Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mets kui elukeskkond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

EUROAKADEEMIA
Ärijuhtimise teaduskond
Katrin Kiviselg
Mets kui elukeskkond
Tallinn 2012
Metsa mõiste
Mis on mets? “Vastuse võtmelauseks sobib tuntud rahvaütlus „Puude taga on mets”. Ütlust tuleks mõista nii, et mets on midagi enamat kui vaid puudekogum. Mets on eriline keskkond, mis loob elurikka terviku – metsakoosluse, kuid mõjutab ka ümbrust endast väljaspool.”1
“Mets ja metsamaa kannavad endas kultuurilist ja identideediväärtust. Eesti on metsariik ja on ennast idendifitseerinud metsa kaudu. Kuulume Euroopa viie kõige rikkama metsariigi hulka. Üle poole maismaast on metsa all ja oleme harjunud , et Eesti maastik on metsamaastik. Selline on meie kodumaa
Mets kui elukeskkond #1 Mets kui elukeskkond #2 Mets kui elukeskkond #3 Mets kui elukeskkond #4 Mets kui elukeskkond #5 Mets kui elukeskkond #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vabalind Õppematerjali autor
Metsa olulisus, metsa seaduslik mõiste, metsa funktsioonid. Kasutatud 6 allikat.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
doc

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

metsaistutusmaterjali eelkõige riigimetsade uuendamise eesmärgil. Enamlevinud istutusartikkel on kuusetaim (65% taimetoodangust), vähem kasvatatakse männi- ja kasetaimi (vastavalt 21% ja 10%). Teiste puuliikide osatähtsus taimetoodangus on marginaalne. Metsa on istutatud keskmiselt 13 milj. taime aastas. Suletud juurekavaga kuusetaimi müüakse naaberriikidele. Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara ­ puidu ­ ühiskonnale tarbitavaks. Viimase kümne aasta jooksul on okaspuuressurssi kasutatud juurdekasvule lähedases koguses. Nõudluse kasvades puidu kasutamiseks energeetikas võib prognoosida lehtpuuressursi (nt seni vähem kasutatud hall-lepikute) senisest aktiivsemat kasutamist Hooldusraied

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile).  Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud. 19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades  Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda riigipoolset toetust.  Lageraie hävitab metsa vääriselupaiga, sest kaob mets kui elupaik  Ka muud raied võivad kahjustada vääriselupaiga struktuuri – ei tohiks raiuda ega metsast ära viia kõiki vanu, surevaid ja jämedaid puid, sest liigid vajavad neid eluks.  Eramets on majandusliku tulu saamiseks kasutatav üldjuhul, ei tohiks isegi puid istutada  On vähe kuluefektiivne ja ökoloogiliselt nõrgalt põhjendatud  Puuduvad usaldusväärsed andmed vääriselupaikade seisundi ja asukohtade kohta

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

peamagistraalide ja suurte ristmike juures. Samas on ka väiksema liiklusega ristmikel, kus saasteainete hajumine on majade poolt piiratud, kontsentratsioonid lähedal normidele. o Lämmastikoksiidid on liiklusest tulenevatest saasteainetest kõige kõrgema norme ületava või normilähedase esinemissagedusega (seetõttu kasutati käesolevas töös alternatiivsete teetrasside hindamisel just lämmastikoksiidide). PILET nr. 4 1. Majandustegevus ja elukeskkond Inimese ja looduse suhet võib käsitleda kui üldistatud tootmisprotsessi ehk majandustegevust, mille käigus looduslik aine muudetakse inimesele väärtuslikumaks. Ürginimene võttis loodusest vaid seda, mis seal oli ja sellisel hulgal, mis oli talle vajalik ning mille võtmiseks ta oli suuteline. Mõistuse arenedes hakkas inimene muutma looduslikku ainet endale enam suu-, käe- ja seljapäraseks ning kasutama selleks lihtsaid tööriistu. Veelgi arenedes jõudis

Tehnoökoloogia
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun