Fjodor Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" (0)

,,Kuritöö ja karistus “
1. Romaani põhisüžee järgib Raskolnikovi elusaatust, rööbiti sellega on romaanis veel mitu tegevusliini ja karakteritüüpi. Millised need on ja kes on tegelased?
2. Kas sinu meelest võiks öelda, et Peterburi pole ainult romaani tegevuskoht, vaid ka mõrva kaasosaline ? Põhjenda.
3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle.
4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda.
1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus“ on mitmeid erinevaid isenäolisi karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petroviši, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad. Ta üritas alati ajada olukorra väga pingeliseks, et kahtlustav üles tunnistaks. Mitmel korral oli ta tõe teadasaamisel väga lähedal. Teose lõpupoole tunnistabki Raskolnikov oma teo üles, muidugi mängisid suurt rolli ülestunnistusel ka mehe süümepiinad.
Teiseks toon välja Sonja Marmeladova. Kes on romaanis lihtrahva esindaja, selline headuse kehastus. Sonjat Peetakse ka vene rahvuse sümbolkujuks kirjanduses, selline leplik ja ohvrimeelne. Sonja karakter tuleb väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures šokis ja ei suutnud uskuda seda. Lizaveta oli ju ka tema tuttav. Siiski on Sonja oma olemuselt selline andestav ja muidugi andestab ta Raskolnikovile ja armastab teda edasi.
Viimaseks toon välja Arkadi Ivanoviš Svidrigailovi , kes on antud romaanis minu arust kurjuse kehastus. Ta üritab meeleheitlikult Dunjat endale saada (Raskolnikovi õde). Arkadi jälitab teda ja Dunja isegi üritab meest tulistada, et selgeks teha, et ta ei armasta teda kunagi. Arkadi kuulis pealt ka seda kui Raskolnikov tunnistab oma teo Sonjale üles. Pärast mees piinab Raskolnikovi ja Sonjat selle teadmisega . Üritab nagu välja pressida vms. Tegelikult sarnanes Arkadi natuke peategelasega. Ta andis ka oma raha Marmeladovi lastele. Lõpuks otsustab Arkadi enesetapu teha.
2. Jah kindlasti võib öelda, et Peterburi on ka mõrva kaasosaline, mitte ainult romaani tegevuskoht. Põhjendus on lugejale väga hästi silme ette toodud. Tegevus toimub Peterburi vaeste linnaosas. Sellesse kohta kuulusid enesetapud, kerjavad lapsed, haigused, prostituudid ja pidevad rahaprobleemid. Linna tänavatel oli rahvatung, igal pool lubi, tellingud, telliskivid, tolm – see kõik masendas Raskolnikovi. Raskolnikov tundis vastikust koha vastu kus ta elas, ta ei sallinud neid lihtlabaseid alkoholi haisuga joodikuid kes igapäev talle vastu tuigerdasid. Romaani tegevuskoht andis peategelasele ette nii-öelda kuritöö pildi. Tavaelus on kuritöö kaasosaliseks isik, kes annab kurjategijale kuritöö tegemiseks kätte vajalikud vahendid. Antud teoses andis Petebur peategelasele silme ette pildi ja ka vahendi ehk relva millega kuritegu korda saadeti. Kirves millega Raskolnikov tapab liigkasuvõtjast pandimajapidaja Aljona Ivanovna, vedeles terve see aeg majas kus Raskolnikov elas. Ta käis sellest mööda igapäev ja kuna ta oli juba mõrva ette plaanitsenud pikalt oli ta ka otsustanud selle, et kirves mis asub perenaise köögis saab olema mõrvarelvaks. Kirve tarvis oli ta juba enne planeerinud, et õmbleb palitu sisse silmuse kus kirves seisab, et keegi seda ei märkaks. Arvestades neid fakte võin öelda, et see räpane, alandav , vaene maailm tõukas Raskolnikovi mingilmääral seda tegu tegema.
3. Raskolnikovi mõtisklustest võis välja lugeda mitmeid teooriaid . Põhiline teooria oli aga selles, et kas üks kuritegu oleks võrdne tuhande heateoga. Mulle jäi meelde üks Raskolnikovi arutlus, kus ta arutleb, et ühel kaalukausil on liigkasuvôtja, teisel andekad noored inimesed, kes ei saa end avaldada – järelikult tuleb see üks tappa. Ta tundis nagu kõik see mis teda takistab koondub sellesse liigkasuvõtjasse. See saigi lõpuks otsustavaks . Kas Raskolnikovi teooriad peavad paika? Minu seisukoht on selline, et ei pea. Tal ei olnud õigustust tappa Aljona Ivanovnat oma äranägemise järgi. Kui sa teed elus tuhandeid heategusi, oled kõigi silmis hea ja siis sooritad kuriteo mis on väga võigas, nullib see minu arust kõik eelneva. Kõik head asjad kaovad ja inimestele jääb vaid meelde, et sina oled see mõrtsukas. Ma nõustun küll Raskolnikovi faktiga, et naine oli ühiskonnale kahjulik. Ta tegeles liigkasuvõtmisega. Miks pöördusid siis inimesed Aljona Ivanovna poole? Ilmselgelt pöörduti mutikese poole sellepärast, et aeg oli raske ja igalpool oli vaesus . Jah mutike ei käitunud võibolla õigesti süütute inimeste ees, kellelt ta röövis nende vara kui laenuvõtjad kas või päevakese hilinesid. Minu meelest tegi ta lihtsalt enda tööd. Politsei ei saanud midagi tema vastu teha, samas oli ka mõttetu mutikest ähvardada, kui sa juba tegeled sellise tööga saad sa kindlasti palju ähvardusi. Seega tekkis surnud ring, kus teose peategelane nägi, et ainus viis ühiskonda sellest kurjusest vabastada on see, kui ta tapab liigkasuvõtjast pandimajapidaja.
4. Sonja isiksus oli suhteliselt nõrk. Ta oli lihtrahva esindaja ta oli selles romaanis headuse kehastus. Olude sunnil pidi ta töötama aga prostituudina, et pere ära elaks. Tema tasane ja allasurutud neiu , kes pidi hakkama prostituudiks ja loobuma enda ja eneseväärikusest, oli niivõrd leplik, et ta leppis sellega kes ta on. Väga hästi iseloomustas neiu käitumist see, kui ta Katerina Ivanovna nõudmisel läks perekonna konverentsile. Raskolnikovi tahtis ta paluda matuste pärast. Raskolnikov pakkus talle istet Pulheeria ja Dunja juurde. Neiu tundis häbi, sest arvas , et ei tohiks nende kõrval istuda. Hiljem kui ta Raskolnikovi toas on mõistab, et Raskolnikov andis neile raha, sest nad on nii vaesed. Ta oli tugevalt religioosne ja luges piiblit. Ta uskus, et inimene on loomult hea. Raskolnikov tunnistas Sonjale üles oma võika kuritöö, mida Sonja alguses ei suutnud uskuda. Ta ütles, et jumal ei lubaks sellist koledust korda saata. Raskemaks tegi Sonjale selle asja kuulmise juures see, et Lizaveta, kelle Raskolnikov etteplaanimata mõrvas oli tema sõbranna. Sonja ikkagi andestas ja leppis sellega, mida Raskolnikov teinud oli ja avaldas noormehele armastust. Sonja soovitas Raskolnikovil tegu üles tunnistada. Teose lõpuosas tunnistabki Raskolnikov oma võika kuritöö üles ja talle määratakse karistuseks 8 aastat sunnitööd siberis . Sonja otsustab mehega kaasa minna. Siberis kõik armastavad Sonjat, kuna ta on lahke ja hell . Lõpuks hakkab ka Raskolnikov Sonjat ka rohkem armastama . Sonja aitas Siberis majapidamistes ja lõpuks sai ka Raskolnikov tänu Sonjale kergema töö.
Teen ka lühikese kokkuvõtte miks mulle see teos meeldis. Tegin ka eelmine aasta raamatutöö Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistusest ” ning see teos meeldis mulle väga. Kui lugeda autori elulugu, leiab sealt mitmeid sarnasusi Raskolnikoviga, võib arvata, et autor on ka osa teksti enda kohta kirjutanud. Kõige põnevam on aga teose juures minu arust see, et autor on kirjeldanud olustiku detailse täpsusega. Kui ma viibiksin preagu Peterburis ja võtaksin Fjodor Dostojevski teose ,,Kuritöö ja karistuse” enda kätte ja alustaksin samast kohast liikumist kus elas Raskolnikov, näeksin ma maja kus toimus mõrv, baari kus ta kohtus Marmeladoviga jne.