõn) väikest mõju ning rohkete suubuvate jõgede tõttu on vee soolsus madal riimvesi (7 promilli, ookeanides 35 promilli); · kitsa kujuga ja lahtedeks liigestunud, madal (keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m), rannikualadel paiguti suurtel aladel eriti madal; · kihistunud veega (temperatuur ja soolsus); · suhteliselt liigivaene (kihistumine, madal soolsus, vee halb läbipaistvus). Ookeanivesi Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60..
Miina Härma Gümnaasium SOOME VABARIIK Referaat Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND..........................................................................5 1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus ......................................................................5 1.2. Maahaldusjaotus ...................................................................................................5 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE ..................................................................................7 2.1. Paiknemine maailma pingeridades ..............................................................
India ookeani osad ning ümbritseb antartise mandrit kuni 60 lõunalaiuskraadini. Mailma suurim, vaikne ookean, saab jõgede kaudu väga vähe magedat vett. Atlandi ookean saab kõige rohkem magedat vett kuna temasse suubuvad mailma suurimad jõed: Amasoonas, Missisipi ja teised. Merevee soolsust mõõdetakse promillides mis näitab mittu grammi mineral ainet on lahustunud 1 liitris vees. Mailma mere keskmine soolsus on ligikaudu 35 promilli. Kõige soolasem kuni 40 promilli on punanemeri ja Pärsia lath. Mailma meri on pidevas liikumises mida käivitavad tuul, temperatuuride erinevus, gravitatsioon. Mailmamere pind tõuseb ja vajub loodete ehk tõusumõõna ajal. Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks. Hoovused tekivad mitmesugustel põhjustel püsivad ühes ja samas suunas puhuvatel tuulte mõjul tekivad triivhoovused mis jätkavad liikumist samas
ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis.
com/pop-fertdevtrends.html ÜRO liikmete inimarengu indeks avaldatakse arenguprogrammi iga-aastases inimarengu aruandes. 7 http://www.sustainability-ed.org/pages/look5-3.htm Human Development Index, 2002 Võrdluse näide Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh Miks SKT ei ole ainus arengutaseme näitaja? Sest SKT ei ava põhjusi, miks mingi riik on rikas või vaene. Ei arvesta nt. koduses majapidamises tehtut
Selles võib veenduda keskmiste oksüdatsiooniastmete arvutamise abil. 14. Vein ja eriti õlu sisaldavad peale alkoholi vähesel määral ka muid toitaineid. Üksnes alkoholi alusel tehtud energeetilise väärtuse arvutus annab ligikaudselt: õlu 540 kJ, kuiv vein 1180 kJ, viski 4600 kJ. Piima toiteväärtus (0,5 l 2,5 %-lise rasvasisaldusega piima) on vastavalt 1140 kJ. 15. Lihtne hinnang annab 0,29 promilli. 16. Võrdleme elektronstruktuuri hapniku aatomi juures: CH3 CH2 O H CH3 CH2 O 17. a) CH3 CH CH3 + KOH CH3 CH CH3 + KCl I OH Br OH b) + NaOH + NaBr
Soo läheb 1st faasist 2se seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Soode ulatuslik levik on tingitud: pos niiskusbilans (sademete hulk ületab aurumis); geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood, ulatuslikul alal levivad vett halvasti läbilaskvad savikad setted); mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi). Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Läänemeri- riimveeline (keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on ¼ maailmamere soolsusest). Taolisi riimveelisis veekogusi on vähe, läänemeri neist suurim. Vähe liike on kohastunud eluks taolistes tingimusteks. Kohastunud liigid tunnevad end hästi- konkurentsi on vähe. Liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemeri on hetkel maailma üks reostatumaid veekogusid, kuna seda ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. Tundlikkus tuleneb ka läänemere noorusest- ökosüsteemis on veel noored ja väljakujunemata
Tema lahenduseks oli see, et vaestel ei tohi lubada saada lapsi, abielluda enne, kui neil pole piisavalt jõukust/tootlikkust malthusianism(inimkonna enda rahvastiku kontroll). 19.saj näitas, et hoolimata rahvastiku kiirest kasvust, siis 20.saj sai teooria palju tagasilööke. Rahvastiku juurdekasvu alusteks loodi demograafilise siirde teooria(1920-1930ndatel). Toimus neljas järgus: 1)eelmodernses ühiskonnas oli suremus ja sündimus keskmiselt 40 promilli. 2)teises etapi Inglismaal ja Rootsis langes 18.saj II poolel suremus kiiresti 20 promilli juurde, aga sündimus jäi püsima 40 promilli juurde 3)kolmandas etapis tuli kaasa ka sündimuse langus 4)modernses ühiskonnas on suremus ja sündimus jäänud 10-20 promilli vahele. See näitab, et rahvastiku juurdekasv ei tulene sellest, et hästi palju oleks sünnitama hakatud, vaid saavutati järsem suremuse langus. Prantsusmaa aeglasem kasv tulenes
1. Suhkrute lühiiseloomustus. e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Mono oligo polüsahariidid Mono: madalmol. Ained süsinike arv (enamasti) 36 5e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos Need kuuluvad nukleotiidide koostisesse, millest koosnevad nukleiinhapped. 6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahh...
alade talved tunduvalt pehmemaks kui mujal samadel laiuskraadidel. Külma hoovuse kohal liigub aga külm õhk, mis jahutab lähedaste masimaapiirkondade palavust. Mere soolsus Tegurid mis mõjutavad: · Sademete hulga ja vee auramise vahekord · Jõgede suubumine · Ühendus ookeaniga Soolsus mõjutab mere liigilist kooseisuelustikku, see on suurem kui mere soolsus on 35-40 promilli ja väiksem kui soolsus on 5-15 promilli. Puudu on rannikuprotsessid... Maailmamerede reostumise põhjused: · Linnade ja tehaste heitvesi- rannikul asuvad linnad ja tehased juhivad sageli oma reovee merre. · Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre. · Intensiivne laevaliiklus(õnnetused tankeritega). · Meresügavustesse maetud mürkained. · Kliima soojenemine Mõju: Vee-elustikule- Setetesse, taimedesse ja loomadesse koguneb mürgiseid aineid, mis
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
varem merre rohkelt orgaanilisi setteid. Suur osa merepõhjas settinud ühenditest sai meres olevale elustikule toiduks, kuid pärast hüdroelektrijaamade rajamist satub orgaanilist ainet merre üha vähem. Merre lisandunud toitained kogused on muutnud halvemaks adruvööndis kudeva räime elutingimusi ning tursapopulatsioon on langenud ohtliku piirini. Kuna tursk koeb hõljumina vette, peab olema marjaterade arenemiseks vesi vähemalt 10 promilli ja hapnikusisaldus vähemalt 2 ml/l vee kohta. Sügavamal võib aga hapnikku olla liiga vähe või on hoopiski asendunud väävelvesinikuga, mille tõttu kaob mereelustik. (Wirdheim 1992: 37- 38) Lisaks kalade elutegevuse mõjutamisele on reostunud vesi probleemiks ka adru liikide kasvamisele. Kui 1940. aastatel leidus tähtsaimat adruliiki – põisadru Öregrundi lähistel veel 11 meetri sügavuselt siis nüüdseks leidub seda harva 8 meetri sügavuselt. Ka mujal on
Põhiliselt aerjalalised ja hiigelvähid. Neil räniääristega mandiigulad(mingi suuasi), purustavad sellega koja. Ränivetika kaitsekohastumus: jäävad kinni kalade lõpustesse. Zooplanktonis on aga palju organisme, kes on kohastunud ränivetikaid sööma. CO2 ja fotosüntees Lahustunud anorgaaniline süsinik esineb merevees mitmesugusel kujul: CO 2, H2CO3, bikarbonaatioonidena ehk HCO3 aga ka CO3'na. Merevees, kus soolsus on 35 promilli ja kus pH on 8,1-8,3 esineb ligi 90% anorgaanilisest süsinikust HCO3 (bikarbonaadi) kujul. Fotosünteesis kasutatakse vett kui elektronide doonorit. Toodetakse hapniku. Kõiki organisme, kes toodavad hapnikku nimetatakse oksügeenseteks fotoautotroofideks. Fotorespiratsiooniks ehk valgushingamiseks nimetame valgusest sõltuvat hapniku neeldumist ja süsinikdioksiidi eraldumist. Gaasivahetuse poolest on fotorespiratsioon fotosünteesile ristivastupidine reaktsioon
(7) 3.7.Alkohol ja autojuhtimine Liiklusseaduse järgi on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes keelatud. Samuti ei tohi purjus inimesel lubada mootorsõidukit juhtida.Alates 1. juulist 2009 on politseil õigus alkomeetri või vereprooviga teha kindlaks autojuhi alkoholijoove ka siis, kui inimene ise keeldub puhumast. Karistatav on, kui alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi (jääknähud) või rohkem või juhi vere alkoholisisaldus 0,2 promilli või rohkem. (7) 3.8.Alkoholireklaam on keelatud 16 lasteaedades, koolides, kutse- ja huvikoolides, noorte- ja projektlaagrite territooriumil ning nende vahetus läheduses, välja arvatud õppe- ja kasvatustöövälisel ajal, kui seal toimub üritus täisealistele;spordirajatistes ja nende territooriumil, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas; tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hoonetes ja territooriumil;
ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis.
ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, 4 luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Siia kuuluvad ka ojad. Mereveetaimkond RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm-penikeele, tähk- vesikuuse, põisadru jt. kooslused. Kalju- ja liivikutaimkond - Kaljude tüübirühm Kasvukohaks mitmetele haruldastele taimedele.
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise
Pageti soome, vene aladele, setu aladele. Alates 1880 rahavastik kasvas päris kiiresti, sajandi lõpuks rahvaarv kahekordistus. Kuigi 18 saj loomulik iibe oli suhteliselt kõikuv. Rahvastiku taaste tüüp- rahvastiku juurdekas sündimuse teel Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp- kõrge sündmus ja kõrge suremus. 18 sajandit iseloomustas see traditsiooniline rahvastiku taastetüüp. 18 saj oli see kohati umebs 40 promilli. Suremus oli keskeltläbi 30 promilli. Linnades oli olukord teistsugune, suremus oli kõrge ja loomulik iive oli nullilähedane- st linnade rahvastik kasvas eelkõige sisse rände teel. 1867-1868 oli viimane näljaaeg Eestis. Suurelt jaolt oli tänu uuele fenomenile- kartulile. Rahavstiku etniline koosseis. Eestlasi oli rahvastikust absoluutne enamus, Rootsi ajal oli see üle 90 protsendi, edaises ajal se veel tõusis, 18 saj löpul oli see umbes 95 protsenti.
3 39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
