Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tulemaa (0)

1 Hindamata
Punktid
Tõrva Gümnaasium
Aivo Kozlovskis
10b
Tulemaa
Juhendaja : Laine Tangsoo
Tõrva 2011
Sisukord
  • Sissejuhatus..............................................................................................................3
  • Avastamine...............................................................................................................4
  • Tulemaa....................................................................................................................5
  • Kaart.........................................................................................................................6
  • Pinnamood , majandus..............................................................................................7
  • Tulemaa rahvuspark .................................................................................................8
  • Kokkuvõte................................................................................................................9
  • Kasutatud kirjandus................................................................................................10
    Sissejuhatus
    Tulemaa on saarestik Lõuna-Ameerika lõunaosas Magalhäesi ja Drake ’i väina vahel, kus elab ligikaudu 140 000 inimest, Argentina -osas elab umbes 133 000, Tšiili-osas umbes 7500 inimest. Tulemaa pindala on ~ 73 746 km². Saarestikule andis nime 1520. aastal selle juurde jõudnud Hispaania ekspeditsioonil eesotsas Fernão de Magalhãesiga. Saarestiku asustasid kiviajal jaganite, Haush’i rahva ja võib-olla osaliselt alakalufide esivanemad.
    Avastamine
    Saare avastas eurooplastele Hispaania ekspeditsioon Fernão de Magalhãesi juhtimisel umbes 21.augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem. Lõkked olid neil ka kääbus-lõunapöögist kanuudes, millega nad kalastasid ning küttisid mereimetajaid. 1. novembril 1520 sisenes Magalhãesi ekspeditsioon väina, mille nad nimetasid Kõikide Pühakute väinaks ning mis praegu kannab Magalhãesi väina nime, ning tutvusid saare põhjakaldaga, mille nad arvasid olevat tundmatu lõunamandri ( Terra australis incognita) põhjapiirkonna. Väina läbimine võttis aega 19 päeva.
    Umbes 1555. aastal kavatses hispaanlane Juan de Alderete Tulemaa vallutada, kuid nagu ka Pedro Sarmiento de Gamboa, pidi ta karmi kliima tõttu oma plaanist loobuma (külalislahked tulemaalased ei olnud eriliseks takistuseks).
    17. sajandi alguses avastas hispaanlane Francisco de Hoces, et Tulemaa moodustab saarestiku. Seda kinnitasid hollandlased Cornelius.
    Tulemaa saar
    Tulemaa ehk Tulemaa saar ehk Isla Grande (eesti keeles nimetatud ka Grande; hispaania Isla Grande de Tierra del Fuego 'Tulemaa Suur Saar', Tierra del Fuego 'Tulemaa') on saar Lõuna-Ameerika mandri lõunatipust lõunas, Tulemaa saarestiku peasaar.
    Saar külgneb edelas ja lõunas Beagle 'i väinaga, mille taga on väiksemad saared, kagus Scotia merega, idas Le Maire'i väinaga, mille taga on Estadose saar, kirdes Atlandi ookeaniga ja põhjas Magalhãesi väinaga, mille taha jääb Lõuna-Amerika manner.
    Saare pindala on 48 700, teistel andmetel 47 992 km². Ta on maailma saarte seas pindalalt 29. kohal.
    Tulemaa on jagatud Tšiili Tulemaa provintsi ja Tšiili Antarktika provintsi (lääneosa) ja Argentina Tulemaa provintsi ( idaosa ) vahel. Mõlemad Tšiili provintsid kuuluvad Magalhãesi ja Tšiili Antarktika piirkonda.
    Tulemaal asub maailma lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare Tšiili-osa keskus on Porvenir.
    Tulemaa on hõredalt asustatud.

    Tulemaa tähtsamad asulad on Río Grande (Atlandi ookeani ranna lähedal, umbes 60 000 elanikku) ja Ushuaia (Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres, umbes 60 000 elanikku) Argentinas ning Porvenir (Tulemaa saarel Magalhãesi väina ääres, umbes 5400 elanikku) ja Puerto Williams (Navarino saarel, 2000 või 1500 elanikku) Tšiili-osas.

    Kaart

    Pinnamood


    Tulemaa saar koosneb kahest hästi eristuvast osast. Põhjapoolsed kaks kolmandikku koosnevad platoodest ja lainelistest tasandikest.
    Lõunaosa on mägine. Mäed koosnevad Andide harudest (Tulemaa Andid, Darwini mäed). Mägede kõrgus ulatub 2469 meetrini (Cerro Yogan). Teistel andmetel on kõrgeimaks tipuks Darwini mägi (2488 m).
    Saare lõunaosas on mäed (Darwini mäed)

    Majandus


    Peamised majandusharud on nafta - ja gaasitootmine, lambakasvatus ja ökoturism.
    Tegeldakse ka veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega, sealhulgas puidu tootmisega. Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, samuti kivisütt. Väikeses ulatuses tegeldakse keemiatööstuse, liha külmutamise (üks tehas) ning kala- ning langustikonservide valmistamisega (kaks tehast).

    Tulemaa rahvuspark


    Tulemaa rahvuspark on kaitseala Argentinas Tulemaa saare kaguosas, Argentina kõige lõunapoolsem rahvuspark. Pargi pindala on 630 km². Rahvuspark rajati 1960 põhiliselt selleks, et kaitsta lähisantarktilisi metsi (kõige lõunapoolsemaid Patagoonia ja Kõrg-Andide metsi) ning näidata Beagle'i väina rannikut.
    Metsades on kuus liiki puid, mis taluvad piirkonna karmi kliimat. Kõige levinum on kääbus-lõunapöök. Alates 600 m kõrgusest on see ainuke puuliik. Kaselehine lõunapöök kasvab koos kääbus-lõunapöögiga niiskemates kohtades, näiteks Pipo jõe orus (Valle del Río Pipo) ja mõnel lõunanõlval.
    Ainult kaselehisest lõunapöögist koosnevad metsad esinevad väga sademeterikastes kohtades, näiteks Beagle'i väina ääres. Seal kasvavad ka muud niiske metsa liigid, näiteks kaneelipuu ja maiten Maytenus magellanica. Mõnes kohas on kaneelipuu väga arvukas ja moodustab salusid.
    Alusmetsas kasvavad astelpõõsad, näiteks pukspuulehine kukerpuu , teravatipuline talihali jaDarwini kukerpuu.
    Niiskematel muldadel kasvavad patagoonia gunnera ja väikesed sõnajalad. Suvel ilmub metsa alla silmatorkavaid lilli, näiteks putukõis Ophrys lutea.
    Metsa ääres ja metsalagendikel on tavalised  raudürdilise Junellia tridens võsad Tulemaa kevadele tüüpilise punaste õitega tšiili tulepõõsaga, mida leidub ka Beagle'i väina ja Lapataia lahe ääres.
    600 meetrist kõrgemal kasvab Kõrg-Andide taimestik : väikesed põõsad, kerakujulised taimed ja kõrrelised.
    Metsades on  turbarabad , mis asuvad madalatel üleujutatavatel aladel. Seal kasvavad  turbasamblad  ning mõned kõrrelised ja loalised.
    Mereäärsele taimestikule on tüüpiline  roosa merikann. Tavalised on ka väikesed põõsad ning kaljudel kasvavad samblikud ja samblad . Meres kasvab "metsadena" suur pruuni värvi vetikas  Macrosistys. Mõõna ajal võib näha harilikku koerahammast ning arvukaid punaseid ja rohelisi vetikaid.
    Lisaks taimedele elab rahvuspargi territooriumil 20 liiki imetajaid ja umbes 90 liiki linde, kahepaiksed puuduvad täielikult.
    Kokkuvõte
    Hoolimata karmist kliimast tõmbab Tulemaa turiste ligi. Üks suurimaid vaatamisväärsusi on Tulemaa rahvuspark Saarestik koosneb mitmesajast saarest. Suurim saar on Tulemaa saar, mille pindala on ~ 48 100 km². Tulemaa saart on uuritud juba alates 1520. aastast, ning sealt on leitud tööriistu, mille vanuseks hinnatakse 12 600 aastat.
    Kasutatud kirjandus
    Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk 604-605
    http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa#Loodus
    http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa#Pinnamood
    http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa#Avastamislugu
    http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/7/79/Tulemaa_saar.png&imgrefurl=http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tulemaa_saar.png&usg=__GfRtkEzoVFu68hXZ49cKcEkhSBA=&h=475&w=519&sz=28&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=pdq4Gk_Vq-34-M:&tbnh=154&tbnw=168&ei=PQ-PTZDjJcmh8QOMwvSgDw&prev=/images%3Fq%3Dtulemaa%26hl%3Det%26biw%3D1013%26bih%3D603%26gbv%3D2%26tbs%3Disch:1&itbs=1&iact=rc&dur=364&oei=PQ-PTZDjJcmh8QOMwvSgDw&page=1&ndsp=12&ved=1t:429,r:3,s:0&tx=49&ty=84
    10
  • Vasakule Paremale
    Tulemaa #1 Tulemaa #2 Tulemaa #3 Tulemaa #4 Tulemaa #5 Tulemaa #6 Tulemaa #7 Tulemaa #8 Tulemaa #9 Tulemaa #10 Tulemaa #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Aivo Kozlovskis Õppematerjali autor
    Referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tulemaa
    12
    doc

    Tulemaa

    ........................................................................................................ 12 2 Sissejuhatus Tulemaa on Lõuna-Ameerikas. Seal asub lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare põhjaosa on tasane, lõunaosa mägine. Mägedes on okasmetsad, põhja pool rohtlad. Tulemaa on suurim saar Tulemaa saarestikus, mille pindala on 48 100 km². Saarestik koosneb mitmesajast saarest. Kliima on lähispolaarne. Saarestiku kirdeosas on aastane sademete hulk 400...500 mm, edelaosas kuni 2000 mm, kohati 5000 mm. Kliima on suvel jahe ja talvel külm. Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks. 3

    Geograafia
    Biogeograafia
    34
    docx

    Biogeograafia

    Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ö

    Geograafia
    Riikide kokkuvõte
    28
    docx

    Riikide kokkuvõte

    Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?

    Maailma majandus ja poliitiline geograafia
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

    Geograafia
    2021 Met-eksami konspekt
    119
    pdf

    2021 Met-eksami konspekt

    Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o

    Klimatoloogia ja meteoroloogia
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun