Elektrikaup (0)

Tallinna Tööstushariduskeskus
Elekrikaubad
Referaat
Tallinn 2010

Sisukord

Sissejuhatus................................................................................................. 3

Tooteohtus...........................................................................................4

Valgustusseadmed ..............................................................................6

Valgusallikad ........................................................................................7

Sissejuhatus
Elektrilised seadmed aitavad säästa aega, muutes väga paljude tööde tegemise hõlpsamaks ja mitmekesistades teostusvõimalusi. Samas ei tohi ära unustada elektri ülimat eluohtlikkust.
Iga isik, kellele elektriseade kuulub või kes on muul viisil vastutav selle kasutamise eest, peab tagama, et seadet kasutataks ohutult ning hooldataks piisavalt.

TOOTEOHUTUS
Toote ohutusnõuete rikkumiste eest kannab vastutust tootja/toote valmistaja/toote importija/ teised toote pakkujad turustamisahelas.
Kasutamisjuend/ markeering peab sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks, sihipäraseks ja säästilikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks.
Võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde vähemalt eelpooltoodud nõudeid arvestades ja olema üheselt arusaadav.
Tarbija vastutab elelektriseadmete sihipärase kasutamise eest. Tarbijal lasub vastutus enne toote kasutamist tutvuda toote kasutamisjuhendiga ja järgida tootja nõuandeid toote kasutamisel.
Müüja vastutab müüdava kauba nõuetekohase märgistamise eest. Elektriseadmele peavad oleama loetavalt kantud tema ohutuks kasutamiseks vajalikud andmed. Kui neid andmeid pole võimalik elektriseadmele kanda , siis tuleb need esitada selle kasutusjuhendis.
Elektriseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. Kui elektriseadmele pole võimalik tootja nime ega kaubamärki kanda, siis peavad need andmed olema kantud selle seadme pakendile.
Vastavusdeklaratsioon ehk elektriseadme pass peab sisaldama järgmisi andmeid:

Elektriseadmestiku kirjeldus ;

Viide järgitud standardeile või neile rahvuslikele meetmeile, mida on rakendatud elektriseadmestiku elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele vastavuse tagamiseks;

Tootja või tema volitatud esindaja isiku andmed ;

Kui elektriseadmestiku nõutele vastavuse hindamisel osales volitatud asutus, siis viide volitatud asutuse poolt väljastatud elektriseadme tüübihindamise sertifikaadile.
Vastavusdeklaratsiooni väljastaja või elektriseadmestiku turule laskja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni kümme aastat, elektriseadme puhul alates viimase elektriseadme turule laskmisest ja võimaldama riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul sellega tutvuda.
Seadme kliimakindluse tähistamisel kasutatakse nii ladina kui ka slaavi tähestiku trükitähti.
Näiteks :
W-B – valmistatud kasutamiseks kõikjal universumis
U-O – kasutamiseks maismaal
N-Y – mõeldud kasutamiseks parasvöötmes, s.h ka Eestis.
T-T- troopika
M U – kogu merealal kasutamiseks
Eelpool loetletud tähtedele listakse seadme paigalduskoha täpsustamiseks kehtiv number , nagu näiteks :

Mõeldud välistingimustes kasutamiseks ;

Paigaldamiseks õues, kuid seade peab olema kaitstud otsese päikese või vihma eest;

Kasutamiseks loomuliku ventilatsiooniga, kuid pideva kütteta ruumides;

Mõeldud õhutatavatesse ja köetavatesse ruumidesse ( näiteks saunadesse ) ;

Paigaldamiseks eriti niisketes ruumides ( näiteks saunadesse ).
Kliimakindluse paigalduskoha esimesele numbrile võib kasutamiskoha täpsustamiseks lisanduda veel numbreid - näiteks kombinatsioon 4.2 – soovitav paigaldada seadet kapitaalehituses. Lihtsamalt öeldes, kasutamiseks meile kõigile tavalistes töö –ja olmeruumides. Kui kliimakindluse märgistus tootel puudub, on tegemist seadmega, mida võib kasutada parasvöötmes nin köetavates ruumides.
Eristatakse 0-III klassi seadmeid. 0 klass on kõige ohtlikum, III klass kõige ohutum. Elektriseadme kaitseastet ja ohutusklassi märgitakse peale numbriliste kombinatsioonide veel sümbolites. Lisaks kaitsenõuetele on elektriseadmete ohutuse tagamiseks ka materjalide süttimiskindluse nõuded, gabariitide nõuded ja vahemike nõuded. Elektrilise seadme kaitseaste näitab, millisel määral on mingi osa selles pingestatud ja ohtlik inimese elule. Pinge all olevad osad või seadme tööprotsessis liikuvad osad peavad olema kaitstud juhusliku puudutamise eest, samuti vee, tolmu jms sisse sattumise eest. Kaitseaste skaala algab numbriga null – mingit kaitset ei ole ,seade on nn lahtine.
Elektriseadme andmesildil või kerel tuuakse ära veel järgmisi andmeid :

• Valmistaja tähis või nimetus ;
  
• Seadme nimetus või tüübitähis, mis on vajalik varuosade muretsemisel ;
  
• Nimipinge (V) , nimivool (A) , nimivõimsus ( W või kW ), nimisagedus (Hz)
  
• Seadet ja selle kasutustingimusi iseloomustavad tähised.
  

2.VALGUSTUSSEADMED
Olenevalt kasutuskohast võime liigitada valgusteid järgmiselt :

• Sisevalgustid ehk siseruumides kasutatavaid;
  
• Välisvalgustid ehk välja paigaldatavad valgustid.
  

Välisvalgustid jaotuvad näiteks omakorda kasutusala ja konstruktsiooni järgi aia-, pargi -, konsool-, otsvalgustiteks jt. Sisevalgustid võivad olla näiteks pinda süvistatud ehk süvisvalgustid. Sisevalgusteid toodetakse lakke ja seinale kinnitamiseks, lakke riputamiseks, lauale ja põrandale asetamiseks jne.
Valgusti võib olla kohtkindel või teisaldatav. Ruumides saab kasutada traditsiooniliste armatuuride asemel valgusseinu, valgusteid ja –ribasid. Valmistatakse lampe patareidel või akudel töötavatena.
Valmistamiseks kasutatud materjali alusel saab valgusteid jaotada :

• Klaasist,
  
• Plastmassist, s.h kilest,
  
• Metallist,
  
• Tekstiilist.
  

Valgusti nimisildil ja selle pakendi märgistuses näidatakse valgusti nimipinge ja lampide soovitatav nimivõimsus.
3.VALGUSALLIKAD
Valgustusallikatena leiavad kasutamist hõõg-ja gaaslahenduslambid.
3.1 Hõõglamp
Hõõglamp ehk elektripirn koosneb mitmesuguse kuju ja värvusega klaasballoonist ning erineva suurusega metallsoklist. Hõõglambi klaasballoon on seest kas tühjaks pumbatud- nn vaakumlamp või täidetud gaasiga . Hõõglambi klaasballoonis näeme hõõgniiti, mis on valmistatud volframist, ja seda toetavat klaasjalga. Hõõgniit võib oma kujult olla sirge, liht- või topeltkeermega ehk bispiraalne, siksakiline jne.Hõõglambi klaasballoon võib olla erineva kujuga. Näiteks lameda või poollameda otsaga, pirnikujuline, küünlaleegi kujuga. Ballooni värvuse järgi jaotatakse hõõglampe läbipaistvateks (klaar), matiks, piimklaasist, värvilisest või toonitud klaasist lampideks. Peegelhõõglampe kasutatakse seal, kus vajatakse palju valgust. Kasutatav valgusti peab aga olema peegellambi jaoks konstrueeritud, sest tavaline valgusti võib üle kuumeneda.
Hõõglampide tööiga on 1000 töötundi, aga valmistatakse ka 1500 kuni 5000 töötundide arvuga lampe. Tavalise hõõglambi tööiga väheneb, kui pinge elektrivõrgus ebaühtlane, kõikuv.
3.2 Peegellambid
Kujult tavalise hõõglambi sarnane, kuid kolvi põhjaosas (esipeegellamp) või esiosas (tagapeegellamp) on valgust suunav peegelkiht. Esipeegellampide soklid on E14 ja E27, peegelhõbeda või kulla värvi. Võimsus on E14 lambil 20 ja 40 W, E27 lambil aga 40,60,75 ja 100 W. Valguse suunab ette valgustis olev reflektor. Tagapeegellamp ehk suundlamp suunab valguse ettepoole. Lambi sisemine peegelpind määrab nurga, mille ulatuses valgus välja suundub.
3.3 Eriotstarbelised lambid
Mõeldud kasutamiseks ahjudes, külmkappides, õmblusmasinates, telerites jne. Kuna neid valmistatakse väga erineva suuruse ja võimsusega, tuleks nende soovitamisel täpselt selgeks teha ,millist lampi ja kuhu ostja soovib muretseda.
3.4 Halogeen ehk joodlambid
Need on oma olemuselt sarnased hõõglambi, kuid nende sees on halogeengaas (tavalised jood ). Sõltuvalt tüübist ja võimsusest on selle lambi tööiga 2000-4000 tundi. Ka halogeenlampide valgus on kaks korda kirkam hõõglambi omast. Halogeenlampe ei tohi puudutada sõrmedega ega panna süttivate esemete lähedale. Esiteks, kuum lamp põletab sõrmi ja teiseks, võib lambi pinnale jääda rasva ja tolmu, mis põleb klaasile kinni, põhjustades hiljem lambi ülekuumenemist. Kaitsevahendina proovimisel kaupluses kasutada näiteks lambi pakendit .
3.5 Luminofoorlambid ehk luminestsentslambid
Luminofoorlambid ehk päevavalguslambid on hõõglampidega võrreldes 6-7 korda valgusviljakamad. Elektrienergia kokkuhoid on 80%. Valgus tekib luminofoorlambis toru-, rõnga- või mingi teisekujulise kolvi sisepinnale kantud luminofoorkihis.Valgus kiirgub kogu kolbi pinnalt ühtlaselt ja hajuvalt. Värvitoone on erinevaid. Luminofoorlampide pikkused ja võimsused on omavahel seotud.
3.6 Säästulambid ehk pisiluminofoorlambid
Neis lampides on ühendatud nii luminofoorlampide kui ka hõõglampide parimad omadused. Säästulamp on kompaktlamp võimsusega 3-32 W, millele on kasutusmugavuse tõstmiseks lisatud tavalise hõõglambi sokkel . Säästulamp kulutab aga 80 % vähem energiat kui hõõglamp, tööiga on 20 korda pikem. Klaasballoon ei muutu tulikuumaks, valgus on pehme, ei pimesta silmi. Samuti on ka puudusi , nimelt on need väga kallid , ei pruugi mahtuda valgusti sisse, ei ole niiskusekindel, sisaldab elavhõbedat mis on väga ohtlik.
8