SMA-kuni 20km. AC- kuni 50km. · Kohandatud veokid (ümardatud kastipõhi): SMA kuni 40km. Ülejäänud kokkuleppel tellijaga. ( fikseeritakse töövõtulepingus). Laotamine. Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale. Aluspindade kõrgused, kalded ja tasasus peavad olema kontrollitud ja nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada. Higistavad kohad tuleb kõrvaldada. Lahtised praod täita. Aluspinna ebatasasused mõõdetuna 3m latiga tohi ületada 10mm. Töö nr.7 1. Asfaltbetoonides kasutatava bituumeni penetreatsioon 25kraadi juures. 2. Sideainete säilitamise nõuded. 3. Kiudaine lisamine SMA segudesse. 4. Sideaine lisamine SMA segusse. 5. Tsükkeltoimega segurite kasutamisnõuded. 6. Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimine. 7. Mustsegude täitematerjalide nõuded. 8. Mustsegude ladustamine. 9
1 4. MÜÜRITÖÖD KIVIKONSTRUKTSIOONIDE EELISED PUUDUSED 4.1 TELLISMÜÜRITIS 4.1.1 MATERJALID JA ÜLDNÕUDED 1 ) . T E L L I S E D ENAMKASUTATAVAID TELLISE TÜÜPE Tellise tüüp Mõõdud, cm Märkused Normaaltellis 25x12x6,5 Moodultellis 25x12x8,8 Topelttellis 25x12x14,2 Ahjutellis 20x10x5 Fassaaditellis 2 ) . M Ö R D I D TSEMENTMÖRT LUBIMÖRT SAVIMÖRT TSEMENT-LUBIMÖRT (SEGAMÖRT) 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 2 MÖRDI KOOSTISED PÜDELUS 3 ) Ü L D N Õ U D E D TERMINID JA TÄHISTUSED 2. 1. 1. 2. VUUGID SEINA PAKSUS NÄITEKS: ...
kaubad) ja kaalu kuiva puud. Niiskusesisaldus puit on väga kõrge ja see ei sõltu ainult liikide vaid ka koha kasvavate puude. Näiteks värskelt saetud mänd võib sisaldada 80-97% niiskust, kuusk - 78-105%; Kui palgid oli pikka aega vees, niiskus võib see suurendada veelgi. Kui õhk ladustamise puitu vee puitu, järk-järgult aurustub osaliselt kuiv puit, vähendatakse kaalu ja mõnevõrra vähenenud maht, lõpuks tekivad praod. See omadus on nn puidu kahanemine. Pärast pikaajalist ladustamist ümarpuidu õues niiskusesisaldus seal on vähendatud 15-25% ja ladustamise kuivas siseruumis - kuni 8-12%. Arvestades üha muutuva (kõrge lint) niiskusesisaldus, mis toob kaasa olulise muutuse mass koormust mõõdetakse palgid on tavaliselt mahuühikutes: ruut meetrit, m3. Paberpuit veetakse lasti sektsioonides laevade ja tekil vastavalt nõutele normatiivaktidest. 8 2
Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Teraste keevitatavus Legeerimata terased on hästi keevitatavad kui süsiniku sisaldus on neis alla 0,21%, süsinik sulab 3632°C juures ja hakkab keema 4800°C juures, süsinik annab terasele juurde tugevust kuid koguse kasvades suurendab ka terase rabedust. Kui süsiniku sisaldus terases on üle 0,25% siis võivad keevitustsoonis tekkida praod. Terase kõvaduse ja tugevuse suurendamiseks lisatakse terasesse mangaani, mis on samuti üks terase põhikomponente (tavaterastes kuni 1,65%) Mangaan sulab 1260°C juures ja lisatakse üleliigse hapniku (desoksüdeerija) eemaldamiseks terasest, suurendab läbikarastavust, parandab keevitatavust. Legeeritud terastel arvestatakse legeerivate ainete mõju keevisõmbluse kvaliteedile nn süsinikuekvivalendi abil: CEV = C + Mn6 +(Cr + Mo + V)5 + (Ni + Cu)15 . CEV peaks olema alla 0,41
Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda. Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused. Seda
Joonis 2. Mobiiltelefoni mõju inimese ajule. Hoides mobiiltelefoni kõrva ääres aju lähedal, mõjutab selle kiirgus ka ajutegevust ja rütme. Mida pikem on mobiiltelefoniga peetud kõne, seda suurem kiirgusvoog sellest vabaneb. 3.5 Mikrolaineahjud Võrreldes mobiiltelefoniga on mikrolaineahi tunduvalt võimsam kiirgusallikas. Aja jooksul ahju uksetihend vananeb, sellesse tekivad praod, ning siis suureneb kiirgusoht veelgi. Töötavast mikrolaineahjust soovitatakse eemal olla vähemalt ühe-kahe meetri kaugusel. Ükski meie organismi osa ei talu mikrolaineahju kiirgust. See pole ainult termiline efekt. Kiirgus toimib kõikidele rakkudele ja kudedele, eriti immuun- ja närvisüsteemile, mille tulemusena võivad tekkida rasked tervisehäired. 3.6 Juhtmevaba võrguühendus (Wi-Fi) Raadiosageduslainete kasulikkus, ohutus või kahjulikkus organismile pole veel selgunud
jaoks leidub kauplustes spetsiaalseid värve, mis vastava pinnaga hästi nakkuvad. Puidu mustri pinnale kandmine Aaderdatav pind peab olema puhas ja sile. Konarused võivad hiljem mustri rikkuda. Kõigepealt tuleks pinnale kanda sobivat tooni alusvärv (enamasti on alusvärviks mõni hele toon). Selleks sobivad näiteks õlivärvid, ent meeles tuleks pidada, et värv ei oleks täismatt ega vett imav, hülgav. Seejärel kantakse alusvärvile "puitdetailide" praod ja võimalikud liitekohad. Nende järgi joonistatakse hiljem muster. Alusvärviga kaetud pind peab täielikult kuivama. Järgmise värvikihi ehk lasuuri võib kokku segada erinevatest värvidest, vedelikest. Selleks sobib värvipigmendi, liimaine ja lahusti segu, kuid ka näiteks värvimulla ja suhkruvee, õlle kombinatsioon. Mustri joonistamiseks on palju erinevaid töövahendeid, mida ka ise valmistada võib. Enamasti kasutatakse selleks spetsiaalset aaderduskammi, -pintslit või -harja.
dekoratiivne. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina). saar (kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi) haab (Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides), ka katuselaaste) Puidu vead Loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid.
kui 3000km tagant, kontrollitakse generaatori pinget. NB! Kunagi ei vaadata akusse lahtise tule valguses, sest purki kogunenud gaas võib plahvatada ja pritsida hapet silma. Väldi ka elektrolüüdi sattumist riietele ning katmata kehaosadele Väävelhape on väga sööbiva toimega. Ventilatsiooniavade puhastamine ·Aku kaane märgumise põhjuseks võivad olla ummistunud tuulutusavad ja tihendusmastiksi praod. Üksik kaas märgub kiiresti elemendi rikke korral. Kui mitme purgi kaaned sageli märguvad, võib oletada, et generaatori pinge on liiga kõrge, mistõttu aku ,,keeb''. Aku seisukorrast annab ligikaudse ülevaate käiviti ja tulede üheaegne sisselülitamine. Tuled muutuvad seda tuhmimaks, mida rohkem on aku mahutavus kauase kastuse tõttu vähenenud ja mida tühjem ta on. 1x kvartalis · Aku laetuse astme kontroll, mõõtes elektrolüüdi tihedust.
kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 2- 5%, tangensiaalsuunas 5- 10% ja puu pikkuses 0,1- 0,3%. · Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. · Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne(ca 1,55 g/cm3) Mahumass(15% niiskuse juures) · Mänd 0,53g/cm3(530kg/m3) · Kuusk 0,46g/cm3 Puidu vead ja kahjustused · Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. · Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. · Välispraod on radiaalsed. · Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod. Puidu kasvu vaed · Puidu keerdkasv (puidukiud on tüves spiraalselt keerdus). · Kõverkasv (tüve pikkitelg on kõver). · Jne.
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp LAAMTEKTOONIKA Loodusteaduse referaat õp. Marko Häelm Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . ....
Jõgeva Põhikool 8.E klass Ats Kruvi JUPITER Referaat Juhendaja õpetaja Heli Kopter Jõgeva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1ÜLDANDMED................................................................................................................. 3 1.1 KOSMOSEJAAMAD JUPITERI UURIMAS....................................................................4 1.2 PILVED JA ÕHK RELJEEFI ASEMEL...........................................................................5 1.3 JUPITERI RÕNGAS.................................................................................................. 7 2 JUPITERI SÜSTEEM....................................................................................................... 8 2.1NELI SUURT KAASLAST.......................................................................
• Rebestused - Toote pind peab olema sile, suurte pragudeta ja rebestusteta. • Rebestused tekivad siis, kui toote sisu teatud piirkonna rõhk mingil põhjusel suureneb ja õhk otsib väljapääsu kooriku nõrgematest kohtadest. • Põhjused: • vähe siduv jahu (tehtud kasvama läinud teradest, jahu on valkainevaene, nõrga valkainega jne) • taignas on palju odra-, maisi- või kaerajahu • nõrgalt seotud taigen, mistõttu toode vajub kergelt laiali ja tekivad praod • taignaku pind on kerkimise ajal kuivanud ja rebeneb küpsemisel katki • väike kerge, mistõttu küpsemisel tekivad lõhed, sisu rebeneb • madal küpsetustemperatuur ja nõrk kuumutamine ülevalt tekitab pealmises koorikus suure lõhe • põrandaleivad on ahjus tihedalt üksteise vastas, tekivad külglõhed • taigen on nõrgalt käärinud või liiga hapnenud • auru puudumine küpsetamisel • liigne veeaur ahjus, põrandaleibadele tekivad küljelõhed
Ühe kilogrammi segu aurustumisel moodustub 500 dm3 gaasi. Töövahendite paigaldamine ja järelvalve. Statsionaarsed paigaldised võib sooritada ainult spetsialiseeritud organisatsioon. Viimane annab oma tehtud töö kohta kirjaliku sertifikaadi. Voolikuühendusi võib teha keevitaja ise, kasutades selleks voolikklambreid. Süsteemi tuleb pidevalt jälgida, kontrollida (visuaalne kontroll jne.). Kulunud osad tuleb välja vahetada ja voolikud, millel tekivad painutamisel pealispinda praod, tuleb välja vahetada. Töös peab balloon olema püstises asendis, ventiil ülespoole, et gaas väljuks balloonist gaasilisena. Hoiatus!!! Horisontaalses asendis olevast balloonist võib gaas väljuda vedelal kujul. Vedelgaas moodustab aurustudes mahult ca 250 kordse gaasipilve ja seetõttu on plahvatusoht väga suur. Katkestades gaasi kasutamise pikemaks ajaks, sulge ka ballooni ventiil peale gaasiseadme ventiili sulgemist
RELJEEF JA PINNAVORMID reljeef e. pinnamood – vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnavorm e. reljeefivorm – mistahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Pinnavormid tekke järgi: kosmogeensed – meteoriidikraater (lihtkraater – meteoriidi põrkumise tulemusena tekkinud süvik, kaasnevad kivimite kurrutused ja praod sügavamates kihtides; komplekskraater – koosneb mitmest kraatrist) endogeensed – Maa siseenergia mõjul tekkinud pinnavormid. Vulkaanilised (vulkaanid, laavaväljad) – oleneb, kuidas laava mööda maapinda laiali valgub, kuidas toimub tardumine (vulkaanikoonused võivad ulatuda ka mitme tuhande meetri kõrgusele), vulkaanidega kaasnevad ka mitmed tuhaväljad. Tektogeensed (tektoonilised) – konkreetsed praod, mis on tekkinud maapinda seoses maakoore
nimbused, lokaaltoonid - varieeritud. Parim loodusekujutaja. Taevas ja pilved esimest korda välja joonistatud... Perspektiiv "puu otsas" SLAIDID Neitsi Maarja kroonimine Ilmutamine Jeesus ja Maria Magdaleena Püha Franciscuse tuleproov 4 12. Fra Filippo Lippi - 1406-1469, oli munk, ümarpilt, inimlikkuse tasand, lõi tugevalt plastilisi mullatoonis pilte. selge kompositsioon, perspektiivitaju, quattrocento (vararenessanss) Krakelüürid - praod värvikihis SLAIDID Madonna Jeesuse, Johannese ja ingliga (piparkoogitiivad). Nimbus vaevumärgatav, sinise ja pruuni tooniga. Augustinus - paremal oja, laps mängib. 13. Benozzo Gozzoli - 1420-1497, detailimeister, idealistlik, trecentole omane perspektiivi ja maastikukujutamine, freskomeister SLAIDID Riccardi-Medici kabel, kolmeosaline freskode sari "Tarkade teekond". Kujutas freskodel Medicite perekonnaliikmete portreid. uuemad problemaatikud 14
sulamistemperatuuriga). Terases austeniidi terade vahel (1000 kraadi juures oli meil austeniit) tekib austeniidi piiril raudsulfiid koos rauaga, moodustub eutektikum ja tekib sulafaas austeniidi terade vahel - FeS +A(sel temperatuuril on austeniit). Kui sellist terast sepistada, siis seal, kus on sulafaas, seal terastruktuur rikutakse. Ei pruugi plastselt deformeeruda, vaid te lööte vedela faasi sealt vahelt välja, tekivad praod ja tekib kehva kvaliteediga teras. P põhjustab terase haprust madalatel temperatuuridel ehk me rääkisime teraste löögisitkuse sõltuvus temperatuurist. Miinuskraadidel meil läksid terased hapraks ehk purustustöö läheb väikeseks, nad purunevad 50 kraadi juures. Kui võtta tavateras, kus on palju P-d, siis ta ei kannata koormust. TKHL on külmhapruslävi. Meil oleks vaja, et külmahapruslävi oleks
koduloomadest kõige paremini. Sest ta magab peaaegu terve ööpäeva ning on vaid mõned tunnid ärkvel. Tema juba tühjas korteris üksi ei igavle. Ul ja TUHKURTuhkrul on väga naljaks välimus. Väga uudishimulik koonuke, ümarad kõrvad ja huvitavad liigutused. Tuhkrud on liikuvad ja vilkad. Iga pragu on nende jaoks uurimisobjektiks. Selles toas, kuhu nad ,,jalutuskäigule" lastakse, tuleb aken kindlasti võrguga kinni katta ning kinni tuleb toppida kõik kitsad praod, kuhu ta võib proovida sisse pugeda. Tema uudishimu ei tunne piire. Alles ta piilus teie kohvitassi, nüüd aga üritab end teie toasussi sisse ära mahutada. Teda on üksi tuppa jätta ,,väga ohtlik". Kõik, mis on tema haardeulatuses, tassib ta ära. Tuhkur peab kindlasti kõik kotid üle kontrollima ja seejuures on tal selline ilme nagu tolliinspektoril. Arvestage sellega, et kotist rahakoti sissevehkimine sellest saab teie kasvandiku lemmiktegevus
teket. Väsimusteimi tehakse erimasinaga, kus pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged. Joonis 9. Väsimusteimi skeem pöörleva painde korral 9 6. Mittepurustavad katsed Metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meetodite ülesanneteks on: 1)defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.); 2)materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine; 3)füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt.); 4)tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt.) 6.1. Brinelli kõvaduse katsed Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi – kgf)
Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.........................
on lubatud piirides, siis nimetatakse neid keevitusdefektideks ja neid pole vaja reeglina parandada. Kui keevitusvigade mõõted või määr ületavad lubatu, siis lähevad nad üle keevitusvigadeks. Välimised vead V-ettevalmistusega õmbluses 1. Juure sisselõige 2. Liiga suur juure läbivajumine 3. Läbikeevitamatus 4. Kaare süütamise koht väljaspool õmblust 5. Pritsmed elektroodi metallist 6. Praod 7.Liiga suur õmbluse kõrgus 8. Sisselõige pealispinnas 9. Kraatri pragu Sele 2.10. Välimised vead 22 Sisemised vead V-ettevalmistusega õmbluses 1. Läbikeevitamatus 2. Poorid/gaasikanal , 3. Slakk/mittemetalsed ühendid , Sele 2.11. Sisemised vead Kontrollküsimused 1
2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui 2.35. Kui mitut tugevustingimust peab detail materjali nihketugevus on suurem, kui rahuldama? tõmbetugevus? 2.36. Mis on Lüders'i jooned? 3.24. Miks tekivad väänatud ümarpalki (puit) 2.37. Kirjeldage tõmmatud/surutud detaili teljesihilised praod? purunrmist nihkel! 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud 2.38. Millal on normaalpinge tugevustingimus sisepinna väljaulatuvas nurgas? pikke korral rangem, kui nihkepinge 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna tugevustingimus? kontuuril? 2.39. Määratlege tugevustingimus varutegurite 3.27
Väga tugevasti karastatud terast soolvees, nõrgemini vees, keskmiselt soojas vees ja õlis, mida rohkem on terases süsinikku, seda aeglasem peab olema karastamine. Jahutamine algus peaks olema kiire ja lõpu osa aeglasem. Karastamise eriliik on pind karastus. Kuumutatakse karastatava detaili pindmist 1-3mm kihti. Detaili sisemus aga jääb karastamatta. Detaili kuumutamine peab olema kiire, sest muidu leviks soojus liiga sügavale. Karastus defektideks on praod, kõverdumine, pehmete kohtade tekkimine, süsiniku sisalduse vähenemine pinna kihis. Noolutamine On karastusjärgne operatsioon, mis kõrvadab liigse hapruse ja vähendab sisepingeid. Terase sitkus suureneb ja kõvadus väheneb. Selleks kuumutatakse detaili 150-670o ning jahutatakse aeglaselt maha(vees või õhus). Madal noolutamine toimub temperatuuril 150-250o. Jahutatakse õhu käes. Kasutatakse peamiselt tööriista terasete juures karastus hapruste vähendamiseks. Suure kõvaduse ning
kütusekulu põletatava toote kohta ja vähendavad termilisi pingeid. Eriotstarbelised lisandid on savimassi plastfitseerivad lisandid, mida kasutatakse seguvee hulga vähendamiseks. Sulandid on ained, mis moodustavad saviaine komponentidega kergestisulavaid lisandeid. Kuivatamisprotsess on keraamikatoodete tootmisel üks kõige tundlikumaid- kuivatamisel leiavad aset suurimad mahumuutused. Koos vee aurustumisega toimub toote mahu tunduv kahanemine ja võivad tekkida praod, kõverdumised ja toote mittevastavus mõõtudele. Mida kõrgem on temp, seda kiiremini ja suuremate kahjustustega protsess toimub. Põletamine- hariliku poorse eh.keraamika põletamise temp on 900-1000°C. On võimalik massi tihenmine ehk paakumine. Põletusprotsess viiakse läbi kas ring- või tunnelahjus. Keraamikatooted jagatakse vastavalt toote veeimavusele peen- ja jämekeraamikaks. Jämekeraamikaks nim osaliselt paakunud materjali. Murdekoht on toodetel krobeline ja veeimavus >5%. Veei
liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on parralleelsete joonte seerijatena ligikaudselt 45º nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1m vahedega. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus väga erinev, 16 ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning ~20µm läbimõõduga polüpropüleenkiud.
Lihtsaima testina voolitakse materjal vähese vee lisamisega kuuliks. Lastes sellel 2 m kõrguselt tasasele alusele kukkuda mõõdetakse kuulile tekkinud jälje läbimõõt: kui see on kuni 5 cm on savi ehituseks kõlblik. Jälje lapikus (läbimõõt erinevates suundades) ei tohiks ületada 2 mm. Kui kuul kukkudes puruneb on savi täielikult ehituskõlbmatu. Kui kuulile kukkudes pragusid ei teki või neid on vähe on savi rasvane. Kui kuul jääb siiski püsima, kuid sellele tekivad suured praod, on savi lahja. Ehituseks kasutatakse nii rasvaseid kui lahjasid segusid. Lahjasid nt krohvide valmistamiseks ja rasvaseid nt hakkpuidust, õlgedest või mineraalsest täitematerjalist kergsavisegude valmistamiseks. Granulomeetrilise koostise määramine Põhjalikum viis pinnase koostise iseloomustamiseks on selle erineva suurusega osakeste jaotumise täpne määramine materjali sõelumise ja kaalumise teel. Saadud kaaluväärtuste
käitumisest täpsemalt peatükis 4.2). Üks CD-plaat kinnitati seinale, teine lakke, kolamas asetati põhja nii, et CD-plaadi metallkiht jäi aluse poole. Neljas plaat pandi küpsetusahju keskele mittepöörlevale alusele topsi sisse seisma (vt Pilt 3). Eesmärk oli kontrollida, kas laine intensiivsus neis punktides on minimaalne ning maksimaalne ahju keskmes. Tulemuseks saadi, et seintel ja laes on laine intensiivsus võrdne nulliga, põhjas aga mitte, millele andsid tunnistust mõningased praod CD-plaadil. Siiski oli põhjas intensiivsus ahju keskmes olevast intensiivsusest väiksem: pragusid tekkis vähem kui topsis olevale CD- plaadile (vt Pilt 4). (Plaadid nr 1 ja 2 asetsesid vastavalt seinal ja laes. Plaat nr 3 oli asetatud põhja ja nr 4 asetses küpsetusahju keskel topsis.) Selle põhjus seisnes selles, et kambri põhja kuju pöördaluse kasutamiseks jättis CD-plaadi ~2 cm kõrgusele kambri põhjast, vähendades seega CD-plaadi ja ahju seina vahelist soojuslikku
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia Sissejuhatus: BBC Chemistry A VOLATILE HISTORY Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Eksperimenteeriti uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Hamburgis töötades üritas Brand luua tarkade kivi. Ta destilleeris mõnd soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased ...
192. Millised kolm erinevat tulemust võib stabiliseerimisel sideaine hulka valides saada 1) modifitseeritud materjal peeneteralisest lähteainest saadakse suuremamõõdulised konglomeraadid, mis katendikihis moodustavad kandevõimelisema ja nihkekindlama skeleti; 2) nõrgalt seotud materjal tekib monoliit, milline kas ehituse või liikluse käigus jaotub korrapäratuteks väikese pinnaga plaatideks, mille vahelised praod ei peegeldu ülekatte pinnal; 3) tugevalt seotud materjal moodustub monoliit, mis kahanemis- või temperatuuripingete mõjul jaotub suurteks plaatideks, mille vahelised parod peegelduvad hiljem teekatte pinnal; 193. Vastavalt kasutatavale sideainele jagatakse stabiliseeritud katendikihid kolmeks, nimeta need kihid Tsementstabiliseeritud, bituumenstabiliseeritud, kompleksstabiliseeritud. 194. Mis on tsementstabiliseerimine
tasakaalus). > Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutudes ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 25%, tangensiaalsuunas 510% ja puu pikkuses 0,10,3%. > Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. > Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdn (ca 1,55g/cm3) > poorsus kõigub erinevail puuliikidel 2055% piires ja seetõttu on puidu mahumass erinevatel liikidel üsna erinev. Puidu vead ja kahjustused > Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. > Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. > Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringprod. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toimuvad mõnest puidu osast tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma. > Metsaseened ( kasvavatel puudel).
unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaasi kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel suureneb iga aastaga. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks igapäevases elus. On olemas ka karastatud klaas, seda kasutatakse siis, kui klaasile langeb vari ja klaas on eriti suure absorbeerimisvõimega, siis võivad soojuse mõjul tekkida praod. Selle vältimiseks kasutatakse karastatud klaasi või tugevdatud soojustaluvusega klaasi. Karastatud klaas on tavalisest klaasist 5 korda tugevam ning tugevdatud soojustaluvusega klaas tavalisest 2-3 korda tugevam. Klaasi paksus oleneb normidest, mis arvestavad tuulekoormust, klaasi suurust, paigaldamiskõrgust ja hoone geomeetriat. Klaasi tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. [1]
Kuid teras on kallis. Terase ja betooni kasutamine on võimalik tänu joonpaisumisele, kuid on väga soodne asjaoludele, et betoon kaitseb terast tulekahjus selle eest, et see kiiresti ei kuumeneks üle ja lisaks vele korrosiooni eest. Lisaks veel on hea see, et teras nakkub hästi betooni külge. Eelised ja puudused: • Odav materjal ja tulekindel • Pikaajaline konstruktsioon ja holduskulud väiksed • Suur omakaal • Võimalus, et tekivad praod Raudbetoon jaguneb: • Monoliitseks (valut tehakse kohapeal)( arhitektil mugavam, ei ole korrosiooni tekkismise kartust,kui asjad kokku ühendadatakse. • Monteeritavaks( väiksem kivistumise aeg kui monoliitsel, tehase kval. Kõrgem kui tööplatsil, saab anda paremat kuju materjalile, ei ole segavaid talvetingimusi. Paremad sarruse liigid. Sarrustamise tagajärjel jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid: • Tavaline raudbetoon
Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2...3 päeva jooksul varjepaigast. [6] Areng- Rästik ei mune, vaid sünnitab elusaid poegi. Ta toob ilmale 8...12 järglast. Eluiga ulatub 14...15 aastani. [14] Levik Eestis Eestis on rästik tavaline liik, kuid paiguti siiski haruldane või puudub hoopis. 1845.
· liiga kõrge temperatuur koos joodise ja/või · pindade liiga madal temperatuur; räbusti komponentide arurustumise ning 2 2. Joodise halb voolavus lõtku põhjused: gaaside eraldumisega; · liiga väike või liiga suur lõtk ja/või 7. Praod õmbluses põhjused: · ühenduse põikumine jootmise käigus; · detailide nihkumine joodise tardumise ajal ja 3 3. Joodise serva üleminekuümarduse puudumine /või põhjused: · õmbluse liiga kiire jahutamine; · joodise liiga väike kogus ja/või · joodise soojuspaisumine on tunduvalt erinev · liiga
Aga unistused ei kao ja lähedase naabrina on Marss kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks ka edaspidi. (Noorkõiv, E; ,,Universum" 1997: 219) 1.3. Marsi pind Marsi pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Jahtudes hakkas tekkima tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Siseenergia mõjul tekkis palju vulkaanilist tegevust, mille tagajärjel tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriidi sadu on suurelt mõjutanud Marsi maastiku kujunemist. Meteoriitide sajust on jälgi näha tänu hiiglaslike orude olemasolule. (Noorkõiv, E; Universum 1997: 220) 6 Teine planeedi kujutaja on tektooniline liikumine. Selle protsessi käigus kujuneb äsja tahkunud ja tasasest planeedist taevakeha. Marsil on tuhandetesse kilomeetritesse ulatuvad
Kas puitu saab lõhestada ka ristikiudu? Puitu saab lõhestada ainult pikikiudu, ristikiudu pole see võimalik. Kergeid puuliike on lihtsam lõhestada kui raskeid, kuid raskemaid puuliike on jälle värskelt raiutult (märjana) kergem lõhestada. 63. Kuidas liigitatakse saepuitu tugevusklassidesse? Millise omaduse alusel? Aluseks on tugevus ja jäikus ning tihedus. Visuaalne liigitamine: valiku kriteeriumideks on okslikkus, oksakohtade asukoht ja iseloom; praod, keerumus, kõverus või muud defektid; mahumass ja suvise puidu osatähtsus. Mehaaniline liigitamine: mõõdetakse saepuidu painutamisel elastsusmoodul. Puidu tugevust hinnatakse elastsusmooduli ja puidu tugevuse suhte alusel. Mehaanilist tugevuse liigitust täiendatakse alati visuaalse hinnanguga. 64. Milline nähtus esineb puidul pikaajalisel ja pideval koormamisel väikeste koormustega?
B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrandapinnad kuivad. Vajaduse korral töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid. Tagage põrandate ja liikumisteede regulaarne kontroll. Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabad. Eemaldage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Varustage töötajad sobivate jalatsitega. Tagage põrandate ja liikumisteede piisav tähistamine. Tagage põrandate ja liikumisteede piisav valgustatus. Paigutage seadmed nii, et kaablid ei satuks töötajate käiguteedele; kinnitage kaablid korralikult katete alla.
16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides. 2.0 ja Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. vähem 3.0 Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4.0 Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.0 Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0 Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad ja mälestussambad varisevad. 7.0 Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8.0 ja Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. rohke m 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamitest. Maavärinate tagajärjel, kui maavärin liigutab ookeanialuseid laamu. Aasia tsunami India
Mg-sulamid) Soojusjuhtivus - metalli võimet soojust üle anda Head soojusjuhid N: Ag, Cu, Al kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Halvad soojusjuhid N: Fe Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termo- töötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse valmistatakse elektrijuhtmeid siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites N: Cu, Al meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust Halvad elektrijuhid – oommeetrites (Ω.m)
..................................... 12 3. Ehitus- ja montaazitööd ...................................................................................................................... 15 3.1 Esitatavad nõuded ........................................................................................................................ 16 3.1.1 Elementide pinnad ................................................................................................................. 16 3.1.2 Praod ja vigastused ................................................................................................................ 16 3.1.3 Vormi õli ................................................................................................................................ 16 3.1.4 Vorm ...................................................................................................................................... 16 3.1.5 Betoonimine ....................................
Parema tulemuse saavutamiseks eemalda põrandaliist. 4.1.2 Laud- ja parkettpõrandate õlitamine Pinna ettevalmistamine Puhasta pind liivapaberiga. Kasutada võib põrandahooldusmasinat koos lihvimisaluse ja ketastega. Ühenda põrandahooldusmasin tolmuimejaga, millel on ka tolmukrae. Lihvi kogu pind 1-2 tunni pärast liivapaberiga (nr 120) ja eemalda lihvimistolm tolmuimeja ja niiske puhta lapiga, mis ei jäta ebemeid. Laudpõranda oksakohtadest eemalda vaik teraskaabitsaga. Pahtelda praod ja ebatasasused sobivat tooni Tikkurila SPAKKELI PUUKITTI pahtliga. Töötle pind Tikkurila NOSTALGIA eeltöötlusainega vastavalt kasutusjuhendile. Õlitamine Sega õli hoolikalt enne kasutamist ja ka töö ajal. Kanna õli lakilabidaga või pintsliga ühtlaset pinnale ja lase imenduda u. 15 minutit. Hõõru õli põrandasse käsitsi või masinaga, kasutades keskmise karedusega poleervilti. Üleliigne õli eemalda pinnalt kuivade, puhaste puuvillalappidega, mis ei anna ebemeid
Ujumisel ja sukeldumisel tuleks vältida kokkupuudet korallidega ja meduusidega. Saare ümbruses ringi ujuvad hailiigid pole eriti ohtlikud, kuigi nad võivad rünnata enesekaitseks. Ühistransport: Buss on küll kõige odavam liiklusvahend kuid veab ainult siis kui sa sinna vara jõuad. Mingied kindlaid liikumiskellaaegu ei ole kuid buss hakkab liikuma alles siis kui rahvast täis on. Kui kahjuks sattud olema viimane siis oled sina see kes need viimased praod ära peab täitma. Kasutatud kirjandus: http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/ http://www.intracen.org/menus/countries.htm http://www.indexmundi.com/ jamaica/land_use.html http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/ Jamaica-AGRICULTURE.html http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Jamaica-forestry.html http://countrystudies.us/caribbean-islands/33.htm http://www.indexmundi.com/jamaica/land_use.html http://www.eia.doe.gov/emeu/international/electricitygeneration.html http://en
(põldpagu). Tüüpilised portselanid sisaldavad 50% savi, 25% puhast kvartsliiva ja 25% põldpagu. Savi põhikomponent on kaoliin Al2O3·2SiO2·2H2O ja ta on kihilise ehitusega. Keraamiliste detailide valmistamine: Komponentidest vormitakse mitmesuguste märg- ja kuivmeetodite teel detailid. Peamised meetodid on hüdroplastiline vormimine, vormivalu ja pulbri pressimine. Järgneb kuivatamine, mille käigust maht veidi väheneb, kuid kuivamine ei tohi olla liiga kiire, sest siis tekivad praod. Järgneb põletamine, mis toimub 900-1400 kraadi juures ja sõltub lähtematerjalide koostisest ja detailide vajalikest omadustest. Põletamisel osa alumiiniumsilikaate sulab ja voolab tühemikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ning seob omavahel kristalsed osad. Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda vähem poore jääb. 25. Osakestega (suurte osakestega ja naoosakestega) tugevdatud komposiidid. Suureks loetakse osakesi siis, kui nad on tunduvalt suuremad molekulaarsetest
Pinna ettevalmistamine Katte pealekandmine Töötlemine, vääristamine Pinna ettevalmistamine viimistlemiseks Katte kvaliteet oleneb, kuidas on pind ette valmistatud. Pinna ettevalmistamine jaguneb 2 etappi: Laudsepaettevalmistus valgeviimistlus Viimistlus ettevalmistuseks 23 Viimistletava pinna laudsepa ettevalmistus on vajalik mõlema viimistluse puhul: Oksad, praod jms. tuleb läbipaistmatu viimistluse puhul täita kiudude suunal põhimaterjaliga kokkulangevate lappide, kiilude, korkidega. Läbipaistval viimistlusel on korkimist, lappimist ja kiilustamist lubatud ainult mitte esipindade juures. Viimistlemisele kuuluvaid vineeritud pindadel ei tohi esineda lahtiseid kohti, pragusid, liimi läbitungimist, muljutisi ja kriime. Viimistlemisele minevad pinnad mööblitoodete korral peavad olema siledad. (Läikivatel pindadel tulevad ka kõige väiksemad
² olema püsivad (mittelibisevad). Üheks enam pinnase omadusi mõjutavaks teguriks on niiskus, mida mõõdetakse poorides oleva vee kaalu ja skeleti kaalu suhtena ning väljendatakse protsentides Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel (joonis 2.1).
- peenmördi survetugevuseks ei võeta rohkem kui 2fb, ega rohkem kui 20 N/mm2. Kui kivideks kasutatakse muid kive, siis arvutatakse müüritise survetugevus valemiga fk = Kfb0,65fm0,25, kus K väärtuseks võetakse - 0,56 esimese tugevusgrupi kividele; - 0,48 2a tugevusgrupi kividele; - 0,40 2b tugevusgrupi kividele. 4.2. MÜÜRITISE TÖÖTAMINE SURVEL, TÕMBEL, LÕIKEL JA PAINDEL. Survel töötamine. Müüritise ülekoormamisel tekivad sellesse praod. Pragude tekkel on mitmed põhjused. Vaatleme millised protsessid toimuvad müüritises survepingete mõjul. Vuugisegu pole ideaalselt ühtlase koostisega ning vuugi kokku surumisel (survele töötamisel) jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides (plokkides) Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja
omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid üle- tamata. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 14 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkritee- riume. Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad üksteisest ja need määratle- takse käesolevas peatükis. Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel muidki piirseisundeid - näiteks väsimust. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuh- tumid. Iga kriitilise koormusjuhtumi jaoks tuleb määrata koormuskombinatsiooni tulemite
võimaldas luua ühtse, piilaritega liigendamata ruumi. Selle projekteeris Otto Pius Hippius koos tuntud konstruktori Rudolf von Bernhardiga. Bernhardi projekteeritud puust laekonstruktsiooni peeti omal ajal ehitustehnika suursaavutuseks, mille mudel jäi ehtima Eestimaa provintsiaalmuuseumi ja Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi ekspositsiooni. Bernhard oli omal ajal niivõrd mainekas insener, et kui 19. sajandil tekkisid Rooma Peetri kirikusse praod, kutsuti ka tema Peterburist Rooma probleemidega tegelema. Tööde käiku juhatasid kohapeal kubermangu insener Rudolf Otto Knüppfer ning Põltsamaalt kutsutud ehitusmeister Gustav Heinrich Beermann. Pärast pikihoone valmimist ja kiriku õnnistamist võtsid siseviimistlustööd veel kaua aega. Kirikul puudus ka altaripilt. Arhitkt Hippius oli Itaalias rännates näinud mosaiigis tehtud Kristuse kujutusi, mis jätsid talle sügava mulje. Ta
EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, T...
1 9 Nõlva püsivus 9.1 Probleemi olemus Maapinna kõrguste erinevuse puhul tekkivad pinnases täiendavad nihkepinged. Kui kõrguste erinevusest tingitud nõlva kalle on piisavalt suur, võib nihkepinge mingil pinnal saavutada nihketugevuse ja põhjustada pinnase purunemise ning nõlva varisemise. Nõlva varisemist võib pinnase tugevuse ja maapinna kalde kõrval mõjutada pinnasevee liikumine, staatiline ja dünaamiline lisakoormus. Nõlva purunemisega võib kaasneda külgnevate ehitiste purunemine ja seega oluline oht nii inimeludele kui ka materiaalsetele väärtustele. Seepärast on nõlva püsivuse tagamine olnud alati tõsine ja vastutusrikas inseneriprobleem. 9.2 Nõlvade liigid ja purunemisviisid Nõlvad võib jaotada looduslikeks ja tehisnõlvadeks. Looduslike nõlvade puhul on probleemiks nende püsivus seoses ehitustöödega nõlval ja selle vahetus läheduse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
