2)Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? -Sest see oli loodud jumalakujude jaoks ja inimesed ei pääsenud sinna sisse. 3)Milline ehitistüüp võeti kasutusele kirikuna? -Basiilika 4)Kes oli esimene rooma piiskop ja paavst? -Peetrus 5)Kus asus varakristliku kiriku transept? -Pikihoone idaotsas 6)Milline oli kiriku kõige püham paik? -Apsiid 7) Kas seinamaalid ja mosaiigid olid ainult kaunistused või oli neil mingi muu eesmärk? -Nad seletasid piiblit, sest kõik inimesed ei oskanud lugeda. 8)Millisest materjalisest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? -Tehti erksavärvilistest klaaskuubikustest. Eelistati helerohelist ja kuldsest, samuti ka helesinist ja lillat ookrit. 9)Kuidas kujutati piiblitegelasi? -Neid kujutati tardunult, neil oli range ja pühalik ilme. Rikkalik rõivastus. Eristus sellepärast, et tähtis ei olnud ümbruse ja tausta kujutaine, vaid nägude, emotsioonide jms. Kujutamine.
preestriks pühitsemine, laulatamine õpetas "Meie Isa" palvet, 10 käsku ja "Ave Maria" palvet rahvale Reformatsioon - usupuhastus Tõi kaasa : 16 sajandil tekkis vastuseis paavsti keskvalitsusele See oli 1) poliitline vastuseis: aadelikud ja rikkad linnlased ihkasid endale kirirku vara ja maid 2) vaimne vastuseis: sooviti kuluurialaseid ja usulisi muutusi, väideti, et Piibel on ristiusu ainus tõeline alus reformatsioon loob eelduse hariduse arenguks- igaüks pidi ise Piiblit lugema Kloostrid Kloostrid nõudsid talupoegadelt makse Kloostrid õpetasid talupoegadele uusi põlluharimisviise, käsitööd, 4. Jüriöö ülestõus : 1343 - 1345 Taani ei suutnud ohjeldada oma vasalle ja tahtis Harju-Viru maha müüa. Vasallid kartsid omaniku muutust. Eestlased soovivad vabadust. Ülestõusu alguseks valisid eestlased Jüriöö, sest, 23 aprill tähistas kevadiste põllutööde algust,
Väga hästi iseloomustas neiu käitumist see, kui ta Katerina Ivanovna nõudmisel läks perekonna konverentsile. Raskolnikovi tahtis ta paluda matuste pärast. Raskolnikov pakkus talle istet Pulheeria ja Dunja juurde. Neiu tundis häbi, sest arvas, et ei tohiks nende kõrval istuda. Hiljem kui ta Raskolnikovi toas on mõistab, et Raskolnikov andis neile raha, sest nad on nii vaesed. Ta oli tugevalt religioosne ja luges piiblit. Ta uskus, et inimene on loomult hea. Raskolnikov tunnistas Sonjale üles oma võika kuritöö, mida Sonja alguses ei suutnud uskuda. Ta ütles, et jumal ei lubaks sellist koledust korda saata. Raskemaks tegi Sonjale selle asja kuulmise juures see, et Lizaveta, kelle Raskolnikov etteplaanimata mõrvas oli tema sõbranna. Sonja ikkagi andestas ja leppis sellega, mida Raskolnikov teinud oli ja avaldas noormehele armastust. Sonja soovitas
11. Tammsaare elu ja loomingu I perioodi ülevaade + „Kõrboja peremehe“ analüüs Tammsaare sündis 1878. aastal Järvamaal Albu (Vargamäe majamuuseum) vallas Põhja-Tammsaare talus (Jakob Sikenberg-Pearu prototüüp). Peres oli isa Peeter Hansen, kes on Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ Andrese prototüübiks: tõsine töörügaja, range, austas piiblit jne), ema ja 12 last, kellest 10 jäid ellu. Tammsaare õppis esialgu vallakoolis (tänases mõistes algkool), edasi Väike- Maarja koolis, kus omandas põhihariduse. Oma õpinguid jätkas mees Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis on „Tõde ja õiguse“ Mauruse kooli prototüüp, ning samal ajal töötas Tallinna Teataja toimetuses. Lisaks on kirjanik töötanud ka muudes ajalehtedes; vene, saksa, inglise ja prantsuse keele tõlgina ning on tuntud kui hinnatud teatrikriitik
Raskolnikov äkitselt naise jalge ette ning hakkas nutma. Sellega mõistis Sofja Semjonova, et Rodja teda tõepoolest armastab ning algamas olid muutused. Teoses on öeldud ka, et aja pikku ei võtnud Raskolnikov kõiki sunnitöölisi nagu vaenlasi ning alustas ise vestlusi, saades lahket vastukaja. Algamas oli tõepoolest uus eluperiood, lunastus. 5. Sonja oli üpriski kontrastne karakter. Ta oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Raskolnikov küsis teoses Sonjalt, et kuidas temas saavad niisugune alatus ja häbi eksisteerida koos pühade tunnetega. Tüdruk aga vastas küsimusega: "Aga mis siis nendest saab
· Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. · Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). · Simon Wanradt - Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). · Johann Koell - Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled. · Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. · Herman Rode - Lübecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. · Bernt Notke - Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". · Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa
naabrimees Pearu ajas jonni. Sõda käis ka tammi ehituse ja lõhkumise pärast ning kraavide kaevamise pärast, mis pidid põldu kuivendama. Halval maalapil oli ka oma osa, tema unistuste mitte nii kiirs täitumises. Millalgi veidi olukord paranes, kasvatati kartuleid ja peeti loomi. Tööd oli Vargamäel, teha vaja kogu aeg. Andres unistas ka seda, et tulevikus mõni lastest jääks Vargamäele, seda aga ei juhtu, kuna ka laste meelest pole seal elamiseks hea koht. Andres on kurb loeb õhtuti piiblit ja nutab. 9. Raamatu kuulsaim tsitaat on "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!" Kellele Andres nii ütles ja millise vastuse ta sai? Kas sinu arvates on Andresel õigus? Andres ütles seda oma pojale Andresele. Andres, aga nii ei näinud ta nägi, et Vargamäe võtab selle armastuse endale ja inimeste vahel seda pole. Vana Andres on oma poja sõnades veidi pettunud. Ta arvabki, et Vargamäe ongi suurem armastus kui miski muu, aga tänu pojale ta jääb siiski kahtlema, ehk on
mööndusi tegema. Reformatsiooni algatajaks sai Martin Luther, kes isa soovist hoolimata õppis ülikoolis teoloogiat. Teoloogiaprofessorina süvenes tema arusaam, et õndsaks saamiseks ei ole vaja kirikut ega paavsti vaid ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda. Tollane paavst, Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid teater, maskeraadid jne.. Kui paavst lõpuks mõistis reformatsiooni ulatust, andis ta Lutheri tegevuse peatamiseks välja bulla, mille Luther avalikult ära põletas. Lutheri tegevus ähvardas nurjata uue keisri, Karl V,
Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüdes aega võita. ,,Ometi olete alati uskunud ja usute edasi." ,,Te eksite: ma tean, et ma elan paradiisis, ma olen Piiblit lugenud ja ma ei kavatse teha sama viga, mis Eeva, kes ei olnud rahul sellega, mis tal on." Mehe kogevad kummalist naudingut sellest, kui saavad end naisest kõrgemal tunda, mõistmata, et enamikul juhtudel käituvad nad täiesti ettearvatavalt. ,,Tõde inimloomuse kohta. Ma leidsin, et kui meil on vähegi võimalust kiusatusse langeda, siis me ka langeme. Kui olukord sedanõuab, on iga inimene maa pealvalmis kurja tegema." Ühe inimese lugu on kõigi inimeste lugu.
- roosaken - kuningate galerii - kääbusgalerii - 2 läänefassaadi torni Vitraaz on klaasimaal 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetatakse keskaja kirikute skulpturaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". 11.Nimeta gooti arhitektuuri ja skulptuuri eesmärk ja tunnused. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sambad,
läks Oxfordi, kus kohtus Anglikaani kiriku preestriga, kes Tony väitel aitas tal uuesti maailma õigesti näha. Ta on intervjuudes öelnud, et otsuste tegemisel palus ta Jumalalt abi. Veel on ta öelnud, et usub, et kuna inimesed teda tema otsuste eest hukka mõistavad, teeb seda ka Jumal, lihtsalt läbi nende inimeste. Blair'i avalike suhete juht rääkis hiljem oma avaldatud päevikus, et Blair luges tihti enne otsuste tegemist piiblit. Päevik räägib veel seigast, kus Iraagi pommitamise (1998) õhtul pärast piibli lugemist kaalus Blair ümber mõtlemist, mida ta siiski ei teinud. 2007 vahetas Blair usku, astudes välja anglikaani kiriku alt ja pöördudes roomakatoliku usku. Pärast Oxfordi lõpetamist liitus ta Briti Leiboristliku Parteiga. Oma 25 aastase poliitikakarjääri jooksul sai ta ainult ühe kaotuse kuna igast ringkonnast (piirkondade
Hermeneutika Hermeneutika kui teadus on kasvanud välja vajadusest tõlgendada pühasid kirjutisi, sealhulgas ka piiblit. Ajapikku on hermeneutika teoreetiliste arutluste fookus siirdunud tõlgendatavalt tekstilt tõlgendamisele endale, kirjeldades reegleid, mida see protsess järgib. Hermeneutika väidab, et mõistmine ja tõlgitsemine on inimolemise lahutamatu osa ning sellepärast seisnebki hermeneutiline tegevus eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises. Mõistmine on tegevus, mis on tunnuslik keelekogukonda ja märkide maailma lõimunud, sümboleid kasutavatele olendeile. Tõlgitsus ehk interpretatsioon on tegevus, mis tuleb mängu siis, kui keeleväljendite või teiste märkide mõistmine automaatselt ei õnnestu. Gadameri käsitluses mõistmine areneb ja seda arenemist võib kirjeldada mõistmishorisondi avardumisena. Kuidas see toimub ja millest sõltub? Inimese mõistmishorisont oleks vaja ...
haridustaset; üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule(emakeelne jumalateenistus, talupoegade kaasamine kirikutöösse); korraldati nõiaprotsesse võitluseks talupoegade hulgas levinud väärusu nähtustega 21. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest?-Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et iga inimene saab õndskas tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga inimene piiblit lugema 22. Anna hinnang B.G. Forseliuse tegevusele Eesti kultuuriloos.-Forselius on talurahakoolide rajamise poolest väga tähtsal kohal. Tema korraldas esimese seminari, kus õpetas talupoistele selgeks lugemise ning ka andis algteadmisi usuõpetusest, rehkendamisest, saksa keelest ja raamatukõitmisest. Tublimad võisid asuda tööle koolmeistritena kihelkonnakoolides. Käis ka oma kahe õpilasega kuninga jutul ning kuninga oli nõusolekuga võttis Liivimaa maapäev
Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes 6ppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-L22ne piiskopkonna toomkapiitlisse. Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). Simon Wanradt - Niguliste kiriku 6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu 6petamise raamatu). Johann Koell - Pyhavaimukiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis luterlikku katekismust eesti keeled. Hans Susi - tallinna linnakooli 6pilane, kes pyydis Piiblit eesti keelde t6lkida. Herman Rode - Lybecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. Bernt Notke - Lybecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pyhavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle toid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja yks t2htsamaid allikaid.
pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Haritud naisfiguure keskajal Hortswitha Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke
Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse,mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed.17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks.1642. aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast."Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest, et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. Kirikutes ja kabelites peeti eestikeelseid jumalateenistusi ning kirikute juures hakati talupoegadele õpetama katekismust ja kirikulaulu. Igas kihelkonnas tuli ametisse nimetada köster ja tema ülalpidamiseks
b. Tagajärjed: · Raamatud muutusid odavamaks ja kättesaadavamaks. · Levisid kiiremini uued ideed ja teadmised. 4. Renessansi ja humanismi levik Euroopas a. Erinevused Itaaliaga võrreldes: · Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul. · Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes. · Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit. b. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiitus": · Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. · Kriitika kiriku ja paavstide aadressil. c. Thomas More'i "Utoopia": · Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust. · Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine.
Eesti talupoeg nendest osa ei saanud. Esimesed eesti keelsed raamatud tulid alles pärast reformatsiioni, sest reformatsiooni üheks oluliseks ideeks oli see, et inimene peab ise saama jumalasõna lugeda, mis peab olema emakeeles. Esimene teadaolev eestikeelne raamat pärineb aastast 1525, aga see pole säilinud. Esimene siiani säilinud raamat pärineb 10 aastat hilisemast ajast. 1535. aastal välja antud ja kannab nime "Wanradt-Koelli katekismus" Enne Liivi sõda katsed tõlkida Piiblit ja Lauluraamatut (Hans Susi) Keskaja kohta tervikuna on kõige olulisem kroonika "Liivimaa provintsi kroonika". Selle pani kirja B. Russow. Kroonika ilmus trükitud kujul 1578. aastal. SIis teda ilmus kohe kaks tükki, sest ta sain nii populaarseks. 1584. aastal ilmus veel üks trükk, aga täiendatud versioon, sest Liivi sõda oli läbi saanud selleks ajaks. Russow oli tegelikult kirikuõpetaja, Pühavaimu kiriku(tlnas) eesti koguduse õpetaja. Mõningad ajaloolased on
,,Rohtaed" on Karl Ristikivi Tallinna triloogia kolmas raamat. Romaani keskses tegelaseks on Juulius Kilimit.. Ta on külkoolmeistri poeg. Kuna vanemad on poisil surnud, on onu ta hooldajaks. Isalt päritud rahadega käib Juulius Tallinna poisslastegümnaasiumis. Linnas on tal tuba üüritud proua Neiderilt. Kuid gümaasium jääb tal pooleli, sest onu väidab, et see on otsas, omalt poolt juurde ei anna ja tahab et Juulius jääks maale tema talusse tööle. Poiss põgeneb hoopis linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle, sest ta soovis oma kooliteed jätkata. Juba gümnaasiumis käies oli ta võtnud endale põhimõtted ning kindla otsuse end igasuguste maailma pahede eest hoida ja püüdis ka teisi tervislike eluviisidega tutvustada. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus minna õppimja Tartu Ülikooli ning püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Sellest et end õpetajaile maksta, ...
inimene ise ja tema maine elu. Antud õpiku 32.õppetükk sisaldab võrdlemisi palju just selliseid pikki lauseid. Lihtsa keele reeglites on aga kirjas, et pikemate lausetega teksti on raskem mõista. Näide 4. (1) Mille poolest erines humanistlik ellusuhtumine varasemast ellusuhtumisest? [õpik lk 19] (2) Kuidas on Raffaeli maal ,,Ateena kool" seotud renessansiga? [õpik lk 19] (3) Millisele järeldusele jõudis Eramsus Rotterdamist piiblit uurides? [õpik lk 19] (4) Mille poolest erines saksa humanism itaalia omast? Mis võib olla selle erinevuse põhjuseks? [töövihik lk 9] (5) Milles väljendus antiigi taassünd ehk _______? [töövihik lk 8] a. Mille vastu hakati huvi tundma? b. Mida hakati uurima? c. Millest võeti eeskuju? Õppematerjali kinnistamiseks ja läbimõtlemiseks on õpiku peatüki lõpus ning ka töövihikus loogilised, õppetükiga seonduvad küsimused
Johann Fischer- Liivimaa Kindralsuperintendent, kujunes Karl XI ajal üheks keskseks kirikutegelaseks. Asutas 1684. õpetajate seminari. Andis välja esimese eestikeelse piibli. Bengt Gottfried Forselius-andis suure panuse eesti koolihariduse edendamisse, talurahvakoolide rajaja, forseliuse seminar. Heinrich Stahl- esimese eestikeelse grammaatika koostaja, avaldas usuõpetuse käsiraamatuid Andreas Virginius- arendas eesti kirjakeelt, Kambja pastor, tõlkis piiblit eesti keelde. Johann Hornung- Ladinakeelse eesti grammaatika avaldaja(vana kirjaviis) Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner, tegi ülikooli asutamise tegeliku töö ära, üks oma aja haritumaid rootslasi. August von Kotzebue rajas asjaarmastajate teatri Tallinnasse 1784 Anton Thor Helle- Põhjaeestikeelne piibel 1739 Rahvastik varauusajal. 1) 1558-1583 toimunud Liivi sõda vähendas rahvaarvu 2)1696-97 suur näljahäda, rahvastik väheneb.
See tõi kaasa endaga murrangu- püha Patrick suutis suure osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata. 9) Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks? Millal sündis Jeesus Kristus? – Briti kloostrikultuuri teeb eriliseks Põhja-Inglismaa abt Beda Venerabilis, kes kirjutas ladinakeelse ``Inglise rahva kiriku ajaloo.`` Karolingide renessanssi tegi eriliseks see, et uuriti kirikuisade teoseid ja ennekõike Piiblit. Korraldati ka ulatuslik ümberkirjutamine, tänu sellele ongi säilinud praeguseni paljud olulised antiikteosed. Jeesus Kristus on sündinud ajavahemikus 7.-4. saj. eKr. 10) Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? – Skandinaavia ühiskond elatus peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Selgelt välja kujunenud klassiühiskonda polnud, kuid eksisteerisid jõukamad. Enamik inimesi olid vabad ning elasid suurte taluperedena, mida juhtis bond
sündmustes, mis ajaloos kogunenud pahameele katoliku kiriku vastu plahvatama panevad. Tagajärjed kujunesid välja samm-sammult. Vaatamata raevukatele rünnakutele katoliku kiriku poolt jääb Luther oma veendumustele kindlaks.) Wormsi riigipäeval a.1521 ütleb ta Saksa-Rooma keisri Karl V ning riigi ilmalike ja vaimulike ülikute ees oma kuulsad sõnad: "Siin ma seisan ja teisiti ma ei või. Aidaku mind Jumal!" Lutheri südamesooviks oli, et inimene võiks lugeda Piiblit oma emakeeles ammutades vahetult Jumalasõna allikast. Tema Piibli tõlge saksa keelde (1522-1534) paneb aluse tänapäeva saksa kirjakeelele. (Luther oli suur muusika armastaja. Ta laulis suurepäraselt ja mängis lautot. Ta ütleb, et miski ei ole kuraditele vastumeelsem ja talumatum kui muusika. Teoloogia järel annab ta muusikale järgmise aukoha.) Tema komponeeritud ja sõnastatud on luterliku kiriku hümn ,,Üks kindel linn ja varjupaik" ja
Saturnus peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Janus üks omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste, piiride kaitsja,lõpu ja alguse kehastus. Kogudus kristlaste ühendus Sino kirikukogu, piiskoppide ja peapiiskoppide kokkutulek, kus arutati tähtsamaid kiriku küsimusi. Dogmaatika tõestuseta seisukohti käsitlev teoloogia haru. Apostellik usutunnistus kirikukogudel vaidluste tulemusena välja töötatud seisukohtade kogum, kuidas Piiblit tõlgendada. Hereesia ketserlik väärõpetus, kirikukogul vähemusse jäänud seisukohtade pooldajad. Ariaanlus usulahk, mis rõhutas, et Kristus on loomult inimlik. Askees kasin elu, mille kaudu loodeti end täiuslikult Jumalale pühendada. Eremiit askeesis elav isik. Tunnistati ainult ainujumalat : Jeesus Kristus Tagakiusamised sunniti ohverdama, sunniti surma ähvartustel usust lahti ütlema, hukati. Kristluse levik Levikut soodustasid : 1. Kuulutati Jumalariiki kõigile
1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool. Sellest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Õppuriteks olid sel ajal sakslased ja rootslased (pisut ka soomlasi). RAHVAHARIDUS- Rootsi riik otsustas talupoegadele sisse seada rahvakoolide süsteemi. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Andmeid esimesest rahvakoolist on päris koguni 17. saj keskpaigast. Kuna puudusid meistrid, loodi Tartu lähedale Bengt Gottfried Forseliuse poolt õpetajate seminar, kus õpetati õpetama. Sellest ajast on teada juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist paiknesid Lõuna-Eestis. EESTI KEELE KIRJAPILT JA GRAMMATIKA Juba Gustav II Adolfi ajal ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid raskesti loetavad ning vigases keeles. Seetõttu koostaski 1637
Karolingide renessanss Euroopa mandril elavnes kultuur Karl Suure ajal. Vaimne madalseis- koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne- Euroopast. Kujunes omamoodi õukonnaakadeemia, mille sisulise juhiks sai Inglise munk ja õpetlane Alcuin. Seal arutas Karl Suur sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel ning õppis ise ka lugema. Karolingide valitsemine-kultuuri elavnemine ehk Karolingide renessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit. Korraldati ka ladinakeelsete antiikautorite teoste ümberkirjutamist. Suur käskis ehitada koole kloostrite ja kirikute juurde. Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega. §24 Maailmapilt · Keskaja inimene sügavalt usklik, uks juurdunud kõikidesse eluvaldkondadesse · Maine elu on ettevalmistus teispoolsuseks · Keha-ajutine, hing-igavene · Peamised usutõed põhinesid Piiblist ja vanaaja kirikuisade teostest.
1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde- lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. Philipp Melanchthon-Lutheri kõrval teine tähtis teoloog. Tegeles hariduse edastamisega. Augsburgi usutunnistus ja usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Philipp Melanchthon( koostas usutunnistuse kokkuvõtte). Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus.
2) Johann Calvin- temalt pärineb jumaliku ettemääratluse põhimõtte(Jumal on määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised hukatusse saatust muuta ei ole võimalik.) nõudis lihtsat eluviisi, kokkuhoidlikust, töökust. Õpetust nim kalvinismiks. Levis kiirest üle Euroopa ja muutis inimeste elulaadi. Keelati tantsud, mängud, laulmine, meelelahutus, värvilised riided, ehted. Kõik kandsid musta, käisid kirikus ja lugesid piiblit. Kalvinistid muutusid väga äärmuslikuks ja vaenulikuks teiste uskude suhtes. Mõnes mõttes hakkasid sarnanema inkvisitsiooniga Inglismaa 16. saj oli Inglismaa isoleeritud maa. Pärast Rooside sõda tulid võimule Tuudorid. Kuningaks sai Henry VII: 1509 a päris trooni Henry VIII sekkus oma poliitikaga Euroopa riikide siseasjadesse. Oli tugev valitseja.1534 a Inglismaa parlament võttis vastu kuninga survel
kloostreid. Erinevate kloostrite sisekorraldus oli väga erinev, hiljem tekkisid ühtlased reeglid ehk Benedictuse reeglid. Suurt rõhku hakati pöörama jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäi soiku. Kloostritest kujunesid välja suured naturaalmajanduslikud majapidamised. Karolingide renessanss kultuuri elavnemine Karl Suure ja tema poja valitsusajal. Karl Suur kutsus oma õukonda silmapaistvaid õpetlasi, kes uurisid antiik kirjanust, eriti Piiblit, kirjutasid neid ümber. Sel ajal rajati ka koole, et lisaks munkadele saaksid hariduse ka ülikute pojad. See hävis koos Frangi riigi killustumisega. Skandinaavia ja viikingid Skandinaavia ühiskond põhilised tegevused olid põlluharimine, karjapidamine, küttimine, kalapüük. Enamik inimesi olid vabad. Elati suurte taludena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, kes pidasid ka orje ehk trääle. Tähtsamad küsimused otsustati koosolekutel ehk tingidel või alltingidel
Sümboolika oli väga oluline( võtmetega kujutati Peetrust, karjasena Kristust) nimetatakse vaeste piiibliks. Reljeefid olid ka kapiteelidel. Viimse kohtupäeva temaatika oli väga populaarne (kristlus tuleb maa peale ja mõistab inimeste üle kohut, kes taevasse, kes põrgusse) Kasutatakse ornamente, üpris skemaatilised. Võetakse eeskuju paganlikest ornamentidest. Geomeetrilised Arvukalt loodi seinamaale, et inimestele piiblit edasi anda. Hinnas ka miniatuurmaal ehk raamatumaal. Bayeaux vaip- tähelepanuväärseim, pikkuseks 70m ja kõrguseks u 0,5 m. Räägib William Vallutaja Inglismaa vallutamisest. 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad. Relikviaarid- kullaseppa tehtud kuju/skulptuur/püst, sees oli reliikvia (sääreluu, juuksekarv vms) GOOTI STIIL 12.saj-16.saj Nime saab uusajal, gooti hõimude järgi. Alguseks 1144
,,Kõik, mis töötab, on tõde!" Pragmatistilt saab küsida: ,,Kas tõde alati töötab?" või ,,Kas ebatõed ka töötavad?" EKSISTENTSIALISM S. Kirkekaard (1813-1855) religioosne eksistentsialism J-P. Sartre (1905-1984) ateistlik eksistentsialism S. Kirkekaard K on mõjutanud 20. sajandi filosoofiat. Tema vaateid hakati alles pärast tema surma tundma. Ta kirjutas taani keeles. Oli pärit vagast perest. Vennastekoguduse liikumine luteri koguduses tekkis liikumine, kus igaüks võis piiblit ette lugeda jms. Pietism isiklik vagadus, vanemad olid sellise kasvatusega (hernhuutlased). K isa oli pärit Taanist Lääne-Jüütimaalt. K isa läks vihast ühele künkale ja needis Jumala ära, pärast sügava usklikuna arvas ta, et Jumal ei andesta talle. Isa arvas, et ta peab nüüd võimalikult vaga elu elama. Kui K isa suri, päris K varanduse, nii et ta sai vabalt filosoofiale pühenduda. Isa soovil hakkas K koolis õppima teoloogiat. Kui isa suri, lõpetas K teoloogia teaduskonna
Mart tõmbas orad välja ja pani need Pearu poolele. Pearugi astus nendesse sisse. Mari hoidis kõige rohkem Indreku poole. Ta tundis, et Indrek oli patust sigitatud, sest Juss oli alles surnud, kui Mari rasedaks jäi. Kui Andres 14. aastaseks sai, ei võetud Eesperre enam sulast. Andres tõusis karjapoisist tööpoisiks. Ka tüdrukut enam ei kaubeldud. Liisi ja Maret olid selle asemele tulnud. Rasketel hetkedel luges Andres Piiblit, sest Marilt ta lohutust ei oodanud, kuna see ikka veel Jussi peale mõtles. Liisi ja Maret tahtsid aita magama minna. Andres aga ei lubanud, sest peretütarde koht on kambris. Liisi soovis siiski, sest Oru Joosep oleks tahtnud tema juurde aita tulla enne kui kroonusse peab minema. Liisi lubas teda ära oodata. Joosep tahtis ära Vargamäelt. Seal ei olnud midagi head juhtunud. Muudkui aga naabrite omavaheline riid ja kohtus käimine. Nii mõtles ka Liisi.
Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. [6]. Kokkuvõte Referaadi teemaks on Piibel. Töö on koostanud Triin Erismaa, Töö on lühiülevaade Piiblist ja selle ajaloost. Koosneb neljast osast, tuues välja Piibli tegelased ja loomise. Piiblit austatakse ja peetakse väga tähtsaks. Sinna on koondunud erinevate autorite looming üheks tervikuks. Piibel on pühakiri, kus on kirjas väga tähtis jumalasõna. Kasutatud kirjandus 1. Avispea vabakogudus http://avispea.edicypages.com/materjalid/piibel 2. Vana Testament http://et.wikipedia.org/wiki/Vana_Testament 3. Nahkur, A. 2005. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Lk 68. 4. Uus Testament http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/uus_testament
Katarina kaitses lambaid Antonius kaitses sigu Georg kaitses hobuseid (Jüri) Johannes-Jaan-Juku UUTEKS nähtusteks olid maa ja taevas, jumal ja kurat, patu lunastamine. Luterlus ehk reformatsioon (1517- Martin Luther) 95 teeni, Wittenburgis MARTIN LUTHER- kuulutati lindpriiks (ei kaitsnud ka riigiseadused) Tõlkis Uue Testamendi- saksa keelde (põhimõte: inimene peab saama oma emakeeles piiblit lugeda) Katekismus- ristiusu lühike kokkuvõte ( I ilmus 1525 Lübeckis eesti keeles) 4 1535.a Wonradt (Niguliste kirikust)-Koell (Pühavaimu kirikust)- I eesti keelne raamat, millest on midagi säilinud. Liivi sõda (1558-1583) Põhjused- Liivi sõja ajendiks oli Tartu maks 1. Suurriikide võimuvõitlus Läänemere aladel. Alustas Venemaa, kes tahtis saada teed Läänemerele. Tähtsamad sündmused I 1. 22
usu ja mitte rituaalide mehaanilise täitmise läbi. Sellest tõdemusest järgnes hulk konkreetseid etteheiteid: kirik oli muutunud usuorganisatsioonist majanduslikuks, kiriku rikkus on kurjast, tsölibaat ja munklus mõttetud, pühakute pildid ja kujud, mida kummardatakse kui ebajumalaid, mõtlemata Kristusele, on aga lausa kahjulikud. Esikohale seati inimese isiklik suhe Jumalaga. Luther tõlkis Piibli saksa keelde ja see tähendas ühtlasi, et Piiblit võib tõlkida kõikidesse keeltesse. Eesti keelse Piibliga läks küll veel kaua aega, aga seni sai jumalateenistus uue vormi. Katoliku kirikus ei olnud jutlus esikohal, põhivormiks oli missa, mis käis ladina keeles. Kirikulaulu laulsid kaasa kõik kirikulised emakeeles. Kloostrid Eesti ajaloolise periodiseeringu järgi on esimesed Lääne-Euroopa kloostrid pärit 4. sajandist ehk vanemast rauaajast, mille kõige iseloomulikumateks muististeks tuleb Eesti pidada tarandkalmeid
Aastatel541542 tabas Itaaliat katkuepideemia, mis hävitas suure hulga elanikkonnast. Seesugune ärev ning muserdatud keskkond avaldas mõju ka Gregoriusele, kellel kujunes välja uskumus peatselt lähenevast maailmalõpust. Pole teada, kust Gregorius oma hariduse sai, kuid Toursi Gregoriuse väitel oli ta osav nii retoorikas kui ka muudel aladel. Koduseinte vahelt sai ta kaasa sügava usu Jumalasse. Talle meeldis palvetada ja Piiblit lugeda. Gregorius I. Carlo Saraceni maal. Gregorius sai 572. aasta paiku keiser Justinus II soovitusel Rooma linna prefektiks, mis oli nii noores eas mehe jaoks kõrge ametikoht. See tähendas, et Rooma kõrgeima kohtuniku ning Rooma senati eesistujana allus ta vahetult keisrile. Pärast isa surmale järgnenud pikaajalist palvetamist otsustas Gregorius 574. aasta paiku prefekti ameti koos muu maise eluoluga hüljata ning hakata mungaks. See oli pikaajalise sisemise puhtuseotsingu ja
Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino k...
Selgusele jõudmiseks elas ta mõnda aega erakuna kaljukoopas. Seal jõudis ta järeldusele, et Jumal on ta oma saadikuks valinud. Nimelt ilmunud ühel ööl peaingel Gaabriel ja käskinud hakata kuulutama usku Allahisse. Sellest päevast peale pühendas Muhamed oma elu uue usu levitamiseks. Uue usu nimeks sai Islam, mis tähendab kuulutamist. See usk sarnanes Juutide ja kiristlaste usuga, et on olemas ainult üks juma. Juudi preestrid naersid Muhamedi harituse üle, et ta pole pühakirja ega piiblit lugendud ja Muhamed solvus. Sellest ajast pidas ta nii juute kui ka kristlasi väärusulisteks. Meka kaupmehed ja kaaba templi preestrid suhtusid Muhamedi ja tema õpetusse vaenulikult. Nad kartsid, et kui usk Allahisse võidule pääseb, ja vanu jumalaid enam ei austata, siis ei tulda enam Mekasse palverännakule ja nad ei saa enam kasumit. Muhamedi hakati taga kiusama ja 622. aastal põgenes ta väikesesse naaberlinna Mediinasse. Muhamedi põgenemist Mekast hakkasid
Silmapaistvam õpetlane oli Beda Venerabilis, ta kirjutas ladinakeelse „Inglise rahva kiriku ajaloo“ sellest kujunes tema peateos, seal ta kirjutas roomlaste esimestest sõjaretkedest Karolingide renessanss Karl Suure huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu jätkus ka tema poja ajal ja seonus tema suguvõsa ehk Karolingide valitsemisega, sellepärast on sel ajal kultuuri elavnemine tuntud kui Karolingide renessanss Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati paljusid teoseid ümber ja tänu sellele on paljud antiikteosed tänaseni säilinud, seda tehti hariduse ja kultuuri edendamiseks, hakati jama koole Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega ja jäi selle tõttu sama lühikeseks kui Frangi riigi hiilgeaeg, raamatute ümberkirjutamise traditisioon püsis vähestes kloostrites ja koolid jäeti unarusse 24. Ristiusk ja kirik I Usk
Olulisemad sündmused : 1558 ( kevad) – Narva piiramine ja vallutamine venelaste poolt 1558 (suvi) – Tartu piiramine ja alistumine venelaste poolt. 1560 – septembris algas talupoegade ülestõus, enamus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Liivimaa lakkas olemast 1583 – Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis. 5. Millised muudatusi tõi reformatsioon Liivimaale? Haridus taseme tõstmisele pöörati rohkem tähelepanu. Inimene pidi oskama lugeda piiblit. Hakati litutgilist teksti kirjutama. Kirikute rüüstamine ja piltide hävitamine. 6. 3 erinevust katoliku ja luteri usu vahel Katolik : 1) 7 sakramenti – ristimine, leeritamine, armulaud, patukahetsus, abielu, preestri ametisse pühitsemine ja viimne võitamine. 2) Vaimulike abielu keelatud. 3) Palvetamine pühakute poole palvelunastus kirjad. Ladina keelsed jumalateenistused. Luter: 1) 2 sakramenti – ristmine ja armulaud. 2) Vaimuliku abielu lubatud.
Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Protestantlus Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. sajandil nn usupuhastuse - reformatsiooni. 31. oktoobril 1517. aastal naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther, Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal,
piiskoppe. Missa pidulik jumalateenistus Visitatsioon kiriku külastus kontrollimise eesmärgil Reformatsioon usupuhastus, ühiskonna ja kiriku ümberkorraldus (Martin Luther 1517) Pildirüüste kirikutes pühapiltide, kujude ja altarite rüüsted. Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Koelli katekismuse tõlkija, Pühavaimu kiriku õpetaja Hans Susi vaimuliku kirjanduse tõlkija, proovis tõlkida piiblit. Wanradt katekismuse koostaja, Niguliste kiriku õpetaja. 1535 I trükitud raamat Eestis ,,Wanradt Koelli katekismus" Bernt Notke surmatants, niguliste altarimaal. Ordud ja kloostrid keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kes osalesid aktiivselt misjoniseerimisel. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Kärknasse. Nende vahendusel jõudis rahvani nii mõnigi uus põllukultuur, käsitööoskus jne
Muusika keskajal Kuna keskajal oli väga suur võim kirikul siis oli suurem osa tollasest muusikast vaimulik. Jumalateenistuste ajal esitatav muusika pidi olema karge ja ebamaine, et luua kujutust paradiisi inglikooridest. Keskaegse ühiskonna ideaalid erinesid täielikult antiiksetest: kui antiikajal oli ideaalideks inimese füüsiline välimus ja kõiksugu maiste hüvede nautimine siis keskaegne eluideaal kujutas inimest, kes veedab oma aega piiblit uurides, selle tõdesid levitades ja palvetades. Muusikas oli iluideaaliks vaimulik saateta koorilaul, mida jumalateenistusel esitas kloostrite laulukoolides õppinud munkade koor. Mitmete sajandite vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Lauldi laule, mis olid hakkanud levima juba Vanast-Roomast alates. Need laulud olid nukra varjundiga ja karmid, neid laule lauldi ilma rõhutamiseta ja algusest lõpuni kõlas viis
paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. saj. nn. usupuhastuse reformatsiooni. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid (luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism, metodism). Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Luterluse rajas Saksamaal 16. saj. I poolel M. Luther. Luterlikul jumalateenistusel langeb pearõhk jutlusele, mitte kombetalitlusele. Luterlasi on Saksamaal, Skandinaavia riikides, USA-s, Lätis ja Eestis. Kristlasi on maailmas rohkem kui 1 miljard. Kasutatud kirjandus: · www.wikipedia.org · www.google.com · www.neti.ee · www.miksike.ee · ,,Maailma Usundid 2006" Elizabeth Breuilly ; Joanne O'Brien ; Martin Palmer
Garlieb Merkel-Baltis kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile,kirjeldas oma raamatus1796talupoegade maj ja õigusliku seisundit. Georg Friedrich Parrot-Taasavat(1802)Ülikooli I rektor,sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse Gerhard Franz von Kgelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärit maalikunstnik Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. sajandil Hans Susi-tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Hermen Rode-Lübecki maalija, kes lõi Niguliste kiriku tiibaltari. Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara Horatio Nelson- 1801 Tallinna alla eskaadriga tunginud kuulus Briti admiral Napoleoni sõdade ajal. I.IV Julm-Moskva suurvürst al. 1533 ja Vene tsaar al. 1547, verisemaid Venemaa valitsejaid. I. Schenkenberg-Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka
Ekke on jõudnud Peipsi äärde, kus ta on kaupluses müüja. Seal ta jageleb pidevalt venelastega, kes tahavad viina osta, kuid ei ole raha. Põhjuseks on see, et seal on üks naine Jevdoika, kes määrab püügi aja ja kalade hinna. Nüüd on see naine, aga suremas ja keegi ei saa kalale minna. Lõpuks põleb kauplus maha ja Ekke lahkub. Ekke jõuab hütti ette, kus istuvad kaks vanemat naisterahvast ja loevad piiblit. Ekke jutustab neile oma jumalasõna. Eided pakuvad talle peavarju ja öömaja. Hommikul on kogunenud rahvas, kes tahavad kuulata Ekke jutlust ja nii ta alustabki. Kui jutlus läbi ja rahvas lahkunud märkab Ekke pambukesi. Inimesed olid toonud need südamest ja vaikselt. Ekke jääb sinna pikaks ajaks, sest selles piirkonnas on inimestel teda vaja. Ühel päeval tuleb tema juurde Eetsa Jörsi, kes on õnnetu, et tal ei ole
on heitlik, samas Sonya on kinnitatud oma usku. Sonja oli vaikne. Ka hääl oli tal tasane. Ta näoke oli kahvatu, kõhn. Ta oli tagasihodilik ning muidu heade kommetega tütarlaps. Tavaliselt kandis tagasihoidlikke ning koduseid rõivaid. Kuid Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta aga eneseväärikuse. Samas oli neiu sügavalt usklik, luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis talle veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud.Tema lihtne usk Jumalasse on osa tema tugevus. Tihti mõtles ta pigem teiste heaolule ning ohverdas enda, sest ta oli väga heasüdamlik tüdruk. Pärast mõnda aega ning mitmeid kohtumisi, hakkas Sonja Raskolnikovi järjest enam armastama ning usaldama. Alguses ei olnud ta kindel, kas ka Raskolnikov nii tunneb, kuid lõpuks mees tunnistas talle seda. Ka R
Vastupidiselt Juuliusele saavutas Valeerius suurt tunnustust. Juulius ei mõistnud Valeeriuse luulet, kuid sellegi poolest hindas ta oma poja tööd väga kõrgelt. Juuliuse tervis hakkas järk järgult halvenema. Pärast pikki aastaid peale seda, kui ta oli maalt ära põgenenud, tundis ta soovi taas maakohta külastada ja näha oma lapsepõlvekodu. Maal käimine ja vanade mälestuste taasäratamine mõjust Juuliusele värskendavalt. Emmi suureks imestuseks hakkas Juulius oma elutee lõpul piiblit lugema. Juulius Kilimiti põhimõtted olid muutunud, ta ei näinud oma elu enam sellisena nagu nooruses. Kooli tuli noor naisterahvas õpetajaks, kelle nimi oli Eha Raud. Ta tundis Juuliuse poega Valeeriust ja seetõttu tekkis neil kohe kontakt. Nad muutusid lähedaseks ja said headeks sõpradeks. Juulius põhimõtteliseltarmus naisesse. Arvan, et Juulius ei olnud Ehasse tegelikult armunud, pigem leian, et see oli suur kiindumus ja lähedus, mida ta naise suhtes tundis.
Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omandama doktorite kolleegium. Olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite ametiühendused: * meistriteks õppejõud. · Sellideks eelastme lõpetanud tudengid. · Õpipoisteks kaunite kunstide teaduskonnas õppijad. · 15. Keskaja hariduse, teaduse ja kunsti seotus kirikuga. * vaimulikud olid keskajal peaaegu ainukesed kirjaoskajad. * Kõik inimesed olid keskajal kiriku liikmed. * Teadmiste allikaks peeti piiblit. * Kirikud ja kloostrid olid pikka aega ainukesed haridusasutused. * Jumala teenimine oli kõige kõrgemalt hinnatud tegevus. 16. Romaani ja gooti arhitektuur. Keskaja kunst oli tihedalt seotud kirikuga: *Keskaegne kunst oli välja pandud kirikus, ilmalikku kunsti peaaegu polnudki. * Kujutati piibli tegelasi ja pühakuid, mis pidid kirjaoskamatut keskaegset inimest usuliselt harima. 17. Romaani ja gooti skulptuur. ROMAANI GOOTI
aga ilmselt ei suudaks ma ise kunagi midagi seesugust uskuda. Sellest hoolimata on nende vaated ning looduse tekkimise ja arenemise seletamine küllaltki huvitavad ja nende usundilises süsteemis täiesti ammendavad. ,,Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud,ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik kuues päev." See katke Piiblist on ilmselt hästi tuntud äärmuskristlastele kreatsionistidele, kes usuvad, et Piiblit peaks sõna-sõnalt tõlgendama. Selliste vaadetega kristlaste arust ongi kõik Jumala loodu ja ainult Temal on viimne võim kõige üle. Sellise kindlameelse ja jäiga seisukoha tõttu on kreatsionism ehk evolutsiooniteooriale, kui teaduse esindusteooriale, kõige teravamini vastanduv usund. Sellist teravat vastandamist põhjendavad kreatsionistid ise sellega, et evolutsioon ei ole teadus, vaid kõigest hüpotees, spekulatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
