Walt Disney (0)

Tallinna Muusikakeskkool
Walt Disney
Nimi
8.klass
Tallinn - 2009 -
Walter Elias Disney sündis 5.detsembril 1901 iiri asukatest Disney’de perekonda. Osa oma lapsepõlvest veetis Walt Kansas Citys, kus ta koos oma ligi kümme aastat vanema venna Roy’ga kell kolm hommikul tõusma pidi, et tellijatele ajalehed kätte toimetada. Nende perekond oli alati olnud rahalistes raskustes ning poiste isa Elias saavutas majandusliku kindlustatuse alles siis, kui pojad juba täisikka olid jõudnud, saades osanikuks ühes Chicago puuviljaželeed tootvas ettevõttes. Chicagosse kolides sai ka Walt želeevabrikus tööd, kuid oli vägagi rahul kui tal avanes võimalus asuda alaliselt tööle öövahina, sest see andis talle võimaluse õppida joonistamist, mis oli paelunud teda juba varasest east peale. Oma algsed teadmised kunsti vallas sai Walt õppides Kansas City Kunstiinstituudis ja Chicago Kaunite Kunstide Akadeemias ning tegi läbi ka ajalehekarikaturisti kursused Chicago tuntud karikaturistide juhendamisel. Õppida sai Walt vaid umbes aasta ringis . Siis läks ta rindele.
Sõjast saabununa otsustas Walt lõplikult loobuda oma tagasihoidlikust, kuid samas kindlast töökohast želeevabrikus ning läks kunstnikuna tööd otsima Kansas Citysse, kuhu oli jäänud ka tema vend Roy.
Walti elu polnud sugugi kerge. Oma esimese multifilmi tegi ta oma kodus, garaažis, kus ta öösiti oma päevase töö kõrvalt Kansas City Kinoreklaamikompaniis, töötas öösel oma esimese multiplikatsiooni, „naerugrammi“ (Laugh-o- gram ) kallal. „Naerugramm“ pälvis vaatajate seas heakskiidu ning kinoomanik, kellele Walt seda oli pakkunud, hakkas nüüd temalt vajaduse kohaselt tellima spetsiaalseid, peamiselt reklaamilise sisuga lühifilme.
Multiplikatsioone tehes ei saanud Walt sugugi rikkaks, vaid sai nende eest umbes sama suure summa raha, mis oli kulunud nende valmistamiseks.
Peale kolme aastast Alice ’i filmide saatmist ühe New Yorgi kommersandi kinodesse, mõtleski Walt kommersandi soovitusel välja midagi uut, milleks oli noil aegadel väga populaarse Pat Sullivani kass Felixi vastand Miki Hiir .
Walt läks kaasa ka uuendustega filmitööstuses. Näiteks kui tuli turule kolmevärvilint, hakkas ka Walt kohe oma pooleliolevaid ja uusi filme värviliseks tegema, isegi kui tal tuli alustada täiesti algusest. Ajal mil Walt New Yorgis oma Miki Hiire filme tegi, toimus sündmus, mis vapustas kogu maailma. Nimelt tuli ekraanile esimene helifilm. Lasknud linale kolm Miki-filmi, mõistis Disney, et helifilmil on palju suuremad eelised tummfilmi ees ning tegi alates nüüdsest kõik oma filmid heliga. Kuid Disney ei varustanud filme lihtsalt heliga vaid viis multifilmi heliga varustamise uuele tasemele . Ta ei soovinud trafaretset lahendust , vaid tahtis ülesandega toime tulla omamoodi, kasutada heli joonisfilmis kui väljendusvahendit, mis on vahetult seotud kujutisega. Omamata küll muusikalist annet , saavutas ta suurepärase heli ja pildi kokkulangemise. Värvilindid ja heli muutsid filmi tootmise küll kallimaks, kuigi ei toonud rohkem sisse kui tumm - või mustvalged filmid. Walti see aga ei huvitanud, kuna tema jaoks oli kõige tähtsam filmi kvaliteet ja meeldivus vaatajatele. Rahaline seisukord huvitas aga tema venda Roy’d, kes tegeles Walti rahaasjadega ja pidi filmi tegemiseks vajaliku summa kusagilt välja võluma.
Oma ammendamatu fantaasia ja meisterliku joonistamisoskusega surus Disney üsna varsti kõik konkurendid kõrvale ning tõusis multifilmi tuntuimaks meistriks. 1935. aastal hindas Rahvasteliit Disney filme kui rahvusvahelise hea tahte sümbolit ning autasustas autorit erimedaliga. Niisiis kutsutigi Walt ja ta vend Roy Pariisi medaleid vastu võtma. Peale autasustamist võtsid vennad ette jalutuskõigu mööda Pariisi. Nähes ühe kino reklaamil suurt Miki pilti tekkis vendadel huvi vaadata, kuidas Miki end Pariisi ekraanil üleval peab. Nad arvasid, et näevad Mikit, nagu ikka, suure mängufilmi lisana, kuid oma suureks üllatuseks nägid nad hoopis järjestikku kuute Miki lühifilmi. Seda nähes tekkis Waltil tahtmine teha kordki elus täispikk joonisfilm. Nii ta siis valiski süžeeks välja vendade Grimmide muinasjutu „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“. Film läks maksma 1 700 000 dollarit, kuid sai see-eest ülemaailmse menu osaliseks ja tõi Disney’le sisse ei rohkem ega vähem kui 8 miljonit. See sündmus pööras uue lehekülje nii Disney elus kui loomingus. Täispika filmiga hakkas uus etapp multifilmi arengus, kuid mitte igaüks ei saanud endale lubada nii suuri jõu-, raha- ja ajakulutusi ning paljudeks aastateks jäi monopol sel ajal Disney’le . Ta jätkas kindlalt täispikkade multifilmide tootmist ja neil oli vaatajate seas püsiv menu.
Kui Disney lõpetas uue stuudio ehitamise, oli tal korraga töös neli täispikka filmi, „ Pinocchio “, „Dumbo“, „Bamby“ ja „Fantaasia“.
Disney kunst oli välja kujunenud kahe maailmasõja vahelise veerandsajandi jooksul. Kui esimese maailmasõja järel tuli tal otsustada, mida ette võtta, siis nüüd kerkis ta silme ette umbes sama küsimus. Kunagi olid Disney kõige kindlamaks asjaks lühifilmid, kuid nüüd oli nende tegemine muutunud nii kalliks, et ilma ekspordita ei oleks nende tegemine ära tasunud. Täispikad filmid nõudsid aga suuri summasid, pikaajalisi krediite ja tervet aastat tööd. Disney püüdis leida keskteed nende kahe äärmuse vahel. 1947. aastal tuligi Disney välja värvilise ja vaatemänguliselt efektse filmiga „Laul Lõunast“, kus muusika , tantsud, maaliline loodus ja dekoratsioonid , vanaaegne olustik , hiilgavad kostüümid vaheldusid multiplikatsiooni- kaadritega. See film oli ehk küll veidi vanamoeline, kuid see eest niivõrd menukas, et lasti kümme aastat hiljem uuesti ekraanile. See oli ka esimene film, kus Disney nimi esines sissejuhatvates tiitrites hoopis kõrvuti filmi linale lasknud kontserni R. K. O. nimega. Disney nime aga autorite , lavastajate, kunstnike ega operaatorite hulgas ei mainita. Muidugi oli „Walt Disney Productions“ ka varem algtiitrites esinenud . See aga tähendas, et Walt polnud mitte kunstnik ega režissöör, vaid midagi suuremat: tema „tegi“ filmi. Nüüd aga ilmusid tiitritesse ka režissööride nimed tiitritesse, mis tähendas, et Walt oli küll kõik kuni pisiasjadeni välja mõelnud, kuid praktilises töös ta enam ei osalenud.
Kord oma alaealiste tütardega jalutades, tuli Disney’le idee rajada päris oma maa, kus elaksid kõik tema filmide tegelased ja kui tore oleks kõigil seda külastada. Muide just tütred olid tema uute tegelaskujude sünni juures esimesteks konsultantideks. Kõik kellele Walt oma maa ideest rääkis vaatsid teda imelikult ning soovitasid kuhugi puhkama sõita. Kuid Walt ei andnud alla ning otsustas kogu pargi oma rahadega rajada ning 1955. aastal avatigi ta oma maa Hollywoodist ligikaudu poolsada kilomeetrit lõuna pool, Anaheimis, mille ta ristis Disneyland ’iks. Disneyland’ist sai kiiresti samasugune üleameerikaline vaatamisväärsus nagu Niagaara juga või Yellowstone ’i rahvuspark . Igal aastal käib siin 5 miljonit inimest. Kuna Disneyland sai nii populaarseks, siis nüüdseks on Disneyland’e rajatud ka Prantsusmaale, Jaapanisse , Hiinasse ja Disney World Floridasse USA’s.
Viiekümnendate keskel muutus aga üha populaarsemaks televisioon ning kinokülastus langes järsult. Paljud ärimehed sattusid paanikasse ning sõlmisid kiiruga kokkuleppeid filmide piiramise kohta televisioonis. Walti televisioon ei hirmutanud, vastupidiselt teistele läks ta ise sinna ning seal hakatigi näitama Disney vanu kui ka uusi filme. Kuna vahepeal oli jõudnud üleskasvada põlvkond kes ei tundnud Disney vanu filme, siis kutsusid meile juba tuttavad tegelased taas esile vaimustusepuhangu.
Erakordse menu saavutas ta Jules Verne’i romaani „Kakskümmend tuhat ljööd vee all“ filmimise näitamisega, kui viis mõnusalt telerite ees vedelevad vaatajad otse ookeani põhja, kus filmimine toimus. See sensatsiooniline vaatepilt tunnistati kogu aasta parimaks telesaateks. Nähes selle filmi valmimist, ootasid vaatajad juba pikisilmi selle jõudmist kinodesse. Varsti kujunes ka välja iganädalane tunniajaline telesaade, kus tutvustati Disneyland’i eri osasid ning räägiti ka tulevastest Disney filmidest ja plaanidest Disneyland’iga.
Disney suri 15. detsembril 1966. aastal Burbankis, California osariigis, kümme päeva pärast oma 65. juubeli tähistamist.
Ajalukku on ta läinud kui elujõuline ja andekas kunstnik, kes rohkem kui nelikümmend aastat rõõmustas ja lõbustas nii lapsi kui ka täiskasvanuid oma filmidega , milles sisaldus alati nii nalja kui ka õpetlikke mõtteterasi. Ta viis filmikunsti ning eriti multifilmid uuele tasemele ning tema suurepärased filmid on populaarsed veel tänapäevalgi nii laste kui täiskasvanute seas. USA’s on loodud ka tema nimelised telekanalid ning „Walt Disney Pictures“ saadab siiamaani linale vaimukaid ja õpetliku sisuga filme.
Kasutatud kirjandus:

• E. Arnoldi „Walt Disney elu ja muinasjutud “