Ajaloo kontrolltöö - Araabia (0)

Ajaloo kontrolltöö
1.Kirjelda Araabia ühiskonda.
Ammustest aegdest peale on araablased elanud kõrbete ja poolkõrbetega kaetud Araabia poolsaarel. Kuna seal polnud eriti võimalik tegeleda põlluharimisega, siis enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid , kes rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamel oli beduiinlastel asendamatu. Teda kasutati sõidu ja veoloomana, tema piima joodi, liha söödi ning karvadest valmistatud vildist või kaamelinahast tehti riideid ja telke . Poolsaare lõunaosas Jeemenis leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab lopsakas taimestik ja maa on niiske ning seal saab tegeleda põlluharimisega. Muistsest ajast peale on see Araabia poolsaare kõige arenenuim piirkond. Sealt kulges ka kaubatee ja selle äärde tekkisid juba vanal ajal jõukad linnad. Jõukaid kaubalinnu tekkis ja põhjapool. Näitejs Meka . Seal asub peamine usukeskus kuubikukujuline Kaaba tempel. Templi seina oli müüritud must kivi, mis oli Araablastele püha kivi. Seal käis ka palju palverändureid araabia jumalatele ja mustale kivile austust avaldamas. Ühtlasi otsisid nad Mekast rohkesti kaupa ja tõid nii sealsetele kaupmeestele suurt tulu.
2. Kirjelda islami tekkimist.
7. sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku. Varem austasid araablased mitmeid jumalaid aga Muhamed kinnitas, et on ainult üks jumal Allah , kellele kõik peavad vastuvaidlematult kuuletuma .
Orvuna onu juures kasvanud Mahamedist sai rikas abielumees ja lugupeetud kaupmees . Umbes 40 aastaselt hakkas ta kuulma igasuguseid huvitavaid hääli ja nägema nägemusi. Selgusele jõudmiseks elas ta mõnda aega erakuna kaljukoopas . Seal jõudis ta järeldusele, et Jumal on ta oma saadikuks valinud.
Nimelt ilmunud ühel ööl peaingel Gaabriel ja käskinud hakata kuulutama usku Allahisse. Sellest päevast peale pühendas Muhamed oma elu uue usu levitamiseks. Uue usu nimeks sai Islam , mis tähendab kuulutamist. See usk sarnanes Juutide ja kiristlaste usuga, et on olemas ainult üks juma . Juudi preestrid naersid Muhamedi harituse üle, et ta pole pühakirja ega piiblit lugendud ja Muhamed solvus. Sellest ajast pidas ta nii juute kui ka kristlasi väärusulisteks. Meka kaupmehed ja kaaba templi preestrid suhtusid Muhamedi ja tema õpetusse vaenulikult. Nad kartsid, et kui usk Allahisse võidule pääseb, ja vanu jumalaid enam ei austata, siis ei tulda enam Mekasse palverännakule ja nad ei saa enam kasumit. Muhamedi hakati taga kiusama ja 622. aastal põgenes ta väikesesse naaberlinna Mediinasse. Muhamedi põgenemist Mekast hakkasid islamiusulised lugema oma ajaarvamise alguseks.
3. Millised on islami põhisambad?

Uskumine ainujumal Allahisse.

Palvetamine 5 korda päevas.

Paastu pidamine.

Kohustuslik palverännak Mekasse

Annetamine.
4.Kirjelda koraani.
Koraan õpetab, et kuidas elada, ei pärast surma ei satuks mitte põrgusse vaid paradiisi . Peab viis korda päevas palvetama. Enne palvet tuleb pesta nägu ja käed. Peab veel ühe kuu paastuma, süüa ja juua võib ainult öösiti. Rikkad peavad jagama annetusi vaestele. Kord elus käma palverännakul Mekas. Koraanis on kirjas ka sõnumid, mida Allah olevat Muhamedile saatnud. Seda alustati Muhamedi eluajal ja lõpetati pärast Muhamedi surma, kui tema järeltulijad- kaliifid lasid islamiusuliste seas levinud versioonidest ühtse teksti koostada. Kuna Muhamed õppis palju juutidelt ja kristlastelt, siis on seal paljusid piiblilugusid ümber jutustatud . Koraanis kirjeldas Muhamed eriti ilmekalt naudinguid, mis ootavad häid usklikke paradiisis , aga ka piinu mis saavad osaks halbadele ja uskumatutele põrgus. Head kannavad paradiisis siidriideid ja kuldehteid, lamavad purpurvoodites, joovad jahedaid veine ja söövad kuldvaagnatelt hõrke puuvilju . Uskumatud ja patused piinlevad igaveses põrgutules ja kui nad siis pisarsilmselt jahutust paluvad, valatakse neile kurku ja näkku hoopis sulavaske. See innustaski islamiusulistel koraani tõsiselt võtta.
5.Kuidas tekkis Araablaste riik?
Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Nende juhatusel asusid araablased vallutama mńaabermaid. Kuna sealne vaene loodus ei võimaldanud kõikkidel lahedalt ära elada, siis tundusid rikkad naabermaad ahvatlevalt. Pealegi kutsus koraan moslemeid võitlema islami levitamise eest ja kuna kõigile, kes islami eest langevad, lubati pääsu paradiisi. Nii sõdisidki nad hästi võimukalt ja ei andnud nii sama alla. Nende peajõuks oli liikuv ratsavägi.Neil olid väga kiired ja tugevad hobused , millega nad said ka tuntuks. Lahingus oli neil kõrgel tasemel võistluskunst ja distsipliin . Peale hobuste kasutati võitluses ka kaamleid, kes vastaste hobused ära hirmutasid ja ajas neid põgenema. Esmalt rünnati Bütsantsi ja siis Pärsia riiki. Need riigid olid teineteise omavahelises sõjas nõrgestatud ega suutnud uutele kallaletungijatele vastu seista. Vallutatigi Pärsia ja Bütsantsilt võeti ära Süüria ja Egiptus . Nende maadeelanikud polnud rahul Bütsantsi keisri võimuga ja alistusid araablastele suurema vastupanuga.

Iseloomusta Damaskuse ja Badgadi kalifaati.
Araablaste riigi pealinnaks sai nüüd Damaskus . ( Damaskuse kalifaat ). Kuna varem oli kaliifide eluviis olnud lihtne ja rahvapärane, siis nüüd hakati sinna rajama kohalike suurnike eeskujul uhkeid losse purskkaevude ja iluaedadega ning veetsid elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvastesse suhtuti leebelt. Kohalikke seadusi tavaliselt ei muudetud ja islamit ei surutud vägisi peale. Egiptuses ja süürias jäid alles ristiusu kirikud ja kloostrid . Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised olid aga maksudest vabastatud. Seetõttu hakkasid rahvad peagi islami usku siirduma.
Araabia ülikute vahel toimusid pidevad sisevõitlused. 8. sajandil õnnestus Mesopotaamia asevalitsejal Damaskuse kaliifide võim kukutada. Uueks pealinnaks sai Mesopotaamia linn Badgad. Ja araablaste riik oli sellest ajast tuntud Badgadi kalifaadi nime all. Seda aega peetakse araablaste hiigelajaks. Uusi vallutusi ette ei võetud aga see eest arenesid kiirelt majandus ja kultuur. Suurtes linnades nagu Kairos ja Aleksandrias arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Ka põlluharimine oli õitsval järjel. Hoiti korras vanu ja rajati juurde uusi niisutussüsteeme. 9. sajandil hakkasid mitmete piirkondade asevalitsejad Badgadi kaliifidest lahku lööma. Badgadi kaliifide võimu alla jäi üksnes Mesopotaamia. Nii tekkis senise ühtse Araabia kalifaadi asemele mitu sõltumatut ja sageli omavahel tülitsevat kalifaati. Kõigis neis kehtis aga islami usk ja kõneldi araabia keelt.
7) Kirjelda araabia kultuuri
Araablaste võimu alla oli sattunud mõningaid maid. Näiteks Süüria, Egiptus, Pärsia ja Kesk- Aasia . Nad ei surunud oma kombeid ja tavasid peale, kuid mõningaid asja võtsid neilt üle. Araablaste võimu all sulasid eri rahvaste kultuurid omaette tervikuks. Kõiki ühendas Islami usk. Kuigi oli palju mittearaablasi , kirjutati enamasti araabia keeles. Seda kõike nimetati Araabia kultuuriks . Islamimaade kultuuritase oli pikka aega kõrgeim Lääne-Euroopast. Samal ajal, mil Euroopasteadus ja kultuur kiratses, linnad jäid tühjaks ja võimsamadki feodaalid elasid süngetes ja ebamugavates linnustes , õitses araabia maades käsitöö ja kaubandus, arenes teadus ning ülikute elu möödus niisuguses luksuses, milles läänes unistada ei osatud.
Ehituskunst .
Vahest oli kõige uhkemad ehitised islami pühakojad- Mosˇee. Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hoontel olid sambadja üleval olid suured kuplid. Seinu kaunistasid geomeetrilised kaunistused. Iga mosˇee juurde kuuluvad minaretid- kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad . Maljudes pühakodades rajati paleesid kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega.
Teadus.
Aaabia valitsejad hoolitsesid väga teaduse arengu eest. Araabias oli suur raamatukogu ja observatoorium. Araablaste teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt . Paljude kreeka õpetlaste töid tõlgiti araabia keelde . Väga kuulus oli Ibn Rusˇd arvast, et kogu jumalik tartkus on juba kirja pandud ja pühendas kodu oma elu aristotese tööde uurimisele ja selgitamisele. Euroopas oli samal ajal kõik unustatud, kuid hiljem hakkasid nad seda jälle tõlkima araabia keelest. Araablased tegelesid egiptlaste eeskujul astronomia ja astroloogiaga. Arenenud oli arstiteadus . Araabia arstid olid esimesedmaailmas , kes mõistsid nakkushaiguse olemust . Küllalt hästi teadi silma ehitust ja osati seda ravida. Ravimite valmistamine oli kõrgel tasemel. Apteek oli olemas igas suuremas linnas. Väga kuulus oli Ibi Sina, kes rasvis ülikuid ja sai kõrgetesse riigiametitesse. Ta pani oma teadmised kirja ka oma teoses ``Arstiteaduse kaanon ``. Pealegi oli ta veel kuulus astronoom ja filosoof. Ta kirjutas ka pärsiakeelseid luuletusi.
Kirjandus
Kõige kuulsm oli teos nimega tuhat ja üks ööd. Seal oli palju islamiusuliste rahvaste loomingut, peale selleoli seal ka india ja pärsia lugusid. Osad neist olid väga tuntud. Jutt oli selline:
Elas kord üks sahh, kes sai teada oma naise truudusest ja lasi nad kõik hukata. Ta ei uskunud, et ükski naine suudab olla truu. See kestis kolm aastat. Ta abiellus päeval. Öö veetis uue naisega. Ja järgmisel päeval lasi ta hukata. Alles jäid vaid 2 abielunaist, asevalitseja tütred. Üks neidt(Saharazad) läks vabatahtlikult talle naiseks . Ta ei tahtnud, et teda hukatakse. Selleks mätles ta ühe plaani. Igal ööl jutustas ta ühe jutu ja jäi kõige huvitavamal hetkel pooleli . Valitseja põles uudishimust ja ei tapnud teda. See kestis 1000 ja 1 ööd. Selle aja peale sündis neil 3 poega . Sahh loobus sellest, et tema naine hukata ja nad elasid õnnelikult oma elu lõpuni.
Araabia kultuuri mõju
Eurooplasid olid Araablastelt palju õppinud. Õpiti tunda kompassi, mille araablased võtsid üle hiinlastelt. Ka püssirohi levis euroopass. Euroopas õpiti tundma araabia kaudu india numbrimärke. Tänapäeval kasutab neid peaaegu kogu maailm. Meil on palju indi sõnu, nagu sohva, madrats, alkohol , siirup, suhkur, slgebra ja paljud teised.