Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda...............................................................
Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutaval kunstile, muusikale jailukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eest
· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1
ROKOKOO 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; Ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelist
orvandit. Arhitektuur Rokokooajastu keeras uue lehekülje ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn Inglise park sellise pargi idee pärines Hiinast. Püüti jätta mulje vabast puutumata loodusest. Olid olemas grotid. Inglise pargistiili loojaks oli aiakunstnik ning arhitekt William Kent. Rokokoo arhitektuur on suunatud sisekujundusele. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks
Kõik kommentaarid