Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, samuti kivisütt. Väikeses ulatuses tegeldakse keemiatööstuse, liha külmutamise (üks tehas) ning kala- ning langustikonservide valmistamisega (kaks tehast). 8 Tulemaa rahvuspark Tulemaa rahvuspark on kaitseala Argentinas Tulemaa saare kaguosas, Argentina kõige lõunapoolsem rahvuspark. Pargi pindala on 630 km². Rahvuspark rajati 1960 põhiliselt selleks, et kaitsta lähisantarktilisi metsi (kõige lõunapoolsemaid Patagoonia ja Kõrg-Andide metsi) ning näidata Beagle'i väina rannikut. Metsades on kuus liiki puid, mis taluvad piirkonna karmi kliimat. Kõige levinum on kääbus- lõunapöök. Alates 600 m kõrgusest on see ainuke puuliik. Kaselehine lõunapöök kasvab koos kääbus-lõunapöögiga niiskemates kohtades, näiteks Pipo jõe orus (Valle del Río Pipo) ja
Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV – nn. „Päikesekuningas“ 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barkoist? välditi barokile omaseid liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Mansardkatuse alla paiknev katusekorrus, François Mansarti järgi. 28. Kes oli André Le Nôtre? Ta oli oma ajastu suurim aiakuntsnik ja maastikuarhidekt, kes rajas Versailles' lossi pargi. 29. Nimeta 2 J. Hardouin-Mansard'i kavandite järgi ehitatud hoonet? Vendome'i väljak ja Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Louis XIV tagasi L. Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi? Kuna Bernini tekitas talle pahameelt sellega, et põlastas avalikult Prantsusmaad ja kiitis Itaaliat. 31. Mis on heroiline maastikumaal? Maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. 32
... 12 3.3 Sukulendid............................................................................................... 12 4. PÕLLUMAJANDUSTAIMEDE LOETELU............................................................. 14 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 15 2 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli botaanikaaia kollektsioonides esindatud juba 4360 liiki. 1811
hea. Pärnu rannapark kui näide Eesti postmodernistlikust pargist Üheks ehedaks postmodernistliku linnaplaneerimise näiteks Eesti mastaabis võib tuua Pärnu Rannapargi kogualaga 48,4 ha. Tegelikult on park kuurortlinnas olnud juba pea 130 aastat, kuid oma postmodernistlikumale väljanägemisele läks ta üle 2010. aasta suvel, kui viidi lõpule rannapargi rekonstrueerimine, millega anti uus funktsioon pargi 9,6 hektarilisele alale. Rekonstrueeritava pargi projekti eesmärgiks oli tagada Pärnu linna elanikele ning linna külastavatele turistidele atraktiivne, aasta läbi kasutatav ja turvaline keskkond vabaaja veetmiseks. Pärnu Rannapargi rekonstrueerimisprojekt hõlmas Rannapargi ala, mis jääb Tammsaare, Lehe, Supeluse tänavate ja Ranna puiestee vahele ning Ranna puiesteest mere poole jäävat ala Lehe ja Supeluse tänavate pikenduste vahel. (Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine) Joonis
ANALÜÜS Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru loss ja park Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18
,,Kuristik rukkis" J. D. Salinger 1.Tsitaadid. ,,Ma ei taha, et sa selle oma neetud õlgadega välja venitad" (lk 29) Holden üritas Stradlaterile selgeks teha, et ta seda seemisnahkset jakki korralikult hoiaks, sest ta oli seda ainult paar korda kandnud. ,,Kasi mu seljast, sa ilge kretiin!" (lk 45) Holden kakles oma koolivenna Stradlateriga, sest ta käis kohtamas Jane Gallagheriga, kes meeldis Holdenile väga ning talle ei meeldinud, et Stradlater tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Ho...
Okaste ja lehtede ning okste ja võrsete haigused arboristid Okaste ja lehtede haigused • Okaste haigused toovad endaga kaasa okaste kolletumise või pruunistumise, kuivamise ja mahalangemise. Need haigused võivad sageli esineda nii noortel taimedel taimlates ja metsakultuurides kui ka juba vanematel puudel. Üldreeglina on okaste haigused seda ohtlikumad, mida noorematel taimedel nad Okaspuu-nõgihallitus • Nii noorte taimede kui ka vanemate okaspuude (kuuse, männi, kadaka) alumistel, eriti aga lume all olnud okstel on okkad neid katva tume- või mustpruuni tiheda seeneniidistikuga läbi põimunud. Sellist pilti võib näha juba varakevadest alates. Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud oksa tihedalt katva hallituse- või ämblikuvõrgutaolise seeneniidistiku tõttu. • Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita ku...
· Peamised kasvavad puuliigid on: · Tamm · Korgitamm · Kastan · Vaher · Pöök · Mänd · Pärn "Guardamar del Segura" liivadüünid on Hispaania keskkonnale unikaase faunaga kaitseala. Guardamar´i ligidal on suur "La Mata" soolajärv. Madalik, looduse ime, kus on haruldane metsik loodus ja praegu kaitse all olev osa rahvuslikust pargist, kus taimed ja elusolendid on arenenud nii, et nad saavad elada kõrge soolasusega keskkonnas. See pargi maa-ala on koduks mitmetele lindudele pikajalgsed kured, erinevad pardiliigid, roosad flamingod ja veel palju, palju teisi. Mõned siin leiduvad liigid on aretanud nende endi kaitsesüsteemi, et toime tulla sooja vee ja järve aurudega. Veel suurem soolajärv on Torrevieja´s ( mõlemad laguunid on ühendatud sinna ehitatud kanaliga). See järv on Euroopa suurim soola tootmise keskus, ning tarnitakse alates Skandinaaviast kuni Jaapanini
arhitektuurikonkursi projektiga "Circulos". Viimase valis rahvusvaheline žürii konkursile laekunud kümne eri riigi arhitektide poolt esitatud 233 projekti seast välja üksmeelselt. Vapaavuori andis hoonele koos avara aatriumiga ringi kuju, millele viitab ka tema võistlustöö nimi. Hoone on õnnestunult paigutatud Lasnamäe paekivise nõlva sisse, mistõttu hoolimata suurusest harmoneerub ta iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 16. Minule see muuseum väga meeldis, kõige rohkem võib olla isegi oma arhitektuuri poolest. Kadriorg 1. Weizenbergi nime sai lossi juurde viiv tänav 1927. aastal põhjusel, et esimene eesti rahvusest skulptor elas ja suri lossi .merepoolses tiibhoones, et tema skulptuurid moodustasid tol ajal enamuse kunstimuuseumi skulptuuridest. Kunstniku matustest Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus. 2
19.30 külastame Muhu Jaanalinnufarmi (sööme õhtust) 21.40 väljub praam Virtsu 23.20 hotellis tagasi 5.PÄEV 8.30 hommikusöök 10.00 väljasõit Tallinna 12.30 Eesti Vabaõhumuuseumi külastus + lõuna 17.00 sõidame Tallinna vanalinna, kus on vanalinna giidituur ja vaba aeg 20.30 sõidame Ülemiste holtelli, kus me ka ööbime 6.PÄEV 8.00 hommikusöök 10.00 Kadriorulossi ja pargi külastus 13.00 lõuna 15.30 Tallinna Teletorn + botaanikaaed 20.30 väljub lennuk lennujaamast
KEHRA GÜMNAASIUM JOOSEP HEIN VIII B klass ANIJA MÕIS Referaat Juhendaja: õp. Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljatei...
teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel südalinnas alles oli. 18. sajandi lõpul algas Tartu uuestisünd. Tartu ajaloo uus lehekülg algas aastal 1802, mil Tartus taasavati ülikool saksa-ja ladinakeelsena. Selle peahoone, Vana Anatoomikumi, tähetorni ja Toomemäele rajatud pargi kavandajaks oli Johann Wilhelm Krause (1757-1828), kes oli ka hea joonistaja. Linn hoonestati uute põhimõtete järele. Sirged tänavad, vaated, suured fassaadid, mis nummerdati 1809. aastast. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Tartu Ülikool tugineb kindlale ajaloolisele vundamendile. Osa teaduspärandist, mis sai alguse
aima, et järgnevad hargnemised toimuvad halastamatu kiirusega, finaaliks küsimused, millele ei saa vastata ja vastused, mis ei lohuta kedagi. Igal juhul astusin ma viiendal märtsil jääle, mis oli piisavalt õhuke, et mitte kanda hooletut plikatirtsu, kes seda oma üle mõistuse ihutud uiskudega halastamatult mõnitas. Ta tegi uljal viisil mõned uhked kaared kui ma Kaarli pargi poolt lähenesin ning vajus läbi jää täpselt sel momendil kui ma oma sõiduauto ust kinni tõmbamas olin. Hetk veel ja see oleks kõigest märkimist mittevääriv lugu mõistlikkuse piirini õnnelikust ajakirjanikust, kes elab oma pisiprobleemidest pikitud elu, nurisedes kileviinerite üle mis ei kooru. Taevas jõekääru kohal muutus pahaendeliselt punaseks, rõhutades raagus puudemüüri haletsevat ühtehoidlikkust
paiknemise plaani. Uuendused: habe maha, lauakommete tekkimine, kõige tähtsamaks ehitiseks sai Talvepalee, hästi palju losse ja maju Neeva kallastele, tähtsamad on Marmorpalee, Jushupov'i palee, võib näha kogu barokset toredust, rikkalik skulptuur, nissid, sambad, poolsambad, enamasti majad kahevärvilised, kuna linnas oli ruumi vähe, siis peagi rajati Peterburi lähedale Tsaariküla, Tsarskaja Selo Peteroff, Rastrelli 1700-1771, kujundas Tsaariküla pargi, väga esinduslik oli peatänav Nevski Prospekt, sinna anti krunte kaupmeestele, tuli ka tänapäeva mõistes kaubamajad, suur passaaz, mille katus on väga eriline, klaasist, vahepeal põles. Juushjov tegi endale ka teatrisaali, laes väga suur ja eksklusiivne kroonlühter. Sakraalarhitektuur: Kiriku välisilmes olid peaaegu samad tõekspidamised, mis lossidel (kaunistused, 2 värvi), oluliseks muutus kuppel, sisearhitektuuris muutuvad löövid ebaoluliseks või kaovad üldse
Suurim ruum peeglisaal (akende vastas peeglid). Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Louix'i tähtsamad ruumid kaunistatud stukkreljeefidega, marmoriga, seina- ja laemaalidega. Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louix tõstis pargiga ka enda isiksust. Samas stiilis on ehitatud ka mitmed majad Pariisis. Louix laskis ehitada vanadekodu sõjaveteranidele ja invaliidide kiriku. Kujutav kunst 17. saj I poolel valitses baroklik realism. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Teatraalsus. Tunded on jahedad
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Pablo Ruiz Picasso Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Biograafia · Kunstistiilide perioodid · Eraelu · Viimased elukümnendid karjääris · Kuulsamad tööd · Pärand · Mõned Picasso tööd · Kasutatud kirjandus Üldine Pablo Ruiz Picasso oli hispaania kunstnik, kubismirajaja kes elas 25. oktoober 1881 8. aprill 1973. Ta sündis Hispaanias Malagas. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Pablo Ruiz Picasso Biograafia Pablo sündis José Ruiz y Blasco ja María Picasso y Lópezi perre esimese lapsena. Tema täisnimi oli Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso. Tema isa oli kunstiteadlane,...
Tulemaa Referaat Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3 Avastamislugu............................................................................................................... 4 .......................................................................................................................................... 5 Tulemaa saared..................................................................................................................6 Saared............................................................................................................................ 6 Reljeef............................................................................................................................6 Kliima.......................................................................................................
Kuulsaimaid neist olid DYCK ja RUBENS. Paraku kunsti tellimine lõpetati protestantide poolt juhitud revolutsiooniga. Alates 17 sajandi teisest poolest oli arhitektuuris tõus, sest hiigeltulekahju oli hävitanud Londonist 80%. Tähtsaim uutest arhitektidest oli WREN, kes ehitas üle 54 kiriku. 18 sajandi arhitektuur tugevnes Palladio klassitsismi mõju, mida pooldas enamik arhitekte. Eriti KENT, kes on kuulus uue looduslähedase stiili INLGISE PARGI ( maal, kus on park )rajajana. Ta rõhutas, et looduses pole sirgjooni. Alles 18 saj. Elustus kõrgtasemiline kujutav kunst. Kuulsaim esindaja HOGARTH, kes võttis eeskujuks madalmaade realistliku maalikunsti. Ta kritiseerib kõike, mis on taunitav kodanliku moraali seisukohalt. (,, Mooden Abielu" abielu ilma armastuseta lõppeb katastroofiga.) 18 saj teine pool tõi Portreemaali õitsengu, kujutati teovõimelisi, väärikaid inimesi. REYNOLDS- kuulus esindaja, kelle tööd on küll
Tallinna Tööstushariduskeskus Elekrikaubad Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................. 3 Tooteohtus...........................................................................................4 Valgustusseadmed ..............................................................................6 Valgusallikad........................................................................................7 Sissejuhatus Elektrilised seadmed aitavad säästa aega, muutes väga paljude tööde tegemise hõlpsamaks ja mitmekesistades teostusvõimalusi. Samas ei tohi ära unustada elektri ülimat eluohtlikkust. Iga isik, kellele elektriseade kuulub või kes on muul viisil vastutav selle kasutamise eest, peab tagama, et seadet kasutataks ohutult ning hooldataks piisa...
Leonard Pope, kes lubas vaesunud noortel oma keldris elada ja töötada. Osad Edisoni varasemad leiutised on seotud telegraafidega, näiteks börsitelegraaf. Tema esimene patent oli elektrilise hääletusseadme kohta 1. juunil 1869. aastal. LEIUTAMISE ALGUS Tema karjäär leiutajana algas New Jerseys. Tema leiutamise avalöögiks oli 1877. aastal fonograaf . Rahva hulgas muutus see märkamatult väga populaarseks, ning Edison sai kuulsaks oma kodukohas ''Menlo Pargi Võluri'' nime all. Tema esimene fonograaf koosnes hõbepaberist tehtud torujast silindrist ning sellel oli ülihalb helikvaliteet. Hõbepaberil olevaid salvestisi sai taaskuulata kõigest paar korda. 1880-datel ta tegi mudeli ümber kasutades papist silindrit, millel oli vaha kiht peal, selle tootmisele aitasid kaasa Alexander Graham Bell, Chichester Bell ja Charles Tainter. See ajendas teda tööd edasi tegema, ning ta jätkas tööd ideaalse fonograafi leiutamise nimel.
1963-1964 Eriti rikkalik ja väärtuslik kingitustekott oli alati "Valguse" kolhoosil. Oktoobri revolutsiooni aastapäeva pidustustele koolis tuli "Valguse" kolhoosi esimees Karl Õunap nagu näärivana kunagi, käed täis kingituspakke, nägu sõbralikus muheluses. 1984-1985 Eraldi pean rääkima võidu 40. aastapäeva üritustest, mis algasid juba eelmisel õppeaastal ja jätkusid sellel. 23. septembril välgatas hommikuse sügispäikese helke punakuldses vahtralehestikus. Vana pargi põlispuude all oli vaikne, sügiskirjud lehed sahisesid ootavalt, kui oma koolimaja ette rivistusid pioneerid ja kommunistlikud noored, kohal olid ka kõik õpetajad. Saabusid külalised: Suure Isamaasõja veteran Karl Õunap ja parteiveteran Ivvo Ama, samuti meie kooli endine õpilane, paraadmundris miilitsa vanemleitnant Mats Kask ja erumiilitsavanem Oko Ama. Kõlavad traditsioonilised pioneerikäsklused, rivi tardub ja Maire Ekbaum raporteerib: "Kõpu 8-kl
Angeli juga ehk Salto Angeli juga (hispaania Salto Ángel) on kõrgeim juga maailmas (979 meetrit, 20 korda Niagarast kõrgem). Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Caroni lisajõel Churunil. Vesi kukub alla suurelt Auyantepui tepuilt ehk platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub. Juga on saanud oma nime USA seikleja, kullaotsija ja lenduri Jimmie Angeli järgi, kes avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains). Turistid külastavad juga v...
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
"§ 3. Mets ja metsamaa (1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena."3 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel649_617.html 2 www.epl.ee/news/arvamus/hendrik-relve-riiklik-kusimus-mets-ei-ole-rahahunnik.d?
11. Turism Vallas on turism heal tasemel. Suurimaks turismiobjektiks on Toila SPA Hotell koos kämpinguga, kuhu tuleb külastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. Teiseks suureks turismiobjektiks on Toila-Oru park. Seal käib aastaringi palju külastajaid ja seal korraldatakse palju erinevaid üritusi. Ürituste korraldamisega kaasnevad ka mitmed probleemid. Kõige suuremaks oleks prügimajandus ürituste ajal. Kui seda ei tehta korralikult, siis võib jätta see suure jälje pargi loodusele. 12. Kuidas minna edasi? Et tulevikus oleks valla rahval parem elukvaliteet, siis tuleks vähendada tööstusettevõtetest tulevaid heitgaase. Selleks tuleks korstnatesse paigaldada puhastusfiltrid. Rahva peale mõeldes, tuleks tegeleda erinevate spordi- ja kultuuriasutuste arendusega. See soodustaks ka rahva püsimajäämist valda. 13. Kokkuvõte Sellest uurimusest võiks järeldada, et Toila valla keskkonnaseisund on suures pildis üldiselt hea
juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Reklaamimaksu määra või diferentseeritud määrad kehtestab volikogu. Teede ja tänavate sulgemise maksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeaala või selle osa sulgemine. Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad või neid mootorsõidukeid kasutavad maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil elavad füüsilised ja asuvad juriidilised isikud. Mootorsõidukimaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Jooksval kalendriaastal pärast 30. juunit registreeritud mootorsõidukite eest tasutakse mootorsõidukimaksu 50% aastamaksu määrast.
Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad. 1543. aastal oli Uus–Pärnu linnamüüri sees asuv piirkond suhteliselt tihedasti hoonestatud: 110 numereeritud krundil oli 15 puidust-, 17 vahvärk-, 11 määramata ja ülejäänud kivist hoonestust. Ülejäänud majad asusid väljaspool linnamüüri. Linnas oli 3 väike aed. Riia mnt. algus (Suure-ja Väike Jõe Henno tänavani, Pargi, Suur-Sepa kuni Karja tänavani) oli hõreda puithoonestusega (elamud, majapidamishooned ja üksikud töökojad, hoonestus oli ühekorruseline, laokorrusega pööningul ja poodidega soklikorrusel. Eeslinnades ja jõgede kallastel paiknesid linnakalurite hütid. Linna põhjaküljel jõe ääres asus kaubasadam. Linna peatänavaks oli ida–lääne suunaline Pikk tänav, (mis hävitati 1954. aastal, praegu Pika tänava põhjakülg) ja sellega turuplatsil ristuv
mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal. Heleda riidega käetud kõverjalgsed istmed, kerged kummutikesed, sekretärid ja muud mööblitükid meenutasid mänguasju. Armastati igasuguseid portselanist nipsasjakesi. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Nii mehed kui naised kandsid õrnades
· Liigu regulaarselt. · Planeeri liikumine päevakavasse. · Kas või vähene liikumise lisamine on hea. · Leia kaaslane liikumise harrastamiseks, koos on lõbusam. · Järjepidevuse saavutamiseks on kasulik liikumist harrastada kindlatel päevadel ja kellaaegadel. · Mõtle, kuidas suurendada igapäevast liikumisaktiivsust tervikuna: 2014 Rakvere Ametikool käi rohkem treppidest, liigu rohkem jalgsi, pargi auto töökohast kaugemale või tule mõne peatuse võrra varem bussist maha. · Kui kipud liikumisharrastusest korduvalt loobuma, siis analüüsi katkestamise põhjuseid, püüa leida lahendused ja alusta uuesti. · Liikumispäevik on hea vahend saavutamaks kehalises aktiivsuses regulaarsust. · Liikumist vajavad ka kehaliselt aktiivse elukutse esindajad. · Küsi vajadusel liikumisretsepti arstilt. 4. Liikumine ja hea enesetunne.
konspekte, eriti põnevad olid keelkondade ja keelte loetelud. Mingi samasugune tunne on lugeda margikataloogi, raamatut toalilledest või akvaariumikaladest: ka nend ega olen ma tegelnud. Tundide kaupa võin mõelda, mis kalu või lilli veel hangin ja kasvatan. Tegelikkuses pole mul kunagi olnd erilist aega neid elusolendite kollektsioone suureks paisutada. Aga ma teadsin juba lapsena, et mul peab olema maal elamine. Aast aid hiljem meil ka õnnestus see hankida. Seal olen rajand väikese pargi, kus on sadakond puu- ja põõsaliiki - see on ilmselt minu kõige õnnestunum kollektsioon, milles ei puudu ka mõned Eestis ilmselt väga haruldased liigid. Nende puude hankimine, nagu ka margi, kala või lille ostmine on mulle ikka midagi olulist ja põnevat, midagi, mida lükkan edasi ja mida tehes olen väga erutatud, kerges kaifis. Midagi sarnast on mulle olnd ka keeltega tutvumine. Olen uurind õige
ee/index.php?sisu=tekst&mid=468&lang=est VANEMUISE SUUR MAJA Vanemuise suur maja (Vanemuise 6): modernistlikus stiilis 1967. aastal valminud teatrihoone, mis asub Tartu südames. Majas on 700-kohaline teatrisaal, 2004. aastal uuendatud teatri administratiivtiib, proovisaalid, garderoobid, töökojad jpm, samuti teatrikohvik Shakespeare. VANEMUISE VÄIKE MAJA Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a): ajaloolise hõnguga, aastatel 1914-1918 juugendstiilis ehitatud teatrihoone rohelusse uppuva pargi veerel. Maja hõlmab 440-kohalist teatrisaali, ovaalsaali, garderoobe, proovisaale, kohvikut. SADAMATEATER Sadamateater (Soola 5b): multifunktsionaalne moodne teatri- ja kontserdihoone, mis asub Tartu kesklinna vahetus läheduses otse Emajõe kaldal. odutsent Paavo Nõgene. Ajalugu http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=436&lang=est 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts.
Küll aga renoveeriti seetõttu Põhjasõjas kannatada saanud bastionid ning ehitati valmis ka rootslastel pooleli jäänud raveliinid. Kui Narva 1863. aastal viimaks kustutati kindluste nimekirjast, ei osanud linn talle üle antud bastionidega esialgu suurt midagi peale hakata. Vaid Narva jõe poole jääval Victoria bastionile asuti rajama parki, mis oma nime Pimeaed sai kõrval asunud Pimevärava järgi. Pimevärav ise aga lammutati pärast 1875. aastat. Pargi rajamine kaitseehitistele polnud tegelikult midagi originaalset, sama tegid sellel ajal paljud Euroopa linnad (Würzburg, Viin, Augsburg, Mainz, aga ka näiteks Tallinn ja Tartu). On ehk iroonilinegi, et kõige karmim oli saatus Narva ja tema kaitseehitiste vastu 20. sajandi sõjas. Nõukogude lennurünnak 1944. aasta märtsis hävitas täielikult Narva barokse vanalinna, pidev kahurituli purustas Narva linnuse konvendihoone,
Toila Gümnaasium Külli Laur Juugendstiil. Kunsti ajaloo referaat. Voka 2007 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta v...
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 10c klass Moonika Ajalik DEBORA VAARANDI Luuletaja Referaat Juhendaja: õpetaja Merle Pintson Põlva 2007 SISUKORD ,,TUNDMATU SÕDURI HAUD".......................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1. ELULOOLISED TÄHISED.............................................................................................5 2. LUULEVAATED.............................................................................................................7 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA..............................................................................8 4. ,,ÖÖVIIUL".......................................................................................................................9 5. KOKKUVÕTE....
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Loodusturismi olukord, potentsiaal ja käive Eestis Referaat õppeaines ,,Loodusvarade majandamise ökonoomika" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15 % ning kindlasti on tegemist väga suure ning kiiresti areneva turismi liigiga. Põhjus seisneb eelkõige selles, et inimeste keskkonnahoiak on muutumas ning see avaldab otseselt mõju loodus- ja ökoturismi arengule, mille järele nõudlus aina kasvab (Eesti Maaturism 2010). Eestil on olemas kõik eeldused, et kujuneda arvestatavaks loodusturismi sihtikohas. Suurim konkurentsieelis peitub mitmekesises loodusressursis väiksel territooriumil, mis võimaldab lühikese puhkuse jooksul tutvuda kogu Eestimaaga ning tutvuda erinevata looduskooslustega (Eesti Maaturism 2010) An...
Tallinna Muusikakeskkool Walt Disney Nimi 8.klass Tallinn - 2009 - Walter Elias Disney sündis 5.detsembril 1901 iiri asukatest Disney'de perekonda. Osa oma lapsepõlvest veetis Walt Kansas Citys, kus ta koos oma ligi kümme aastat vanema venna Roy'ga kell kolm hommikul tõusma pidi, et tellijatele ajalehed kätte toimetada. Nende perekond oli alati olnud rahalistes raskustes ning poiste isa Elias saavutas majandusliku kindlustatuse alles siis, kui pojad juba täisikka olid jõudnud, saades osanikuks ühes Chicago puuviljazeleed tootvas ettevõttes. Chicagosse kolides sai ka Walt zeleevabrikus tööd, kuid oli vägagi rahul kui tal avanes võimalus asuda alaliselt tööle öövahina, sest see andis talle võimaluse õppida joonistamist, mis oli paelunud teda juba varasest east peale. Oma algsed teadmised kunsti vallas sai Walt õppides Kansas City Kunstiinstituudis ja Chicago Kauni...
TIINA PARGI STSTB-1 12.03.15 PULMONOLOOGIA ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Pulmonoloogia on arstiteaduse ning anatoomia ja füsioloogia haru, mis käsitleb hingamiselundite ehitust ja talitlust ning kõiki hingamisteede ja kopsuhaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat, sh terviseedenust. (Vikipedia, 2014)
samuti omavalitsusüksuse territooriumil elavatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatele ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt [3]. Teede ja tänavate sulgemise maks – maks, mida maksavad füüsilised ja juriidilised isikud demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa sulgemine [3]. Mootorsõidukimaks – maks, mida maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või neid mootorsõidukeid kasutavad füüsilised ja juriidilised isikud, kes elavad või asuvad maksu kehtestanud omavalitsusüksuse territooriumil [3]. Loomapidamismaks – maks, mida maksavad selliste loomade omanikud, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud. Nende
haruharva juhtus niiviisi; tohutu laiad viljapõllud; heledajuukseline plikatirts; kollaseruuduline seelik; naeruvääristama; naeruväärne situatsioon; Koidula-aegsed inimesed; hilisõhtune arupidamine; maa-alune küttesüsteem; Türgi oad; kohvioad; üsna raske ülesanne; paar aastat lõpetamiseni; läbimõtlemata tööülesanne; lumivalge näoga noormees; vana peokleit; 200-meheline meeskond; tee äärest üles korjatud vankriratas; vana pargi puud; vanad pargipuud; kadakane karjamaa; meesterahva äraütlev vastus; lahtise peaga tüdruk; liiga karvased jalad; imekaunis loodus; imekaunike; kasvas maast madalast meie keskel; tinakarva vattpilvede liikumine; puruväsinud teekäija; poisikese moodi hulljulgus; pooltoores lihalõik; puhtisiklik asjaolu; kurikaval ja hulljulge ettevõtmine; puruväsinud spordipoiss; võhivõõras küüdimees; ebakindel laps ja lapsevanem; linnadevaheline kiirliin; eeldustekohane
Selle aja tööd on tal üsna erootilise kallakuga. On huvitav märkida, et mõned tema tööd ei olnud mitte signeeritud ainult kuupäevaga, vaid isegi numbritega; see tähendas, et ta oli päevas loonud mitu erinevat tööd ! Sellest ajast pärinevad näiteks säärased tööd nagu: "Musketäär", "Härjavõitleja ja alasti naine", "Embus" ja üks viimased töid, mis valmis 1972. aastal oli tema enda autoportree. 20. sajandi suurkunstnik suri 8. aprillil 1973 ning maeti Vauvenargues pargi surnuaeda. Matuste juures oli kummaline, et tema oma lapsi ei lastud osalema neil peiedel. On isegi teada Pablo Picasso elu viimased sõnad. Need kõlavad drink to me, mis peaks eesti keelde panduna tähendama `jooge minu heaks'. ·
23 sajandil e. Kr. asutasid sumerid linna nimega Kadingiri. Amoriidid võtsid lahingus linna endale ja nimetasid selle täpselt samuti nagu sumeridki olid teinud, "jumala väravaks"- Bab-iliks (Babülon). Linna järgi hakati kogu riiki nimetama Babülooniaks ja selle elanikke babüloonlasteks. Babüloonia ajaloolase Bernossose andmetel ehitas kuningas Nebukadnetsar kivist kõrgendiku, millele andis mägede välimuse ja istutas sinna igat liiki puid, luues nii rippuva pargi, et tema naine ei tunneks igatsust kodumaa looduse järele. Babüloni rippaiad asusid Babüloni müüridel. Strabon annab ka rippuvate aedade mõõdud: "Rippuv aed on nelinurkne, külgede pikkus neli plethronit," üks plethron on 29,6 meetrit. Neid aedu peetigi antiikajal Babüloni suurimaks imeks. Neid rippaedu tuntakse rohkem Semiramise rippaedadena. Aedade üldpindala on ca. 1200 ruutmeetrit ja need asusid kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial, neljaastmelisel terrassil
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Ökoloogilised koridorid Juhendaja Kaire Lanno Tartu 2017 SISUKORD EESTI MAAÜLIKOOL.........................................................................................................1 Põllumajandus- ja keskkonnainstituut....................................................................................1 Ökoloogilised koridorid.........................................................................................................1 .............................................................................................................................................1 Juhendaja Kaire Lanno...........................................................................................................1 Tartu 2017..............................................................................................
a valminud Karula kirik, mis ehitati ümber mõisa vanast viljaaidast ja mida kaunistab Eesti kunstniku Dolores Hoffmanni vitraaž „Püha 13 Õhtusöömaaeg". Sellel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. [16] Joonis 9. Karula kirik Vaatamisväärsuseks on Karula mõisapark ja allee.Algne regulaarne park on ilmselt rajatud 18. sajandi lõpus. Sellest on säilinud tamme allee, mis suundub läbi pargi endise peahoone varemete ees oleva eesväljakuni. Tagaväljak oli lage, raamitud majandushoonetega. 19. sajandi algusest on pärit pärnapuistu loodeosas. Vabakujuline park on rajatud 19. sajandi lõpus. [17] Oluline on ka on ürgilmeliste (120-140-aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades. Karula sihtkaitsevööndi metsi iseloomustavad puude kõrge vanus, loodusmetsadele omane mitmekesisus, sealhulgas haruldaste ja kaitstavate liikide elupaikade
[20] Üks omanäolisi paiku on 1997. a valminud Karula kirik, mis ehitati ümber mõisa vanast viljaaidast ja mida kaunistab Eesti kunstniku Dolores Hoffmanni vitraaz ,,Püha Õhtusöömaaeg". Sellel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. [16] Joonis 9. Karula kirik Vaatamisväärsuseks on Karula mõisapark ja allee. Algne regulaarne park on ilmselt rajatud 18. sajandi lõpus. Sellest on säilinud tamme allee, mis suundub läbi pargi endise peahoone varemete ees oleva eesväljakuni. Tagaväljak oli lage, raamitud majandushoonetega. 19. sajandi algusest on pärit pärnapuistu loodeosas. Vabakujuline park on rajatud 19. sajandi lõpus. [17] 13 Oluline on ka on ürgilmeliste (120-140-aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades. Karula sihtkaitsevööndi metsi iseloomustavad puude kõrge vanus, loodusmetsadele omane
eestis paiknenud monumente, nii hävitati nõukogude võimu ajal ka Voose mälestusmärk. Arnold Kuusmanni eestvedamisel taastati sammas orginaalilähedasena ja avati pidulikult 24. augustil 1991. aastal Voose küla päeva raames. Sõjamäe Hiis Autor Johann Ostrat Jäi avamata Sõjamäe Hiie rajamise idee tekkis 1933. aastal. Major Johann Ostrati koostatud projekti kohaselt pidi hiis koosnema järgmistest osadest: tulila, urila, kangelaste puhkepaik, veekogu, hiievahi maja ning tammik. Pargi rajamisega plaaniti lõpule jõuda Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevaks 1943. aastal. Kõige rohkem puid istutati 1937. aastal, mil võidupühaks oli mulda saanud üle 3000 lehtpuu, 9000 kuuse ja 70 siberi nulgu. Sõjamäe Hiis paiknes Lasnamäel praeguse Jüriöö pargi lähedal. Hiie valmimisele tõmbas kriipsu peale Teine maailmasõda: puud hävisid pommirünnakutes, kuna ümberringi oli kaitsekraavide võrgustik. Nõukogude okupatsiooni tingimustes ei olnud võimalik
loodusjumalanna Artemise. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike-Aasia), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad kargasid tiiki ja ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed otsemaid konnadeks muutis. Seda stseeni saame imetleda Versailles' pargi peaallee alguses, kus kerkib imekaunis LA FONTAINE DE LATONE - LETO PUSRSKKAEV (autoriteks on skulptoritest vennad perekonnanimega Marsy). Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni kujutanud belglane Rubens. Suureks saades kaitsesid sõjakad lapsed Letot kõigi ründajate ja solvajate eest. Ühel päeval uhkustas Teeba kuninganna Niobe oma lastega (tal oli 7 poega ja 7 tütart) Leto ees, kellel oli ainult kaks last. Kättemaksuks oma emale osaks saanud solvangu eest tapsid Apollon ja
keskmine Pariisi suunas. · Versailles' park. Hiiglaslik, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Reeglipärane. Tee pikenduse ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, lillepeenrad, puud ja põõsad. + marmorkujud. Peamiseks kujundajaks oli Andre le Notre. · Lossi siseruumid. Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, vastasseinas on peeglid. Otstes on kaks salongi, nn sõja salong ja rahu salong. Tähtsaimad ruumid lossis on kaunistatud värvilise marmoriga, valgete või kullatud stukkreljeefidega või seina-ja laemaalidega. · Baroklik klassitsism arhitek. Ver. On baroklikum kui Louvre'i idafassaad. Invaliidide kirik on sellest stiilist ehitatud. · Baroklik realism kujutavas kunstis. Georges de la Tour'i maalid. Need on olustikupildid,
Selleks, et olla kindel kunstimuuseumi uue hoone parameetrite õigsuses, kutsus muuseum projekti ja ehitust üle vaatama rahvusvahelise konsultatsioonifirma LORD (Hr. Barry Lord rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu. 2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude erinevate pakkumiste hulgast kõige sobivamaks peeti Kumu KUnsti MUuseum. Kadrioru Kunstimuuseum Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja- Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18
Kõrvemaa) territootriumil. Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. Sajandi algul, tuletaves selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Jumida, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Rahvuspark oma tänastes piirides ulatub Lahemaalt märksa kaugemale, hõlmates ka osa Põhja-Eesti lubjaplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70 % pargi territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjaplatoodel ning rannaäärsteel aladel. Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis
Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. 14. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi? Millal? 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
