KESKAJA NAISE ELU JA HARIDUS (0)

TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE
eriala
nimi
KESKAJA NAISE ELU
JA HARIDUS
Uurimustöö
Juhendaja :
Tartu 2012

Sisukord

Sissejuhatus 2
Naise elu keskajal 3
Haridus 4
Haritud naisfiguure keskajal 5
Hortswitha 5
Hildegard von Bingen 5
Christine de Pizan 5
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Võrreldes keskajaga on tänapäeva naiste õigused ja kohustused väga palju muutunud. Keskajal ei olnud võimalusi ega ka soovi võidelda naistel enda õiguste eest, et olla meestega võrdsed. Seetõttu on naiste õiguste teema vägagi aktuaalne .
See referaat annab põgusa ülevaate keskaja naiste elust ja eelkõige hariduselust. See toob välja tõsiasjad keskaja naise perekonnast, elust, millised olid neiste õigused ja kohustused, mis tööaladel naised töötasid ja toob välja ka mõned silmapaistvamad naiskujud.
Valisin selle teema eelkõige seetõttu, et naiste õigused huvitavad mind väga. Loomulikult on ka teema päevakohane, kuna väga palju räägitakse naiste ja meeste võrdsusest ka tänapäeval.

Naise elu keskajal

Keskaeg on umbes tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos vana- ja uusaja vahel. Keskaeg paigutatakse tavaliselt vahemikku 5.sajand kuni 15.sajandini. Lisaks jaotatakse keskaeg kitsamateks perioodideks: varakeskaeg (5.-11.sajand), kõrgkeskaeg (11.sajand kuni 14.sajandi lõpp) ning hiliskeskaeg (15.sajand-16.sajandi algus).
Kuni 20.sajandini elas umbes 90 protsenti Euroopa elanikest maal. Peres oli umbes 5-7 last ja see tähendas, et naine oli tihti rase ning hoolitses kodus laste eest kuni nende täiskasvanuks saamiseni . Põhiliselt olidki naised seetõttu kodused ja kasvatasid lapsi.
Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine . Neitsi seisus oli usulisest seisukohast kõike korgem ja turvalisem aste, lesk keskmine ja madalaim oli abielu. Erinevate gruppide naistel olid erinevad kohustused. Lisaks seisusele määras naise elu ka ühioskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli kui ebatäiuslik mees, teda iseloomustati kui epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras , irratsionaalne ja emotsionaale inimene.
Kuigi abielus oli naise positsioon mehe omast tunduvalt madalam, ei olnud naine siiski ka päris ilma õigusteta. Kui 12.sajandil Rooma õigus taasavastati, siis paranes ka naise õiguslik positsioon. Germaani hommikuand asendati kaasavaraga, millele valdamisele teatud olukorras oli ka naisel endal õigus. Kaasavara kasutamisõigust oli naisel võimalik kohtu kaudu nõuda.
14.sajandi keskel hakati kõrgelt hindama naise puhul ka mitmekesiseid majapidamistöid perekonnas, kuna siis möllas must surm, mis tappis umbes ühe kolmandiku kogu Euroopa elanikkonnast. Sel ajal leiti, et naised rikastavad ja säilitavad kultuuritraditsiooni ning seetõttu on nende töö majapidamises siiski väga tähtis.
Keskajal naised ei kaitsnud end eriti üksikisikuna, vaid oli pigem mees kui perepea kogu pere heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt majapidamine ja laste kasvatamine .

Haridus

Keskajal said naised peamise hariduse kloostritest. Kloostrielu jagunes tööks, palveks ja lugemiseks. Mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju, kuna parimates kloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud.
Naistel oli kloostrites „oma tuba“, mis andis neile võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad kirjutasid põlvest põlve tekste puhtalt ümber, võrdlesid neid algupärastega ja joonistasid ning kogusid antiikaja kirjutisi.
Nunnad õppisid selgeks ladina keele, ning tänu sellele oskasid nad raamatuid kopeerida ja illustreerida . Juba 6. Sajandil olid nunnad kopeerinud raamatuid, ning 12. sajandi algusest teame naiskirjutajaid juba nimepidi.
Herrad von Landsberg, kes tegutses 12. sajandil Hohenbergi abtissina, kirjutas entsüklopeedilise teose „ Hortus deliciarum“, mis oli mõeldud nunnade harimiseks . Entsüklopeedia oli usuline, ning oli pühendatud nunnadele, kes aitasid teost illustreerida ja kirja panna.
Nunnakloostrites olid koolid, mis olid eeskätt mõeldud kloostri elanikele, aga sinna võeti ka õpilasi, kes ei kavatsenud alaliselt kloostrisse jääda. Mitmed kõrgkihtide tütred õppisid kloostris kirjatarkuse algeid. Naistel oli võimalus õppida ka eraõpetaja juhatusel. Mitmed noored naised said aga õpetust oma vaimulikus seisuses olevatelt sugulastelt. Mitmetegi kõrgemat päritolu või vürstlikust soost naiste haridusest räägitakse legende. Nende naiste haridustase oli tihtipeale kõrgem kui nende meestel või vendadel.
6. sajandi kloostrikoolide õppekoormusest räägivad Arles’i Cesariuse eeskirjad nunnakloostritele. Nunnakloostritesse tuli eeskirjade järgi võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundsid tähti ja kõik pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine.

Haritud naisfiguure keskajal

Hortswitha

Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna , võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke kirjanikke ning õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust. Hrotswitha tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Tema teoseid tõlgiti mitmesse keelde ja neid loetakse veel tänapäevalgi.

Hildegard von Bingen

Hildegard sündis rikkasse aadliperekonda kümnenda lapsena. Lapseeas oli tal kehv tervis ning suure osa ajast oli ta üksi, mistõttu tema sisemaailm oli väga eriline. Oma kirjutistes väidab ta, et nägi lapsepõlves palju nägemusi.
Kaheksa-aastaselt läks Hildegard vanemate käsul kloostrisse, kus ta õppis lugemist ning kirjutamist nunn Jutta käe all. 18-aastaselt ühines tabenediktlaste orduga. Peale Jutta surma 1136. aastal sai Hildegardist prioress ning aastal 1147 otsustas ta kloostri kogukonnaga kolida Rupertsbergi Bingenis, kus ta sai kloostri abtissiks. Hiljem rajas ta mitmeid teisi nunnakloostreid.
Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui keisritega.
Ajaloos poldud teda enne 16. sajandit pühakuks kanoniseeritud, ehkki seda üritati mitmeid kordi (viimane toimus 1244. aastal). 16. sajandi lõpus nimetati ta ilma ametliku kanoniseeringuta pühakuks, tema püha päeva tähistatakse 17. septembril.
Hildegardist on säilinud ligi sada kirja nii keisritele, paavstidele, nunnadele ja aadlikele. Ta kirjutas umbes 70 luuletust ja üheksa raamatut. Tähtsamad neist olid "Scivias" ("Tunne teid!"), "Liber Vitae Meritorum", "De Operatione Dei".

Christine de Pizan

Christine sündis 1363 aastal. Ta oli luuletaja, kirjanik ning ajaloolane. Oma päevadel oli ta tuntud ja kõrgelt soovitatud luuletaja. Ta tegi 41 täispikka tööd 30 aastaga. Teda tuntakse kui Euroopa esimest professionaalset naiskirjanikku.
Ta abiellus 1380ndal aastal, 15aastaselt, ning lesestus 10 aastat hiljem. Enamus tema kirjutistest tulidki põhjusel raha teenida endale ja oma kolmele lapsele. Enamuse oma lapsepõlvest ja täiskasvanu elust elas ta Pariisis.
Ta kirjutas oma peamiselt elust, eluvaadeteast, aga ka oma teadmistest – mütoloogiast, legendidest ning ajaloost. Lisaks võttis ta ka eeskuju oma lemmikluuletajatelt Inglismaal ja Prantsusmaal. Talle meeldis tolleaegne värske inglise luule. Ta oli täielikult veendunud meeste ja naiste võrdses arukuses. Tänu temale sai üldse naiste hääl kuuldavaks ning lisaks üritas ta ka avada oma teoste abil neistele oma koolid.
naisautor

Kasutatud kirjandus

Päivi Setälä „Keskaja naine“
http://et.wikipedia.org/wiki/Hildegard_Bingenist
http://en.wikipedia.org/wiki/Hrotsvitha
http://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan
http://www.logos.ee/huvitav/autorid/hildegard.ht m
http://www.google.ee