Thomas Alva Eddison (0)

Tallinna Lilleküla Gümnaasium
THOMAS ALVA EDISON
Referaat
Koostanud: Reelika Lõhmus
12B
Juhendaja : õp. Viljar Laasi
Tallinn 2010
2
SISSEJUHATUS 3
ELULUGU 4
Sünd ja perekond 4
Kool 4
Nooruspõlv 4
TÖÖ 5
Noorena tööl 5
Töö telegraafina 5
LEIUTAMISE ALGUS 6
Uurimuslabor 6
Patent elektrilisele lambile 7
ELU VIIMASED AASTAD 8
KOKKUVÕTE 9
PILDID 10
Thomas Alva Edison 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Valisin oma referaadi teemaks Thomas Edisoni , kuna soovisin rohkem infot koguda tema elusaavutuste ning elu kohta. Oma referaaadis toon välja tema suuremad leiutised , ning käsitlen ka tema elulugu.

ELULUGU

Sünd ja perekond

Thomas Edison sündis 11. veebruaril 1847 aastal Ohios, ning kasvas üles Port Huronis, Michiganis. Tema emal, Nancy Matthews Elliottil ja isal, Samuel Ogden Edisonil oli veel 6 last.

Kool

Koolis oli Thomas tihti hajevil ja õpetaja pidi temaga palju vaeva nägema. Koolis püsis Thomas kõigest kolm kuud, edaspidi õpetas teda kodus ema. Hiljem on Thomas ise öelnud, et tema ema ongi vastutav tema suurte tegude eest. Thomase ema oli ta saabuvas edus väga kindel ja Thomas tundis end vastutavana ning et ta ei saa ema alt vedada. Suure osana tema haridusele aitas kaasa lugemine, ta luges R. G: Parkeri teoseid( School of Natural Philosophy ja Cooper union).

Nooruspõlv

Edisonil arenes juba varases eas kuulmispuue . Selle põhjustasid lapsepõlves põetud sarlakid ning mitmed ravimata jäänud keskkõrvapõletikud. Oma karjääri keskel esinesid Edisonil tõsised kuulmishäired kui ta sai rongikonduktorilt vastu kõrvu peale ta keemia laboratoooriumi lõhkemist rongi kaubavagunil ning kaubavaguni süttimist. Ta visati rongilt välja koos oma aparaatide ja kemikaalidega Michiganis. Hiljem ta kohendas selle jutu ümber valeks, et teda tõsteti rongi kõrvadest.

TÖÖ

Noorena tööl

Edison kolis oma perega Port Huroni, kus tema elu oli keeruline, ta müüs rongis komme ja ajalehti, ning tänavatel köögivilju. Sellest algasid Edisoni mitmed ettevõtlusega seotud ettevõtmised. Hiljem oli tal ligi 14 ettevõtet, millest General Electric on tänaseni suurim börsil kauplev firma.

Töö telegraafina

Telegraafi töö sai Edison jaamaülema kolme aastase poja päästmise eest. Jaamaülem J.U. Mackenzie oli Edisonile tema teo eest väga tänulik ning koolitas Edisoni isiklikult telegraafiks. Tema esimene töö sellel ametil oli Stratfordi ristteel Ontarios. 1866. aastal kolis Edison Kentuckysse, kus ta töötas Western Unionis pressi büroos uudiste telegfraafina. Edison palus omale määrata öised vahetused, et päeval ta saaks tegeleda lugemise ning katsetega. 1867. aastal, tänu ühele ebaõnnestunud eksperimendile väävelhappega ta vallandati.
Üheks tema suurimaks eeskujuks varajastel aastatel oli kaas-telegraaf Franklin Leonard Pope, kes lubas vaesunud noortel oma keldris elada ja töötada. Osad Edisoni varasemad leiutised on seotud telegraafidega, näiteks börsitelegraaf. Tema esimene patent oli elektrilise hääletusseadme kohta 1. juunil 1869. aastal.

LEIUTAMISE ALGUS

Tema karjäär leiutajana algas New Jerseys . Tema leiutamise avalöögiks oli 1877 . aastal fonograaf . Rahva hulgas muutus see märkamatult väga populaarseks, ning Edison sai kuulsaks oma kodukohas ’’ Menlo Pargi Võluri’’ nime all. Tema esimene fonograaf koosnes hõbepaberist tehtud torujast silindrist ning sellel oli ülihalb helikvaliteet. Hõbepaberil olevaid salvestisi sai taaskuulata kõigest paar korda. 1880-datel ta tegi mudeli ümber kasutades papist silindrit, millel oli vaha kiht peal, selle tootmisele aitasid kaasa Alexander Graham Bell, Chichester Bell ja Charles Tainter. See ajendas teda tööd edasi tegema, ning ta jätkas tööd ideaalse fonograafi leiutamise nimel.

Uurimuslabor

Edisoni esimene tööstuslik uurimuslabor ehitati Menlo Parki New Yerseysse, see ehitati tema esimese neljakordse telegraafi müügitulude eest. Telegraafi eest pakkus Western Union talle üllatuslikult 10 000 dollarit, mille ta tänulikult vastu võttis. Telegraafi müük oli Edisoni suurim rahaline edu ning Menlo Parkist sai esimene institutsioon , mille eesmärk oli toota pidevalt tehnoloogilisi uuendusi ja neid parandada. Enamus leiutisi mis seal toodeti olid Edisoni nime all, kuid need leiutati tänu paljudele töötajatele, kes viisid läbi teadus- ja arendustegevust tema juhtimise all.Tema suurde uurimigruppi kuulusid valdavalt insenerid ja muud erinevad töötajad. Edisoni laboris toimusid erinevate leiutiste näiteks telefoni, fonograafi, elektripliidi, raudtee , rauamaagi eraldaja ja elektrilise valgustuse katsetused. Umbes kümne aastaga oli Menlo Park laienenud kahe linnaosa suuruseks. Edisoni sooviks oli see, et laborist leiaks vajadusel kõik võimalikke materjale. Tema labor sisaldas näiteks kaheksa tuhat liiki kemikaale, igasuguseid kruve, iga suurusega nõelu, nööre või traate , inimeste juukseid, hobuseid, lehmi, küülikuid, kitsi , kaamleid, erineva tekstuuriga siidi , kookoneid, eri liiki kapju, hai hambaid, hirve sarvi, kilpkonna kestu, korke, vaiku , lakke ja õli, jaanalinnu sulgi, paabulinnu sabasid, merevaikku, kummi, kõiki maake jne.
Menlo Parki näol oli Edison loonud esimese tööstuslikult asjaomase labori teadmiste loomisel ja kontrollimisel.

Patent elektrilisele lambile

Pärast mitmeid katseid plaatina ja muude metalliliste kiududega pöördus Edison tagasi süsinik hõõgniidi juurde. Esimene suurem katsetus toimus 22. oktoobril 1879 ja see kestis 40 tundi. Edison jätkas oma disaini parandamist ja 4. novembril 1879 esitas ta USA patendi elektrilisele lambipirnile, mis töötas süsinik hõõgniidi ja keerdus liistu abil, mis olid ühendatud plaatinast kontaktliini külge. Peale pantenteerimist avastas Edison ja tema meeskond söestunud bambusest hõõgniidi, mis kestis üle 1200 tunni. See idee pärines tal ühest kalastusretkest koos teiste teadlastega Battle lake’i ääres, kus tema õng oli bambuse laastudest. 1878. aastal tegi Edison New Yorgis firma ’’Edison electric light company’’. Esimene avalik elektripirni demonstratsioon toimus 31. detsembril 1879 Melno Parkis .

ELU VIIMASED AASTAD

Edison oli kogu oma elu äri teemadel aktiivne, nii ka oma viimastel elukuudel. Nii võeti 1931 . aastal kasutusele elektrirongi liinid äärelinnades. Kogu projekt toimus Edisoni käe all, ning ta oli ka esimene, kes sõitis esimese reisi sele elektrirongiga. Edison oli kahjuks üks neist, kes langes dieedi moe ohvriks, tema ainsaks söögiks oli klaas piima iga kolme tunni järel, see kahjuks mõjus tema tervisele rängalt. Edisoni shokeeris visiit oma kodukohta 1923. aastal, mil ta avastas, et tema sünnilinnas Milanis olid ikka veel küünlad. Thomas Edison suri 18. oktoobril 1931. aastal oma kodus diabeediga seotud komplikatsioonidesse. Ta on maetud oma maja taha New Yerseysse. Thomas Edisonil oli 6 last kahe naisega(Mary Stilwelliga ja Mina Milleriga). Edisoni peetakse kõige viljakamaks leiutajaks ajaloos, tema nimel on 1093 pantenti USAs, ning mõned ka Inglsmaal, Pratsusmaal ja Saksamaal, tema leiutised on aidanud kaasa ka massi kommunikatsiooni arenemisele.

KOKKUVÕTE

Seda tööd tehes sain palju uut ja huvitavat teada Edisoni leiutamise tee algusest, ning sain teada, et ka tema alustas nullist ja lõpetas isikliku suure laboratooriumiga. Thomas Edison võiks olla eeskujuks kõigile ja ka näiteks, et kui on eesmärgid, siis on kõik võimalik.

PILDID

Thomas Alva Edison

Edison oma leiutise fonograafiga
Edisoni kinetoskoop

KASUTATUD KIRJANDUS

http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Edison#Telegrapher
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/04/Thomas_Edison.jpg/180px-Thomas_Edison.jpg
http://www.eam.ee/files/Image/large/1238147207.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c5/Edison_and_phonograph_edit2.jpg/180px-Edison_and_phonograph_edit2.jpg
http://www.innopia.org/index.php/Thomas_Alva_Edison
11