Alkoholism kui sotsiaalne pahe (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste Instituut
Alkoholism kui sotsiaalne pahe
Koostaja : Anna Altuhova
Tallinn 2015

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.Peatükk Alkohol ja selle mõju 4
1.2 Alkoholi mõju organismile 5
1.3 Alkoholi sõltuvus 6
1.4 Kuidas tekib sõltuvus? 7
2.Peatükk Aju 7
3.Peatükk Alkoholisõltuvusest vabanemine 8
Kokkuvõtte 8
Kõik allikad: 9

Sissejuhatus

Alkoholism kui sotsiaalne pahe
Mis on alkohol ?
Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik . Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega.
Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine. Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine.
Alkoholi on kasutatud väga ammustest aegadest ning uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on legaalne meelemürk; sisaldab etanooli, mis mõjutab meie kesknärvisüsteemi. Kanged ( viin , viski, tequila ), lahjad (vein, kangemad õlled) ja vähese alkoholisisaldusega joogid (long drink, siider , õlu).
Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant . Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine ) kõige viimasena. Alkohol võimendab sageli seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist.
Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju.
Probleeme formuleerimine
Sagedane alkoholi tarvitamine võtab ära meie tervist. Alkoholisõltuvus on haigus.
(Kasutatud kirjandus: Wikipedia, etapid on kirjutatud interneti viite järgi, aga internetis raamatu Shapiro , S. 1992. Alkohol ja teised uimastid . Tallinn: Avatud Eesti Fond, 88. materjalide järgi)
Märksõnad: alkohol, alkoholi toime, alkoholijoove, alkoholitööstus

Peatükk Alkohol ja selle mõju

1.1 Alkoholi mõju
Alkoholi tarbimine väikestes kogustes :

• kõne muutub segaseks
  
• mõttekäigud ei allu kontrollile
  
• koordinatsioon on häiritud
  

Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad veel:

• Oksendamine
  
• Tasakaaluhäired
  
• Kaob ohutunne
  

Alkohol võib luua väga hea enesetunde – lõõgastunud, enesekindla aga võib põhjustada ka vastupidist – iiveldust, peapööritust, peavalu, saamatust.
Müüt: alkohol kui meeleoluparandaja?Tegelikult on ta depressiivsust põhjustav aine ja võib juhtuda, et õhtu lõpuks valad pigem pisaraid, kui naerad .
Аlkoholi pideval tarbimisel tolerantsus kasvab ning tekib füüsiline ja psüühiline sõltuvus. Keskmine surmav annus on 4-6 ‰ ( promilli ).
Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi (mõju pikkus sõltub tarbitud kogusest, tarbimise kiirusest, joogi kangusest ning ka sellest, kas enne joomist on söödud või ei)
Alkoholi põlemisaeg organismis sõltub kehakaalust ja inimese soost, oluline roll on vanusel.

Alkoholi mõju organismile

Keha suurus on määravaks teguriks , millest sõltub alkoholi mõju organismile - suurema kaaluga inimene talub rohkem alkoholi mõju kui väikese kehakaaluga inimene. Maks lagundab alkoholi keemiliselt.Uimastav efekt ilmneb siis, kui alkohol jõuab ajusse ning maks enam ei saa seda lagundada. Alkohol imendub verre osaliselt läbi maksa ning osaliselt läbi peensoole.
Alkoholi tähtsaks ründepunktiks on aju:

• Nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine
  
• Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu
  
• Muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus
  

Alkoholi mõju tervisele pikemas perspektiivis:

• Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga
  
• Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole
  
• Põhjustab maopõletikke ja verejookse
  
• Alkohoolikutest esinevad umbes 75%-l maksakahjustused
  
• Umbes 8%-l kujuneb välja maksatsirroos (maksarakud kärbuvad)
  
• Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki. Alkoholi tarbimine suurendab maksa-, söögitoru-, ninaneelu- ning kurguvähi riski. Nähakse seost ka alkoholi tarbimise ja rinnavähi vahel
  
• Alkohol mõjutab tüdrukute viljakust ning ka poiste impotentsust
  
• Kujuneb välja alkoholisõltuvus ehk alkoholism
  
• Akuutne alkoholimürgistus põhjustab hingeldust ning ulatuslikke südame- vereringe talitluse muutusi
  
• Rohke alkohol põhjustab südamelihase kahjustusi, südame rütmihäireid, kõrget vererõhku.
  
• Alkoholisõltlastest ja alkohoolikutest pooled surevad südameveresoonte häirete tõttu.
  

(Allikas: Viru, A., Volver, A. 2004. Alkohol: kuidas säästa end tulevikuks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 190.)
Veel Viiteallikad:
Otter, M.1997. Narkootikumid . Tallinn: Huma , 135.
Ganeri, A. 2003. Uimastid. Tallinn: Egmont Estonia, 176.
Shapiro, S. 1992. Alkohol ja teised uimastid. Tallinn: Avatud Eesti Fond, 88.
Vere alkoholisisaldus . http://www.lll.ee/nouanne/alkohol.ht m
Rahvatervise valdkonnas alkoholi tarvitamisest tingitud probleemid. www.sm.ee/.../$file/Rahvatervise%20valdkonnas%20alkoholi%20tarvitamisest%20tingitud%20probleemid.doc

1.3 Alkoholi sõltuvus

Mis on sõltuvus?
Sõltuvus võib olla nii vaimne kui füüsiline.
Sõltuvuse väljakujunemine algab alati uimasti proovimisega, millele järgneb uimasti tarvitamine, seejärel kuritarvitamine ning siis sõltuvus.
Uimasti tarvitamisel tõuseb taluvus ehk tolerantsus – esialgsed annused ei anna enam rahuldustunnet ega leevenda võõrutusnähte.
Inimene ise enamasti ei tunnista oma uimastisõltuvust.
Kõik uimastid võivad tekitada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Sõltuvus on krooniline haigus, mille puhul inimene on uimastiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud, et normaalseks olemiseks ja enesetundeks peab ta seda pidevalt tarvitama . Samuti ei suuda inimene ise enam tarvitamist lõpetada: uimastita tundub elu nüri ja rõõmutu, teda vaevab suur iha järgmise annuse järele ja lisaks tekivad ebameeldivad võõrutusnähud .

Kuidas tekib sõltuvus?

Alkoholisõltuvus on haigus, mis kuulub psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete haigusgruppi. Alkohol on ka teerajaja terviseprobleemidele ja psüühikahäiretele.
Enamiku inimeste jaoks ei tekita tagasihoidlike alkoholikoguste regulaarne tarvitamine probleeme.Paljudel inimestel võib aga joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal tekivad kas joomahood, pidev, kahjustav joomine või alkoholism ehk alkoholisõltuvus. Alkoholi suurtes kogustes ja regulaarselt juues tekitad tõsise riski sõltuvuse tekkeks. Näiteks Suurbritannias vajab ekspertide hinnangul iga 17. inimene päeva möödasaatmiseks alkoholi. Sellisel sõltuvusel on oluline mõju ka alkoholi tarbija perekonnale , sõpradele ja partneritele. Sõltuvusele eelnevad uimasti proovimine, tarvitamine ning kuritarvitamine.

Peatükk Aju

Mis toimub sinu ajus?
Inimajus on ligi 100 miljardit närvirakku ehk neuronit. Mõtlemine, tundmine ja sooritused on neuronite vahel toimuvate elektriliste ja keemiliste närviimpulsside ülekande tulemus.
Igal närviimpulsse edastaval keemilisel ainel ehk neurotransmitteril on ajule oma toime. Näiteks mõjutab serotoniin meeleolu, endorfiinid valu tajumist ja nii edasi.
Alkohol aeglustab närviimpulsside ülekannet, põhjustades näiteks uimasust, unisust. Vastusena närviimpulsside ülekande aeglustumisele hakkab aju tootma suuremas koguses närviimpulsse kiirendavaid aineid. Kõik psühhoaktiivsed ained mõjutavad mõnda aju neurotransmitterite süsteemi. Osal ainetel on toime vaid teatud üksikule süsteemile ja osa mõjutavad mitut korraga. Viimaste hulka kuulub ka alkohol.
Ajuveresoonte sisekesta moodustavad rakud on tihedalt üksteisega seotud, takistades sel moel ajule kahjulike ainete ja bakterite jõudmist ajukoeni. Alkoholi väike molekul läbib aju kaitsva barjääri kergesti ning alkoholi toimet on tunda kiiresti pärast seda, kui alkohol on verre imendunud.
Uuringutega ei ole veel saavutatud täielikku arusaama, mil viisil alkohol ajutegevust täpselt mõjutab. Siiski on alkoholi mõju eri retseptoritele ja neurotransmitteritele piisavalt dokumenteeritud.

Peatükk Alkoholisõltuvusest vabanemine

Kuidas jääda sõltumatuks?Kuidas jääda sõltumatuks?
Sõltuvusest vabanemine ei piirdu ainult 6-nädalase raviga . See on eluaegne protsess. Liitu tugigrupiga. On olemas noorte inimeste ja teismeliste tugigrupid. Seal kohtud inimestega, kes on kogenud sama mis sinagi, ja sa saad jagada mõtteid teemadel , mis mujal kõne alla ei tule. Mitmedki inimesed on leidnud, et teiste aitamine on neile endile kõige suuremaks abiks. Sinu kogemused võivad aidata teisi, kes püüavad sõltuvusest vabaneda .
Kui kipud uuesti libastuma, siis on kõige tähtsam seda endale teadvustada nii kiiresti kui võimalik. Otsi abi kohe, et ei läheks tühja kogu see raske töö, mis sa oma paranemiseks oled teinud. Ära iialgi häbene küsida abi!
(Viite: Rahvatervise valdkonnas alkoholi tarvitamisest tingitud probleemid. www.sm.ee/.../$file/Rahvatervise%20valdkonnas%20alkoholi%20tarvitamisest%20tingitud%20probleemid.doc )

Kokkuvõtte

Alkoholism on krooniline haigus, raske, sageli juhitamatu ning on meditsiiniline ja sotsiaalne probleem.See arendab põhjal pikaajalise ja regulaarne alkoholi kuritarvitamine väljendub mingi patoloogiline seisund keha vormis kontrollimatu iha alkoholi, rikkudes ulatuses tema kaasaskandmiseks, millele järgneb lagunemise individuaalne.Juba joobeseisundis on optimaalne vaimne seisund.Alkoholism kui haigus ja sotsiaalne nähtus on suur probleem tänapäeva ühiskonnas.
Iha alkoholi ei anna mõistliku argumendid kaotavad seda kasutada.Alkohoolikud otsest kogu oma energia, ressursside ja ideid kaevandamine alkoholi, need ei lähe reaalne olukord: kättesaadavuse raha pere, vajadust teha jmsPärast joomist, alkohoolikud, kipuvad purjus teadvuse ja täielik joove.Alkohoolikud tavaliselt ei suupiste , ja kõik kogus alkoholi jääb keha, nad on kaotanud okserefleks.Seetõttu arvatakse, et kõrgem tolerantsus alkoholi, kuid see ei ole päris tõsi. Fakt on see, et organism on kaotanud võimalusi tegeleda alkoho et on alkoholisisaldus tahtmist, see on tegelikult, see lihtsalt üllatunud haigus.

• Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist.
  
• Alkohol ergutab GABA (gamma-aminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust.
  
• Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust.
  
• Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist.
  
• Alkoholi toime võib inimeseti erineda. Usutakse, et indiviidi geenid määravad, millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks, kuna mõjutab kõige rohkem nende GABA-süsteeme, teisi aga ergutab, sest mõjutab enim nende dopamiinisüsteeme.
  

Kõik allikad:

Neimann, R. Müüdid on visad kaduma. http://www.hot.ee/kainus/doc/ReneNeimann_Myydid_on_visad.ht m
Ganeri, A. 2003. Uimastid. Tallinn: Egmont Estonia, 176.
Otter, M.1997. Narkootikumid. Tallinn: Huma, 135.
Shapiro, S. 1992. Alkohol ja teised uimastid. Tallinn: Avatud Eesti Fond, 88.
Viru, A., Volver, A. 2004. Alkohol: kuidas säästa end tulevikuks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 190.
Wahl , D. M., Eik, E. 1998. Narko. Tallinn: Avita, 52.
Vere alkoholisisaldus. http://www.lll.ee/nouanne/alkohol.ht m
Sotsiaalministeerium. http://www.sm.ee/est/pages/news0801
Rahvatervise valdkonnas alkoholi tarvitamisest tingitud probleemid. www.sm.ee/.../$file/Rahvatervise%20valdkonnas%20alkoholi%20tarvitamisest%20tingitud%20probleemid.doc
Neimann, R. Müüdid on visad kaduma. http://www.hot.ee/kainus/doc/ReneNeimann_Myydid_on_visad.ht m
Wikipedia.
https://no.wikipedia.org/wiki/Alkohol
Viikna, Anti, 1944, Alifaatsete alkoholide iseassotsiatsioon ja selle mõju alkoholi sisaldavate kahekomponentsete lahustite ekstraktsioonivõimele : dissertatsioonitöö keemiakandidaadi teadusliku astme taotlemiseks / A. Viikna ; teaduslikud juhendajad: A. Aarna, L. Mölder ; Eesti NSV Kõrgema ja Kesk-erihariduse Ministeerium, Tallinna Polütehniline Instituut, põlevkivikeemia ja sünteesi probleemlaboratoorium Tallinna Polütehniline Instituut, 1973.
Gunzerath L, Hewitt BG, Li TK, Warren KR. Alcohol research: past, present , and future. Ann N Y Acad Sci 2011; 1216: 1–23.
Mukherjee & Sosa. Special report. Alcohol Addiction, Decision Resources, 2010
Puusild, Ants Alkohoolne abstinentsisündroom : ( referatiivne võistlustöö) / Ants Puusild ; Tartu Riiklik Ülikool, psühhiaatria kateeder 1977.
Rahvaraamat .
http://www.rahvaraamat.ee/p/alkoholis%C3%B5ltuvus/41563/et?isbn=9789949919444