Kõpu mõisa ja kooli ajalugu (1)

Olustvere teenindus-ja maamajanduskool
PM1
Kõpu Põhikool.
Referaat.
Koostaja :Taivo Vaine
Juhendaja : Rein Schihalejev
Olustvere 2010

Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu.

Esimese teated Suure-Kõpu mõisa kohta pärinevad 1487 . Aastast, kui see kuulus Womar von Uexküllile. Kompleksi keskus oli sellel ajal Mõisaküla külas, mis asub mõned kilomeetrid eemal kohast, kuhu mõisasüda hiljemalt 1587 . Aastal toodi. 1622. Aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa krahv Jacob De la Gardiele, kes selle kaks aastat hiljem Valentin Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800. aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Ušakovi lesele Katariina Ušakovale. 1804. Aastal ostis mõisa 120000 rubla eest Paul Ludwig von Lövenstern. Samal aastal läks Suure-Kõpu edasi Franz George von Oettingeni omandusse. Ta pidi selle aga 1805. aastal võlade katteks õemehele Bernhard Heineich von Strykile loovutama. 1822. Aastal kirjutati Suure-Kõpu eelmise omaniku poja Aleander Georg Gottlib von Stryki nimele. Tema oli mõisa elu isa asemel juhtinud juba 1806. aastast, sest Strykidele kuulusid peale Suure-Kõpu veel Ridala, Tihemetsa, Kärsu ja Taagepera mõis. Kui Alexander Georg Gottlieb von Stryk 1836. aastal teist korda abiellus, asus ta ehitama uut peahoonet . Abikaasa Ameline Helena aga suri juba 1843. aastal. Lesk sattus masendusse ning häärberi ehitus jäi soiku. 1903. aastal pärandus mõis Alfred Georg Alexander von Strykile. Ta abielus 1905. Aastal Anna Jeanette Aimee Stael von Holsteiniga ning neil oli kokku viis last. Alfred Georg Alexander von Stryk langes 1919. aastal Kose kihelkonnas Külevando küla juures punavägede vastu võideldes. 1920. aastal asus peahoonesse kool, mis töötab seal ka praegu.

Kõpu hariduselust

Esimesed kinnitatud kirjalikud andmed kooli olemsolust Kõpus pärinevad 1768 aastast. Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud:
Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen , 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu. Kontrolli ajal oli kohal ainult kolm last.
1834-1836 a. tegutsesid Kõpus Rästiku külakool Peeter Rüteli ja köstrikool Gustav Glüki juhtimisel. Nende õppeasutuste sulgemise järel avati Taki vallakool. Esimeseks õpetajaks oli Märt Rosental. 1872. aastal avati Kõpu luteriusu kihelkonnakool II astme algkool . Esimeseks õpetajaks H. Tammist. Õpilasi oli 20 ringis .
1885. aastal asutati Kõpu mõisa kool Supsis 1885-1921. Esimene õpetaja oli Jaan Terrien.
Suure-Kõpu 6 - klassiline algkool moodustati Kõpu kihelkonna kooli ja Supsi kooli ühendamise läbi 1921 aasta novembris. Kõpu vald koos Viljandi Maakonnavalitsusega ostis kooli tarvis Suure-Kõpu mõisa peaelumaja herrastemaja, mis juba mõisa planeerimise ajal seks otstarbeks määrati. Esimeseks koolijuhatajaks kinnitati 1922. aasta 8. jaanuaril Johan Kütt. Järgnevate aastakümnete jooksul toimus mitmeid kooli reorganiseerimisi.
Seoses nõukogude võimu kehtestamisega muudetakse 1940. aastal Kõpu 6. klassiline algkool seitsmekompleksiliseks. VII klass saab nimetuseks Kõpu Täienduskool.
Alates 1. jaanuarist 1941 on koolil uus nimi - Kõpu Mittetäielik Keskkool. Kool muutub 7-klassiliseks. Juhatajast saab direktor. SAksa okupatsioon 1841 toob tagasi Kõpu Algkooli. Sõja lõppedes Eestimaa pinnal 1944 saab kool tagasi nime Kõpu Mittetäielik Keskkool. 1951 hakkab kool kandma Kõpu 7 -klassilise kooli nime, 1959 Kõpu 8-klassilise kooli nime.
Seoses 6- aastaste laste koolitulekuga muutub kool 1989 aastal Kõpu 9-klassiliseks Koolis. Eesti Vabariigi taassünd 1991 tõi koolile tänase nime - Kõpu Põhikool.

Väljavõtteid kooli kroonikast

1924-1925
Õppereisile Tallinna mindi 13. juunil, millest võtsid osa 47 õpilast. Õppereisil vaadeldi kõik tähtsamad kohad läbi, käidi kirikutes ja muuseumides, Piirital ja Ülemiste järvel. Iseäralikudest juhtumites võiks märkida sündmust, mis peaaegu õnnetusega oleks lõppenud ja nimelt: V kl. õpilane J. Ekbaum sattus auto alla, aga jäi õnnelikul kombel vigastamata.
1925-1926
Aga üldse võib öelda, et meie uue kooli sihid ja püüded on rahva massile alles arusaamatud, sellega on seletav asjaolu, et suurem hulk vanemaid oma laste käekäigust ja nende tööst koolis suurt ei hooli . on laps kooli saadetud , leivakott kaasa pandud ja riided seljas - siis näitab asi korras olevat. Sellest võib järeldada, et ka kodune kasvatus ei ole soovitaval kõrgusel, mis õpilaste ülespidamises ja korras soovimatuid tagajärgi annab. Üldse paistab, laste elu jälgides, et mbruskonna rahva moraalne elu on allamäge libisemas: joomine, kerge lõbu - simmanid ja muud labased lõbud on igapäevaseks nähtuseks saanud.
1927-1928
Elavat läbirääkimist kutsus esile prl. M. Sarve (õpetaja) referaat laste karistamisest. Tuldi otsusele: äärmistel juhtumistel võib kasvatamises ka füüsilist karstust tarvitada. Üldiselt aga rõhutati, et praeguse ajal laste normaalne kasvatus kodudes palju soovida jätab. Õpilaste ülalpidamises ja elukombetes tuli ette kurvastavaid nähtusi, iseäranis V kl. poisslaste seas. Tuli ilmsik, et V kl. õpilane J. Mihkelson tarvitab liikvat ja oli seda ka kaasõpilastele pakkunud. Pedagoogika nõukogus oli asi harutusel, kus jaoskonna arst toonitas, et liikva tarvitamine ei ollagi kahjulik
1936-1941
14. juunil tabas meie kooli väga kurb sündmus. Nimelt vangistati meie kooli kauaaegne õpetaja Jaak Laane ühes abikaasa Emma Laanega, kes oli meie kooli õpetaja kohusetäitja ja tütre Ade Laanega, kes oli meie kooli VI kl. õpilane ja saadeti sunniviisil Venemaale, arvatavasti Uuralite ümbrusesse või Siberisse asumisele. Peale eelnimetatud perekonna sai sama raske saatuse osaliseks ka õpetaja Peeter Rängel ühes kahe tütrega. Loodame, et nad veel Eesti pinnale pääsevad.
1961-1962
Uueks õppeaastaks ettevalmistamise ja koolimaja kapitaalremondi käigus toimusid suvel enneolematud ümberehituselikud tööd. Mõisaaegsete vanade lagunendu puutreppide asemele ehitati kaasaegsed betoontrepid. Tekkis kaks trepikoda . Keskmisest osast varem ei pääsenud keldrikorrusele ja õpilastele tuli kogu aeg liikuda riietusruumidesse ühte kitsast treppi mööda. Koolimaja lõunapoolses otsas aga kaotati trepp teise ja keldrikorruse vahel, kuna kogu see osa, s.t. kaks endist magamistuba võeti ümberehituslikus korras direktori ja kojamehe korteri alla (korterid valmisid 1962 a. veebruariks). Saal ja kolm klassiruumi said samal suvel uued puitpõrandad. Kogu koolimajas viidi läbi põhjalikud värvimistööd.
1963-1964
Eriti rikkalik ja väärtuslik kingitustekott oli alati "Valguse" kolhoosil. Oktoobri revolutsiooni aastapäeva pidustustele koolis tuli "Valguse" kolhoosi esimees Karl Õunap nagu näärivana kunagi, käed täis kingituspakke, nägu sõbralikus muheluses.
1984-1985
Eraldi pean rääkima võidu 40. aastapäeva üritustest, mis algasid juba eelmisel õppeaastal ja jätkusid sellel. 23. septembril välgatas hommikuse sügispäikese helke punakuldses vahtralehestikus. Vana pargi põlispuude all oli vaikne, sügiskirjud lehed sahisesid ootavalt, kui oma koolimaja ette rivistusid pioneerid ja kommunistlikud noored, kohal olid ka kõik õpetajad. Saabusid külalised: Suure Isamaasõja veteran Karl Õunap ja parteiveteran Ivvo Ama, samuti meie kooli endine õpilane, paraadmundris miilitsa vanemleitnant Mats Kask ja erumiilitsavanem Oko Ama. Kõlavad traditsioonilised pioneerikäsklused, rivi tardub ja Maire Ekbaum raporteerib: "Kõpu 8-kl. kooli pioneerimalev ja kommunistlikud noored valmis pidulikuks rivistuseks, mis on pühendatud Eesti NSV ja Viljandi rajooni fašistlikust okupatsioonist vabastamise 40. aastapäevale". Vanempioneerijuht annab raporti edasi kooli direktorile , kus õnnitleb õpilasi, õpetajaid ja külalisi suure pidupäeva puhul.

Sisukord

Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu. 2
Kõpu hariduselust 3
Väljavõtteid kooli kroonikast 4
Sisukord 7