Elu võimalikkusest planeedil Marss (0)

Kilingi -Nõmme Gümnaasium
Kristo Karbus 11RL klass
Uurimistöö ELU MARSIL
Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko
Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind................................................................................................6 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil........................................................7 2. Uurimuslik ..............................................................................................................................8 2.1. Kas Marsil on elu?......................................................................................................8 2.2. Marssi aitavad asutada tillukesed ussid ....................................................................11 2.2.1. Ussid kosmosejaamas.........................................................................11 2.3. Marsi koobastes on elu.............................................................................................12 2.4. Kasvuhoonegaasid muudavad elu Marsil võimalikuks?...........................................13 2.5. Teadlaste arvates ei saa Marsil elu eksisteerida........................................................14 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Võõrkeelne kokkuvõte..............................................................................................................16 Allikaloend................................................................................................................................17 Lisad..........................................................................................................................................18
2 Sissejuhatus
Planeet Marss on olnud uurimsobjektiks juba ammustel aegadel. Aja jooksul on teadlased saanud erinevaid fakte elu olemasolust Marsil, paljud neist viitavad elule.
Valisin selle teema, kuna mulle pakub see väga huvi ja ma tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Oma töös räägin ma Marsi kohta erinevaid fakte ja elu võimalikkusest Marsil.
Töö hüpotees on selline: Marsil ei saa elusorganismid elada. Töö eesmärgid on: Välja uurida, kas inimestel on võimalik Marsil elada, kes suudaks veel seal elada peale inimese.
Töö koosneb kahest osast: Referatiivne ja Uurimuslik. Referatiivses osas räägin Marsi pinna ja sealse keskkonna kohta. Uurimuslikus kogun kokku erinevad teadlaste seisukohad ja neid võrreldes saan oma hüpoteesile lähedale.
Uurimise all oli suur hulk internetti üles pandud teadlaste seisukohti ja kaks raamatut. Töö põhineb varem teadlaste kirja pandud seisukohtadel.
Tahan tänada oma juhendajat Paul Zubtsenkot.
3 1. Marss
1.1. Marsi ajalugu
Esimese inimene, kes vaatles Marssi teleskoobist oli Galileo. Sajand pärast seda leidsid astronoomid Marsilt polaarjääd. 19. ja 20. sajandil arvasid teadlased, et nad nägid Marsil pikki sirgeid kanalite võrgustikke, mis võiksid vihjata tsivilisatsioonile. Kahjuks osutusid need ainult tumedamateks aladeks Marsil. (Michael J.S. Belton jt 2009)
Marsi pöörlemisperioodi avastas esimesena Cassini aastal 1666 ning siis oli see 24 tundi ja 40 minutit. Hõreda atmosfääri kohta sai esimesena teada Saksamaal sündinud Briti astronoom William Herschel. Esimene teada olev kaart Marsist tehti 1830. aastal Willhelm Beer´i ja Johann Heinrich von Mädleri poolt. Hollandi-Ameerika astronoom Gerard P. avastas 1947. aastal, et Marss koosneb peamiselt süsinikdioksiidist. (Michael J.S. Belton jt 2009)
Robot kosmoselaev hakkas Marssi jälgima aastal 1960. Ameerika Ühendriigid saatsid Marsi poole Mariner 4 1964. aastal ja Marineerid 6 ja 7 aastal 1969. Nad avastasid , et Marss on viljatu maailm ja elu märke seal polnud näha. Aastal 1971 Mariner 9 kaardistas 80 protsenti Marsi pinnast ja sellega avastati erinevaid vulkaane ja mägesi. Esimene õnnestunud maandumine Marsi pinnale toimus aastal 1976 ja selle tegi Viking 1. (Michael J.S. Belton jt 2009)
1.2. Üldised andmed
Vahetevahel saame taevas jälgida ühte taevakeha , mis erineb teistest oma punase värvuse tõttu ja ei vilgu nagu tähed. Selle nimi on Marss. Punakas värvus on tingitud seal olevatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. (Noorkõiv, E)
Planeet Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Ka Marss tiirleb ümber Päikese. Marss oli vanade roomlaste sõjajumal ja oma nime sai Marss ka nende käest. (,, Universum " 1997: 219)
Marsi pindala on 4 korda väiksem Maa pindalast. Ruumala ja mass on veelgi väiksemad. Maa ruumalast ja massist vastavalt 14,8 % ja 10,69%. Aine keskmine tihedus Marsil on 3,95 g/cm3, Maal aga 5,516 g/cm3. Marsi tuum sisaldab ilmselt vähem metalle kui Maa tuum.( Ü.- I Veltman ,,Marss" 1968: 8)
Kõik vastaseisud Marsil pole ühesugused kuna tema orbiit on ellips mitte ringjoon. Vastaseisud tekivad umbes 2-3 aasta tagant. Siis on Päike, Maa ja Marss enam-vähem ühel joonel . 15 või 17 aasta tagant on Marsil suur vastaseis, mil Marss on maale kõige lähemal.
4 Sellel perioodil on Marsi ketas umbes poole võrra suurem tavalise vastaseisu omast. (Noorkõiv, E)
Marss on Päikesest ligi pooleteist korda kaugemal, kui Maa. Keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 kilomeetrit ja pooluste juures 6750 kilomeetrit Mass on 9,31 korda väiksem Maa massist. Marss on suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 5)
Aasta pikkus on sellel planeedil enam-vähem kaks korda pikem kui Maa aasta pikkus ­ 668,6 Marsi ööpäeva ehk 687 Maa ööpäeva. Kuna ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga siis on Marsil ka aastajad. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast natuke teistsugune. Esimest korda, kui see määrati, oli selleks 24 tundi ja 40 minutit. Selle määras Itaalia päritoluga prantsuse astronoom aastal 1666. Tänapäeva tehnikaga on saadud täpsem tulemus, mis on 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. (,,Universum" 1997: 219; Noorkõiv, E)
Esimesena leiti Marsi atmosfäärist süsihappegaasi. Atmosfäär koosneb 95% süsihappegaasist, Maa atmosfäär ainult 0.03%. Kuigipalju on ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Marsi ühel ruutmeetril on ainult 15 kuni 50 sõrmkübaratäit vett. Rõhk Marsil on 5 kuni 20 millibaari, Maal on see 1000 millibaari. Madala rõhu tõttu hakkab Marsil vesi keema juba +15C juures. Hapniku olemasolu kohta pole kindlaid andmeid, kuid on oletatud, et seal on seda. Marsi kliima on karmim kui Maa kliima. Temperatuur on vahemikus ­73 kuni +20 C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni ­140 C. (,,Universum" 1997: 220; ,,Marss" 1968: 45, 46, 48, 49, 50)
Elutingimused Marsil on karmid . Kui astronaut Marsile jõudes skafandri seljast ära võtaks, siis ta lämbuks õhupuudusest ja ta külmuks ära. Nii raskete tingimustega ei ole inimene veel harjunud . Kuid maa peal on inimesest vastupidavamaid elusorganisme. Elu on tunginud kõikjale. Mõningad mikroorganismid toituvad väävlist. Elusorganismidel on suurepärane võime kohaneda erinevate keskkondadega. On teada, et suurem osa Maa peal olevaid taimi ja loomi sureb kuna nad võivad sattuda ultraviolettkiirte meelevalda. Marsi taimedes ja loomades võib olla kujunenud eriline värvaine, mis kaitseb neid ultraviolettkiirguse eest. Elu kohanemisvõimet karmide tingimustega on näidanud erinevad katsed, mida tegid teadlased. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 58) Marsi raskusjõud on 2,7 korda väiksem maa omast. Inimene, kes kaalub maal 80 kilogrammi on Marsil ainult 30 kilogrammi. Mõnede teadlaste arvates võib see soodustada hiiglaslike taimede ja loomade arengut. (Noorkõiv, E)
5 Teleskoobist vaadelduna on Marss palju paremini nähtav kui näiteks Veenus või Merkuur. Marssi on kõige parem vaadelda vastasseisus, kui Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel. Siis on ka nende vaheline kaugus kõige väiksem. Paraku tuleb selliseid olukordi harva ette, kuna vastasseisud toimuvad iga kahe aasta tagant. Vastasseisus võib kaugus muutuda ligi kaks korda, olenevalt vastasseisu ajast. Suurteks vastasseisudeks nimetatakse neid vastasseise, kus kaugus on alla 60 miljoni kilomeetri. (,,Universum" 1997: 219)
Marsil olev läbipaistev atmosfäär soodustab terve hulga Maal tuntud detailide ära tundmist: polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori läheduses, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved . Marsist on kaarte tehtud alates 17. sajandist. Detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. (Noorkõiv, E)
Planeeti Marss on kõige rohkem uuritud. Teostatud ekspeditsioonide peaeesmärk on olnud leida elu märke Marsil. Neljakümne aasta jooksul tehtud uuring-retketest on kahjuks ainult mõned õnnestunud. (Noorkõiv, E)
Hästi uuritud Marss osutus märgatavalt igavamaks, kui oli alguses olnud. Õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 millibaari ehk 1/170 maapealsest rõhust, süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned üksikud mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kuid kustunud vulkaani, palju meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned tasase pinnaga madalikud . Veeauru on vähe, kuna vee kerge molekul ei püsi Marsil nõrga gravitatsiooni tõttu. Vedelat vett ei ole leitut Marsil, küll on aga avastatud jõesänge ja kaldaastanguid, mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapniku seal pole: spektraalanalüüsist leitud 0,15% hapnikku on süsihappegaasi lagunemise kosmilise kiire toimel tekkinud. Ka bioloogilisi teste teinud kosmoseaparaadid andsid negatiivse tulemuse. Aga unistused ei kao ja lähedase naabrina on Marss kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks ka edaspidi. (Noorkõiv, E; ,,Universum" 1997: 219)
1.3. Marsi pind
Marsi pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Jahtudes hakkas tekkima tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Siseenergia mõjul tekkis palju vulkaanilist tegevust, mille tagajärjel tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriidi sadu on suurelt mõjutanud Marsi maastiku kujunemist. Meteoriitide sajust on jälgi näha tänu hiiglaslike orude olemasolule. (Noorkõiv, E; Universum 1997: 220)
6 Teine planeedi kujutaja on tektooniline liikumine. Selle protsessi käigus kujuneb äsja tahkunud ja tasasest planeedist taevakeha. Marsil on tuhandetesse kilomeetritesse ulatuvad grandioossed rifid ning mitme kilomeetri sügavused alamikud . Taolisi asju maal ei leia. (Universum 1997: 220)
Kolmas kujundav faktor on tuuleerosioon. Efektsed on kilpvulkaanid, mida ei leia mujalt Päikesesüsteemist. Polaaralade igijääkatted on üsna omapärased. Need koosnevad peamiselt süsihappelumest. Suvel sulab Põhjapoolsel polaaralal sulab see ja selle tagajärjel paljastub veest tekkinud jää. (Universum 1997: 220)
Marsil leidub ka liiva-ja kivikõrbeid, kus kraatreid eriti pole. Esineb ainult üksikuid mügerikke. Kevadel algava süsinikdioksiidi kiire lendumise tagajärjel on suvel ülitugevad tolmutormid . Tormide mõjul võib üles kerkida umbes 1 miljard tonni tolmu. (Universum 1997:220)
Voolava vee jäljed on kummalise päritoluga samas huvitavad. Teadaolevalt leidub praegu vett ainult jää või auruna . Teadlaste arvates ujutataks Marss 10 meetri paksuse veekihiga, kui kogu jää, mis Marsil on, ära sulaks. Samapalju vett tuleks ka igikeltsast. (Universum 1997: 220)
1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil
Olympos Mons: suurim mägi päikesesüsteemis, mis on ligi 24 kilomeetrit kõrge. (vt joonis 1. )
Tharsis: Suur kühm, mille kõrgus on 10 kilomeetrit ja läbimõõt 4000 kilomeetrit.
Valles Marineris: Kanjonite süsteem, mis on 4000 kilomeetrit pikk ja 2 kuni 7 kilomeetrit sügav.
Hellas Planitia: Kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater, mis on 6 kilomeetrit sügav ja selle läbimõõt on 2000 kilomeetrit.
7 2. Uurimuslik
2.1. Kas Marsil on elu?
Marssi on pikka aega peetud planeediks , kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimede kasvuga. 1950-1960-ndatel ja varemgi arvasid mitmed teadlased, et Marsi mered on kaetud samblike, vetikate ja mikroorganismidega. Usuti , et seal õitsevad liiliad ja kaktused , esinevad madalad põõsastikud ja võib-olla isegi madalad okaspuumetsad. Marsi pinnasest teatud kohtadest leitud bakterid tunduvad pärinevat Maalt. Ilmselt on nad jõudnud Marsile suurte sügavuste allikate tolmu ja veepurskel, mida kandsid laiali atmosfääri lähedal lennanud komeedid ja asteroidid . (Noorkõiv, E)
Kolm ekspertide gruppi leidsid uurimise käigus Marsi atmosfääris metaani (CH4). Kogused on väikesed aga olulised. Kuna päikesevalgus lagundab metaanimolekule üsna aeglaselt, peab mingi asi seda kogust juurde tootma . ( Antti Loodus 2011) Kuidas tekib metaan? Maal pärineb ta peamiselt anaeroobetest bakteritest (need on bakterid, kes ei vaja hapnikku) Enamus Maa metaanist on molekuli suurune, kristalliline ning tekib külmast veest, mida nimetatakse hüdraadiks. Selliste metaani hüdraati leitakse külmadest ookeani põhjadest. (Antti Loodus 2011)
1877. aastal avastas itaalia teadlane Giovanni Schiaparelli Marsi kanalid, mis oma korrapära tõttu arvati olevat kindlasti rajatud marslaste poolt. Neid õnnestus ka fotografeerida. Taimestikule viitasid planeedi spektrist leitud neeldumisjooned . "Mariner 4" möödalennuga 1964. aastal alanud uus etapp lükkas need seni nii kindlalt püsinud väited ümber. ( Eero Noorkõiv)
Tähtsaim vastuargument elu olemasolule planeedil osutus rõhu, temperatuuri ja atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" tehtud fotod kujutasid Marsi pinnal iidseid jõgesi, milles voolas kunagi vesi. Tekkis lootus, et seal võis olla kunagi elu ja võib-olla on ka praegu. Kõige tõenäolisemalt oleksid need mikroorganismid. Nende avastamiseks ehitati kahele automaatjaamale bioloogialaboratooriumid, mis maandusid 1974. aasta suvel. Pinnaseproovidega viidi läbi kolm erinevat katset, mille käigus ei leitud orgaanilisi aineid. See oli ootamatu , kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. Õnneks andsid bioloogilised katsed positiivse tulemuse. Põhjalikum
8 eksperimenteerimine näitas, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt leidub Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis võivad reageerida tormiliselt toitelahusega. (Noorkõiv, E)
1996. aasta augustis teatati muistse elu jälgede avastamisest Marsilt pärineval meteoriidil. Tegemist oli üks kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis ilmselt pärineb Marsilt. Kartulisuurune 1,9 kilone meteoriit oli Antarktikast leitud 1984. aastal, kuid tema õige päritolu saadi teada alles 1993-ndal aastal. See võis moodustuda ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, teistest Marsi päritolu meteoriitidest. (Noorkõiv, E)
Suur rühm NASA teadlasi Kanada ja USA ülikoolidest alustasid 1994-ndal aastal selle meteoriidi põhjalikku uurimist . Nad leidsid meteoriidi pragudest orgaanilist ainet, lisaks ka mineraale , mis Maal seostuvad anaeroobsete bakterite tööga. Kõige huvitavam on meteoriidist avastatud inimsilmale nähtamatud piklikud süvendid, mis on sarnased Lõuna- Itaaliast leitud nanobakterite jäänustega. Teadlaste arvates on see kõige tugevam argument kunagise elu olemasolu kohta Marsil. (Noorkõiv, E)
Kesk-Florida ülikooli astroloog doktor Nadine Barlow leidis Marsilt kraatrid, millest võis meteoriit pärineda. Nad on väikest tüüpi ning asuvad Marsi lõunapoolkeral kõrgmaal. Mõlema juures on voolava aine tagajärjel tekkinud jäljed. (Noorkõiv, E)
Leitud tõendid elu esinemise kohta Marsil pole absoluutselt kindlad. Kõige rohkem kahtlustavad teadlased meteoriidi saastumist maise elu jälgedega Antarktikas , laboris või isegi kosmoses. Kui nende kahtlused paika ei pea, on tegu ühe märkimisväärsema avastusega viimastel aastakümnetel või koguni 20. sajandil. (Noorkõiv, E)
D. H. Calder Ameerikast pani hapnikuvaeses ja külmas ruumis mulda kolmekümne kõrgema taimeliigi seemned. Terve rida neist hakkaa kasvama sellises keskkonnas, kus oli ainult 2% hapnikku, kuid 98% argooni. Sellises keskkonnas said mõned taimed vastupidavuse ultraviolettkiirgusele. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 59)
Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Mikrobioloogia Instituudis ehitati katsekamber, kus prooviti imiteerida Marsi atmosfääri. Õhurõhk oli seal sada korda hõredam Maa omast. Temperatuur oli -60°C ja +30°C vahel. Kambrisse suunati ka veel ultravioletset kiirgust. Katsekambris oli järgnev gaaside segu: 99,5% lämmastikku, 0,25% argooni ja 0,25% süsihappegaasi. Kõige paremini kannatasid kunstlikke Marsi-pealseid tingimusi osad seeneliigid. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 59) On teadlasi, kes kinnitavad, et Marsil pole kunagi leidunud vett rohkem kui seda on praegu. Teised väidavad jällegi, et kunagi olid Marsil suured ookeanid. Madala raskuskiirenduse tõttu
9 hakkasid ookeanid aurustuma. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 60) Viimasel ajal on mõned nõukogude bioloogid jõudnud järeldusele, et elu võib tekkida maismaal niiskes pinnasekihis. See kiht oleks kaitseks erinevate kiirte eest. Primitiivse organismi liikumise ja toiduotsimise võimalused on väga väikesed, kuid mitte võimatud. Kuigi keskmised Marsi kliima näitajad on karmid, võib leiduda kohti, kus võib olla keskmisest soodsam kliima. Antarktikas leidub ju üksikuid eluoaase, kus elutsevad erinevad taimed ja mitmesugused loomad ning ka linnud . (Ü.-I. Veltman ,,Marss" 1968: 60) Teadlaste arvates võisid kaks 30 aastat tagasi Marssi külastanud NASA kosmosesondi elusorganismide proove võttes need eksikombel tappa. (Tamm, V 2007)
1976. ­ 1977. aastail Marsile lennanud Viking sondide üks eesmärk oli elu leidmine Marsil. Washingtoni ülikooli geoloogiaprofessor Dirk Schulze -Makuch arvates võidi elusorganismid ka tappa neid keetes ja uputades. (Tamm, V 2007)
10 2.2. Marssi aitavad asutada tillukesed ussid Teadlased jälgisid väikesi varbusse (Caenorhabditis elegans ) (Vt. Joonis 2.) , kes kuuluvad ümarusside hõimkonda. Nad jälgisid nende arenemist ja paljunemist kosmosejaamas 12 põlvkonna vältel. Teadlaste arvates võib nende uurimine aidata inimestel kohaneda Marsi tingimuste ja riskidega. Uuringut juhtiv Nathaniel Szewzyk Nottinghami ülikoolist ütles nii: ,,Me suutsime näidata, et ussid on võimelised kosmoses kasvama ja paljunema piisavalt pika aja jooksul, et teisele planeedile jõuda ning nende tervislikku seisundit on võimalik lennu ajal jälgida." Ta lisas veel, et varbussi on mõistlik valida pikaajaliseks kosmosemissiooniks bioloogiliste mõjude avastamiseks ja uurimiseks katseorganismina. (Jaak- Kristjan Sutt , 2011) 2.2.1. Ussid kosmosejaamas Varbussi head omadused on muutnud selle üheks enim kasutust leidvaks molekulaar- ja arengubioloogia mudelorganismiks. Varbussil on umbes 20000 valku kodeerivat geeni, inimestel on neid 23000. Suures osas on inimese ja varbussi genoomid samad- hulk geene täidavad mõlema puhul peaaegu samu ülesandeid. Szewczyki teadlasterühma eesmärk oli kindlaks määrata, kas varbuss on orbiidil sama sobilik kui ta on maa peal. Selle saavutamiseks tegid nad usside kasvukeskkonda reguleeriva automaatse süsteemi, mida saaks ka eemalt jälgida. Pärast selle valmimist viis kosmosesüstik Discovery 2006. aasta detsembris 4000 varbussi rahvusvahelisse kosmosejaama ning teadalased jälgisiid neid järgnevad kolm kuud. Ussid harjusid uue keskkonnaga üsna hästi ­ nende kasvamine ja paljunemine jätkus kuigi seal oli mikrogravitatsioon. Järeldati, et varbussi uurimine võib aidata planeetidevahelistel kosmoselendudel kaasnevatele probleemide lahendamist. Lisaks on inimestele ohtlik lihaste kõhetumine ja kosmiline kiirgus, mis sellel pikal lennul tekkida võivad. ,,Kuigi see võib tulla üllatusena, mõjutavad paljud kosmoselennu ajal toimuvad bioloogilised muutused astronaute ja usse samamoodi," selgitas Szewczyk. "Marsi-missioonide suurt ebaõnnestumiste määra arvestades võimaldavad ussid ohutult ja suhteliselt odavalt testida kosmosesõidukeid enne mehitatud lende."lisas ta. (Jaak-Kristjan Sutt, 2011)
11 2.3. Marsi koobastes on elu? Silicon Valleys Amesi uurimiskeskuses töötavad Carol Stoker ja Larry Lemke rääkisid oma avastusest NASA koosolekul. Nad on kindlad, et elusorganismid on koopasügavustes pisikeste veelätete juures. NASA sõnul ei ole teadlased leidnud elusolendeid, vaid metaanijälgi, mis võivad olla elusolendite jäägid. Stoker ja Lemke arvates on Marsil tõepoolest elu, mis võib olla sealse keskkonnaga kohanenud. Nad rõhutasid siiski, et tegu pole olendite, vaid kõigest bakteritega. (Hiietamm, A 2005) Stoker ja Lemke soovitasid NASAl rohkem rõhku panna Marsi sisemusele mitte selle pinnale. Marsile laskunud NASA robotkulgurid Spirit ja Opportunity leidsid Marsi pinnalt vee jälgi, mis viitab sellele, et kunagi on olnud Marsil elu eksisteerimiseks küllalt vett. Opportunity leidis uuritud kraatris ainet, mis Maal moodustub vees. Teadlaste sõnul kunagise vee olemasolu kohtu annab tõestus sealne suur soolasisaldus . (Hiietamm, A 2005)
12 2.4. Kasvuhoonegaasid muudavad elu Marsil võimalikuks?
Teadlaste arvates aitavad tehislikud kasvuhoone gaasid Marssi elamis kõlbulikuks muuta. Uurijate arvates saab kasvuhoonegaase Maalt Marsile viia. Osad arvavad , et inimestel ei ole õigust teise planeedi kliimat muuta. Teised aga arvavad, et Marss on paik kuhu inimesed saavad Maa keskkonna halvenemise korral põgeneda. Osade teadlaste sõnul oli Marss kunagi soe ja vesine koht. Marssi uurides on saadud tõendeid, mis seda ka kinnitavad. (Inna-Katrin Hein 2010)
Marss on külmem planeet kui on Maa. Atmosfäär on väga õhuke ning ta on ka Päikesest kaugemal. Marsi pinna pealt pole saadud vett. Vesi on üks elu põhielementideks. Ilma veeta ei tekiks ka elu. Marsi polaarpiirkondades palju jääd ning kuiva jääd. Polaarpiirkondades jää sulatamisega saaks atmosfääri tihedamaks muuta, mis omakorda aitaks Maa-sarnast kliimat luua Marsil. (Inna-Katrin Hein 2010)
Teadlased on välja mõelnud viisi, mis aitaks Marsil olevat jääd sulatada. Selleks tuleks panna Marsi orbiidile suured peeglid , mis peegeldaks sinna rohkem päikesevalgust. Teadlaste arust võib maale kahjulik kasvuhoonegaas Marsil kasulik olla. NASA teadlase Margarita Marinova arust võib Marsi soojenemine anda vihjeid planeedi mineviku kohta. (Inna-Katrin Hein 2010)
Kunstlikult valmistatud kasvuhoonegaasid oleksid kõige efektiivsemad Marsi soojendamiseks. Gaasid, milles leidub süsinikku ja fluori, oleksid kõige paremad Marsi soojendajad. Taolisi gaase annaks toota osadest ainetest, mis on Marsi pinnal. Teadlased on aga arvamusel, et selline soojendamis viis võib võtta sadu aastaid aega. (Inna-Katrin Hein 2010)
13 2.5. Teadlaste arvates ei saa Marsil elu eksisteerida
Marsi pinnasest tehtud analüüs näitas, et Marsil on olnud pikalt kuiv ning selle kihi all ei pruugi olla ühtegi kihti, mis võiksid aidata elu tekkimisele kaasa. Uuringu käigus avastati aga, et umbes 5000 aasta jooksul olnud periood, kus oli ohtralt vett. Kahjuks võis see aeg olla liiga lühike, mille tõttu elusorganismid ei suutnud tekkima hakata. Uuring tehti NASA sondi Phoenix kogutud andmete põhjal aastal 2008. Selleks uurisid eksperdid umbes kolm aastat Marsi pinnasekihte ja ka koostist, mis aitas elu võimalikkust kinnitada. (Inna-Katrin Hein 2012)
Suurbritannia Imperial College uurijad teatasid, et Marsi teke on Maaga sarnane. Marsilt uuritud proov on pärit põhjas asuvast arktiliselt alalt. Erinevad uuringud on näidanud, et terve planeedi pinnasekiht koosneb samadest koostisosadest . ,,Kuigi praegu leidub Marsil palju jääd, oli sel planeedil kunagi superkuiv periood, mis kestis sadu miljoneid aastaid," ütles Marsi-uurija Tom Pike . Pike lisas, et Marss oli kunagi teistsugune, kui see on praegu. Marsil olid kunagi soojad ja niisked perioodid, mis võisid olla elu tekkeks sobivad. ,,Tulevikus võivad nii NASA kui ESA (Euroopa kosmoseagentuur) teha uusi missioone Marsile, et kaevata sügavamale ning leida uut informatsiooni selle planeedi kohta. Võimalik, et kuskil selle planeedi sisemuses on mingeid organisme, mis saab elu alla liigitada," selgitas Pike. (Inna-Katrin Hein 2012)
14 Kokkuvõte
Võrreldes erinevaid artikleid jõudsin järeldusele, et Marsil elutsevad ainult tillukesed organismid, mis on inimsilmale suhteliselt nähtamatud. Suuremaid elusorganisme seal ei pruugi olla, kuna pole ühtegi tõendit nendest . Suurem osa teadlasi on seisukohal, et siiski seal on elu. Mõnede üksikute arust seal pole elu ja ei ole kunagi ka eksisteerinud. Väikeste organimide jaoks on seal küllaltki head tingimused ja nii võib tõesti arvata, et seal elutsevadki sellised väiksed olevused. Millal sinna tekivad aga paremad tingimused suurtematele elusorganismidele seda ei tea veel keegi.
Referatiivne osa annab mulle ja kõigile, kes mu tööd loevad , hea ülevaate Marsi kohta. Ma ise sain enda jaoks teada väga palju erinevadi andmeid Marsi kohta, mida ma enne ei teadnud. Uurimuslikus osas uurisin , kas Marsil saaks inimene elada ja tuleb välja, et ei saa, kuna Marsi atmosfäär on inimese jaoks liiga karm. Õnneks on teadlased leidnud olevusi, kes seal elavad, mis on hea märk, et kunagi tulevikus on ka inimene suuteline seal elama. Oma hüpoteesi suutsin ma tõestada, kuna teadlaste kinnitusel elavad Marsil organismid.
Uurimistöö valmimiseks pidin ma nägema üsna palju vaeva materjali kokku otsimisega, kuna seda oli üsna palju. Sain aru, et uurimistöö on mahukas ja töö ja, et seda õigeaegselt valmis saada, tuleks seda tegema hakata väga vara.
15 Võõrkeelne kokkuvõte
Comparing various articles, I came to conclusion that Mars is only populated by tiny organisms that are invisible to naked eye. There might be no larger animals in there, because there is no proof of it. The majority of scientists belive , that there is life on Mars. On the other hand, some belive that there is no life in there and never had been. For small organisms there are very good conditions to live there so this can be the proof that there are such small organism living there. But when will be there good conditions for bigger creatures, that is yet unknown.
Reporting part gives me and all who are reading my work , a good view of Mars. For myself I learned lots of different things about Mars, which I did not know before. In exploartory part I investigated if human could live on Mars and I found out that human cant live in Mars, because the Martian atmosphere is too harsh for us. Luckily scientist have found some creatures that live there. I was able to prove my hypothesis, because there are lots of scientist that confirmed that there are living organisms.
To complete my research, I had to work hard because of the searching of material. I realized that research is long and I should have started early to get it ready on time.
16 Allikaloend Noorkõiv, E. Referaat Marss [ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.ht m ] [18.01.2012]
Antti Loodus ,,Kas Marsil on elu?" [ http://teadus.usk.ee/kas-marsil-on-elu ] [18.01.2012]
Jaak-Kristjan Sutt ,,Ussid aitavad Marssi vallutada" 2011 [ http://www.novaator.ee/ET/kosmos/ussid_aitavad_marssi_vallutada/ ] [18.01.2012]
Aadu Hiietamm ,,Teadlased: Marsil on elu" 2005 [ http://www.ohtuleht.ee/170139 ] [18.01.2012]
Inna-Katrin Hein ,,Kasvuhoonegaasid muudavad elu Marsil võimalikuks?" 2010 [ http://www.postimees.ee/215166/kasvuhoonegaasid-muudavad-elu-marsil-voimalikuks/ ] [18.01.2012]
Veiko Tamm ,,Nasa võis tappa eksikombel elu Marsil?" 2007 [ http://wwx.postimees.ee/180107/lisad/teadus/teadus/239169.php ] [18.01.2012] Inna-Katrin Hein ,,Marsil ei saa elu eksisteerida" 2012 [ http://www.elu24.ee/729354/marsil - ei-saa-elu-eksisteerida/ ] [16.04.2012] Michael J.S. Belton jt ,,Mars" [ http://www.britannica.com/EBchecked/topic/366330/Mars ] [16.04.2012] Raamatud: ,,Universum" Rein Veskimäe Tallinn 1997 ,,Marss. Planeet, kus on elu?" Ü.-I. Vetlman, ,,Valgus", Tallinn 1968
17 Lisad Lisa 1. Olympos Mons
Foto: ( http://olympus -
mons. tripod .com/sitebuildercontent/sitebuilderpictures/. pond / olympus .jpg.w560h420.jpg)
18 Lisa 2. caenorhabditis elegans ehk varbuss
Foto: Nasa ( http://novaator.ee/galerii/2831_nasa3.jpg )
19