Debora Varandi (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Luulereferaat Debora Vaarandist

Nooruse lugu"(2006). Debora Vaarandi (Trull) sündis 1.oktoobril 1916.aastal Võrus postiametniku tütrena. Tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. 2006.aastal ilmunud mälestusraamatus ,,Aastad ja päevad" meenutab ta viletsat eluaset Laimjala mõisa keldris, aga ka üldist ahistustunnet Saarema ühisgümnaasiumis õppides ([WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E5F026587E5B65D7C22572CD004E078F 15.01.2009. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus ,,Udus" ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Aasta varem oli neiu lõpetanud gümnaasiumi, ent isiklik tulevik paistis tuhm ja ähvardav. Kuidas leida tööd? Ülikooli minek oli majanduslikel põhjustel mõeldamatu. Siis

Kirjandus

1

docx

Debora Vaarandi

Debora Vaarandi Debora Vaarandi (Trull) sündis 1. oktoobril 1916 Võrus postiametniku tütrena, tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge ­ töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul

Kirjandus

21

doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" ­ müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, rek

Kirjandus

33

odt

11. klassi kirjanduse eksam

osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala" Albert Uustulnd "Tuulte tallermaa", "Acheroni jõgi" hea pillimees, nooti ei osanud

Kirjandus

32

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised pöördumised ja küsimused), romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine (Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Erik Rummo ­ kosmose luuletused), avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Luule tuum: Varem alustavad (stalinlik sugupõlv): Debora Vaarandi, August Sang (selle aja kõige adekvaatsem kajastaja), Uno Laht (vastuoluline kirjanik, revolutsioon. Satiiriline luule), Ilmi Kolla (lüüriline luule), Lehte Hainsalu (lisab lüürilist elementi), Paul Haavaoks (Smuuli varjust kasvab välja loodusliku laadiga). Sulaaja fenomen kui pöördeline nähtus (noore luule tuuma oluliselt kujundajad, kes teevad esimesed avalöögid):  Jaan Kross ­ esmalt tuntus luuletajana. Esimene "Söerikastaja" (satiiriline luule,

Kirjandus

33

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur ­ "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud"

Kirjandus

55

doc

Kirjanduse eksam

noorus"(1946), ,,Mälestus isast." Poeem: ,,Staalinile" Aira Kaal ­ Põidekandist. Ta suri 1980- algul. Kirj. Memuaare: ,,Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu ,,Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi ­ Valjalast. Sündis 1916. valik kogu ,,Kauge hääl." Väga tark luuletaja. ,,Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirj luuletuse ,,Saaremaa valss." Poeem: ,,Talgud Lääne soos," ,,Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuuling ­ Ülo kiitsakas abemeta, Jüri vastupidi. Ülo kirj tõsiseid asju Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan ,,Sõja jalus"(1974) ­ Sakslaste küüditamine. Jüri kirj Abruka lugusid ,,Meretagune asi." Juhan Peegel ­ elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärs). Kirj ilukirjandust. Valik kogu ,,Tuli kodu akknas" Romaan ,,Ma langesin esimesel sõja suvel"(1979)(fragmentaarium ­ üksikseis) Endla Tegova ­ surnud

Kirjandus

41

doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)