Vastus leiad õppematerjalist: TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (0)

Eesti Maaülikool - Loodus - Keskkonnaanalüüs

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas minna edasi?

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
Koostaja : Ranno Vaarikmäe
Tartu 2015
Sisukord
1.Sissejuhatus 2
2.Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 3
3.Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 4
4.Maa, maakasutus 6
4.1. Maastik 6
4.2. Mullastik 6
5.Looduskaitse 6
6.Elukeskkonna seisundi iseloomustus 7
7.Tööstus 7
8.Põllumajandus 7
9. Metsamajandus 7
10. Transport 8
11. Turism 8
12. Kuidas minna edasi? 8
13. Kokkuvõte 8
14. Kasutatud internetiallikad 9

Sissejuhatus
Toila vald asub Ida-Virumaa põhjaosas. Vald piirneb põhjast Soome lahe ja Põhja-Eesti pangaga, läänest Kohtla ja Jõhvi, lõunast Illuka ning idast Vaivara valla ja Sillamäe linnaga (joonis 1). Valla pindala on kokku 164 km2, mille sees asub Kohtla-Järve linnale kuuluv Oru linnaosa . Toila vald on Ida-Virumaa keskmise suurusega vald. Territooriumi läbimõõt põhjast lõunasse on keskmiselt 15 km, läänest itta umbes 20 km.
Toila valla valisin sellepärast, et see on mu kodukoht . Olen seal elanud 15 aastat oma elust. Seetõttu oli see minu jaoks loogiline valik teha see töö just sellest vallast. Selle uurimuse eesmärk on välja selgitada Toila valla keskkonna seisund.
Joonis 1

Ülevaade piirkonna hetkeseisundist
Valla keskuseks on Toila asula, mis asub valla põhjaosas mererannikul, suurimast linnast Jõhvist vaid 12 km kaugusel. Teine suurem asula Voka asetseb vallakeskusest 4 km kaugusel. Suuremaid külasid on vallas 6. Toila ja Voka on küllalt suure tõmbejõuga asulad ning nii maakonnakeskusest kui valla eri osadest peaaegu võrdse kättesaadavusega. Valla territoorium ei ole kompaktne. Elanikega tihedamalt asustatud põhjaosa on ida-läänesuunaliselt väljavenitatud kujuga, lõunaosa tingib kitsa kiiluna kaugele lõunasse. Toila valda läbivad riikliku tähtsusega Tallinn - Peterburi raudteeliin ning Tallinn - Narva mnt. Olulisi raudtee sõlmpunkte valla territooriumil ei ole. Valla veevarustuse eest hoolitseb Järve Biopuhastus. Tootmistegevus baseerub traditsionaalselt kalandusel. Suurim ettevõte on kalapüügi ning – töötlemisega tegelev Viru Kalatööstus. Põllumajandusega tegelevatest ettevõtetest PÜ Kaljurand. Elanikke teenindavad Toila Keskkool ning selle filiaalina algklassid ka Vokas, raamatukogud, klubid, arstipunktid ja apteek, lasteaiad Toilas ja Vokas. Spordirajatistest on täismõõtmetega spordisaalid Toila keskkoolis, Voka spordikompleksis ning Toilas, kergejõustikustaadion Vokas, 25-meetri ujula Toila Sanatooriumis . Valla alal asuvad ka Voka park, Toila-Oru park ja Päite pank .

Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses
Toila vallas elab kokku 2161 inimest. Valla kaks suuremat asulat on Toila ja Voka, kuhu on koondunud ka enamik valla rahvastikust(joonis 3). Suuremaid külasid on vallas 6. need asuvad enamasti suuremate keskuste ümbruses. Valla rahvaarv on viimase viie aasta jooksul näidanud vähenemistrendi(joonis 2). Toila valla rahvastikuarv järgib üldist Eesti vähenemistrendi, mis on põhjustatud negatiivsest iibest ja väljarändest.
Joonis 2
Joonis 3

Maa, maakasutus
Toila vallas on umbes pool valla pindalast talude ja ettevõtete käes. Sellest umbes kolmveerand on haritav maa. Ülejäänud ala on karja- või rohumaadena. Toila valla territooriumil laiub Eesti suurima soostiku - Puhatu – põhjaosa.

Maastik
Valla põhjaosa paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti lavamaal, mida eraldab Põhja-Eesti paekallas . Panka liigestavad Pühajõe org ja Voka jõe org. Põhja-Eesti rannikumadalik on kitsas, kohati vaid mõnekümne meetri laiune maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Rannikumadalik on kivirohke või liivane tasandik , mida kohati katab mets.
Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustab suur soode - ja metsarikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku 35-50 m üle merepinna . Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala praeguseks muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida praegu enam ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid.

Mullastik
Muldadest on valla alal enimlevinud paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad ja leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Looduskaitse
Valla suurim looduskaitseala on Kohtla ja Toila vallas asuv Ontika maastikukaitseala . Ala on kaitse all alates 11. juulist 1957. aastast. Maastikukaitseala suurus on 336 hektarit. Põhja-Eesti paekallas on unikaalne loodusmälestis mitte ainult Euroopas, vaid liialdamata kogu maailmas. Ta on eelkõige üks paremaid kambriumi ja ordoviitsiumi setete paljandeid, kus kivimid on tektoonilistest jm. destruktiivsetest protsessidest praktiliselt mõjustamata kujul säilinud sadade miljonite aastate vältel. Tänu sellele on kivimis sisalduv rikkalik fauna samuti säilinud rikkumata kujul, mis on äärmiselt oluline orgaanilise maailma evolutsiooni uurimise seisukohalt.

Elukeskkonna seisundi iseloomustus
Suurem osa vallas tekkivatest jäätmetest on olmejäätmed. Ohtlike jäätmeid tekib enamasti tööstusettevõtetest ja harvemal juhul ka põllumajandusettevõtetest. Jäätmed ladustatakse, käideldakse ja sorteeritakse valla lääneservas Uikalas asuvas Uikala prügilas. Reovee puhastamisega tegeleb Järve Biopuhastus. Suuremates asulates on pumbajaamad, mis puhastavad reovett ja pumpavad majadesse puhast joogivett. Pumbajaamades on suurimaks probleemiks sademevesi, mis rohkete sademete korral võib pumpade tööd hairida.

Tööstus
Valla suurimaks tööstusettevõtteks on Viru Rand mis tegeleb kalatoodete tootmise ja turustamisega. Teiseks suuremaks ettevõtteks on AS Voka Masin. Ettevõte tegeleb metallkonstruktsioonide, traktori haagise raamide, jäätme- ja multiliftkonteinerite tootmisega. Tööstuste suurimaks probleemiks vallale on nende tekitatavad heitgaasid.

Põllumajandus
Toila valla alal asuvate põldude muldkatte seisund on hea. Põllukultuure väetatakse regulaarselt, et saada parim viljakus. Palju kasutatakse ka vahekultuure, nt hernest ja uba. Vallas on suures ülekaalus teravilja kasvatus. Vähem kasvatatakse ka kartulit. Vallas asuvatest taludest umbes 15 protsenti on mahetalud. Vallas asub ka Eesti suurim kitsefarm.

Metsamajandus
Metsamajandus ei ole vallas nii heal tasemel kui põllumajandus. Enamasti tehakse hooldus - ja valikraiet. Lageraiet tehakse harva. Tavaliselt juhul kui on vaja metsa uuendada .

Transport
Valla piirides asuvad teed on keskmises korras. On teid, mis vajavad remonti ja on teid mis on väga heas korras. Valda läbib ka riiklikult oluline Tallinn-Narva maantee. Valda läbib ka riikliku tähtsusega Tallinn-Peterburi raudteeliin. Vallas puuduvad kergliiklusteed, mida saaks kasutada spordi tegemiseks ja lihtsalt linnade ja asulate vahel liiklemiseks.

Turism
Vallas on turism heal tasemel. Suurimaks turismiobjektiks on Toila SPA Hotell koos kämpinguga, kuhu tuleb külastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. Teiseks suureks turismiobjektiks on Toila-Oru park. Seal käib aastaringi palju külastajaid ja seal korraldatakse palju erinevaid üritusi. Ürituste korraldamisega kaasnevad ka mitmed probleemid. Kõige suuremaks oleks prügimajandus ürituste ajal. Kui seda ei tehta korralikult, siis võib jätta see suure jälje pargi loodusele.

Kuidas minna edasi?
Et tulevikus oleks valla rahval parem elukvaliteet , siis tuleks vähendada tööstusettevõtetest tulevaid heitgaase. Selleks tuleks korstnatesse paigaldada puhastusfiltrid. Rahva peale mõeldes, tuleks tegeleda erinevate spordi- ja kultuuriasutuste arendusega. See soodustaks ka rahva püsimajäämist valda.

Kokkuvõte
Sellest uurimusest võiks järeldada, et Toila valla keskkonnaseisund on suures pildis üldiselt hea. On kohti kuhu tuleks arenduste ja paranduste jaoks rohkem raha investeerida, aga muidu on valla elukvaliteet hea. Vallas on olemas kõik tähtsam eluks vajalik. Läheduses on olemas suuremad linnad. On olemas sadam, mille kaudu saab kaupu sisse ja välja vedada.

Kasutatud internetiallikad

Toila valla koduleht – www.toila.kovtp.ee

Statistikaamet – www.stat.ee/ppe-55963

Veebientsüklopeedia – www.entsyklopeedia.ee/artikkel/toila_vald

Ida-Virumaa internetileht - http://www.virumaa.ee/omavalitsused/toila/

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 12 allalaadimist

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #1

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #2

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #3

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #4

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #5

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #6

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #7

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #8

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ranno888 Õppematerjali autor

toila toila valla voka põhjaosa turism rand territoorium TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

Sarnased õppematerjalid

docx

JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Haanja keskkonnaseisundi analüüs

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Soome lahe rannikumadalik

Kuigi juga on kunstlik, loetakse seda siiski Eesti suurimaks (Suuroja 2004). Kõige efektsem on juga kevadeti, kui veetase on kõrge, suvel võib see ka täiesti kuiv olla (Aaloe, Miidel 1967). Joa juurde on ehitatud vaateplatvorm. Lisaks Valaste joale on Põhja-Eesti paekaldaga seotud mitmeid teisi jugasid, mis on iseloomulikud just Põhja-Eesti rannikule (Aaloe, Miidel 1967). Pühajõe panga läänenõlvale jääb Toila asula ning Pühajõe suudmealale liigirohke ja ilus Toila-Oru park, mis koos Eesti esimese presidendi K. Pätsi suveresidentsi varemetega on üks Ida-Virumaa olulisemaid turismimagneteid. Pühajõe suudmealale on iseloomulik ka klibune rand ja rusukaldemetsad (Suuroja 2004). Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii Põhja-Eesti klinti, kui sellega seotud loodusnähtusi (joad, rusukaldemetsad, jõeorud jms) tuleks väärtustada kui sellele piirkonnale iseloomulikku ning unikaalset looduspärandit. 2

Eesti loodusgeograafia

docx

Puurmani keskkonna seisundi kava kodutöö

Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

Eesti ühiskonnageograafia

775 käibeprognoos 773 Svarmil AS 221 65 83 91 õmblus Maag Piimatööstus 77 167 Jõhvi Viru Rand OÜ 314 108 58 59 63 Toila T.R.Tamme Auto OÜ 737 131 227 378 Jõhvi vald, 457 autoveod Toila Sanatoorium 114 25 36 81 93 Ida-Virumaa teljeks on ida-läänesuunaline Peterburi-Tallinna raudtee ja sellega paralleelselt kulgev maantee. Suur enamik linnu asub just nende teede ääres

Keskkond

docx

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade

Mõlemad ohualad sulgetakse kuni 90 päevaks aastaks, mistõttu ka matka- ja suusaradade kasutamise võimalus selleks ajaks kaob. Kuigi Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala osal, mis kattub harjutusväljaga, kasutataks masinatega sõitmiseks ainult olemasolevaid teid ja tehakse taktikalisi harjutusi, et mitte takistada looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist, kaob külastajatel võimalus endises mahus looduskaunites kohtades viibida. Soodla harjutusväli asub Anija ja Kuusalu valla aladel, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on umbes 5865 hektarit, välispiiri pikkus umbes 32 kilomeetrit. 4.2 Positiivne inimmõju Negatiivsete faktorite kõrval on õnneks välja tuua ka palju positiivseid inimmõjusi, kus inimene on maastikupilti hoopis rikastanud ja kaunistanud. Suurimat ja parimat tööd on Kõrvemaal teinud RMK, kelle poolt on loodud 4 pikka matkarada Põhja-Kõrvemaal (Uuejärve loodusrada 6 km, Jussi loodusrada 8 km, Paukjärve

Eesti loodusgeograafia

docx

OTEPÄÄ KÕRGUSTIK

küla. Säilinud on ka mitmed põlise taluarhitektuuri näited nagu Poslovitsa, Saare, Kolga talu. Osaliselt on säilinud ka pärandkultuurimaastike elemendid – Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk (Keskkonnaamet, 2015). Otepääl tegutses esimene eestlasest kirikuõpetaja ning keeleteadlane Jakob Hurt (1839- 1907). Austusesest tema kui rahvusliku suurkuju ning ärkamisaegse sümboli vastu avati Otepää Kirikumõisas 2006. aasta jaanuaris temanimeline muuseumituba (Otepää valla veebileht, 2015). Otepää kirikus õnnistati 1884. aastal esmakordselt Eesti lipp ning tänapäeval lehvib Otepää kesklinnas Eesti kõrgeima lipumasti tipus sinimustvalge Eesti riigilipp. 20 m kõrgusesse lipumasti heisati lipp Eesti lipu päeval, 4. juunil 2009, mil möödus 125 aastat esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest ja õnnistamisest. Täna on lipu õnnistamise kohas Otepää Kirikumõisas, endises pastoraadihoones, avatud Eesti lipu tuba (Otepää piirkonna ametlik

Loodus

Rohkem sarnaseid