purustamiseni. Sama aasta märtsis vallutasidki liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Elba saarele. Pagendatud Napoleon jälgis sündmuste käiku Prantsusmaal. Saladuskatte all lahkus ta kaaslastega saarelt ja maabus 1815. aasta märtsi algul Prantsuse rannikul. 20. märtsil saabus ta Pariisi, kus ta tegi koheselt ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. See tähendas uut sõda-Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised konfliktid. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon. Vastaste sõjaline ülekaal sai Prantsusmaale saatuslikuks-1815. juunis toimunud Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed, kes oli võimul olnud sada päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Atlandi ookeanis asuvale Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. Napoleoni sõdade tulemusena oli Euroopa poliitiline kaart tundmatuseni muutunud.
Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid? Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis 1208. aastast 1227. aastani kui langes Valjale maalinn. Tagajärjed oli üpriski mõrud. Sõda tõi rohkelt kannatusi nii lahingus langejate kui ka rüüsteretkede näol. Eestimaa ristiusustati ja jagati mitme valitseja vahel. Samas tuli Eestisse inimesi kes tutvustasid kohalikele Lääne- Euroopa väärtushinnanguid, traditsioone ja norme. Järgnevalt toon välja tähtsamad põhjused ning tagajärjed. Kindlasti sai määravaks sõjalise taseme erinevus. Vabadusvõitluse käigus oskused ja relvastus täiustus, mida oli näha madisepäeva lahingus, kuid sellest ei piisanud vaenlase hävitamiseks. Võrreldes ordu-rüütlitega ei olnud eestlastel väljaõpet ning nad ei pidanud kinni lahingukorrast. Ordurüütlid elasid koos ja seega oli neil ühiseid kogemusi ja nad võisid nimetada üksteist vendadeks, samas eestlased tulid kokku vaid juhul kui oli vaja ...
Juudid põlvnevad semiidi rändsuguharudest, kes elasid Ees- Aasias, Mesopotaamias. Esimesed kaks tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetus läheduses. Esimesed kas tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetusläheduses. Neil oli ühine kõnekeel, mentaliteet ja tavad, sarnased looduslikud tingimused ja elatusallikad. Teisel perioodil elas valdav enamik rahvast Läänes, hajutatult paljudes maades vähemusrahvusena, kaotasid nad omavahelised sidemed, hakkasid kasutama põhirahva keelt või selle ja heebrea keele baasil tekkinud murret, neil olid erinevad eluviisid ja kujunesid uues traditsioonid. Ometigi juudid ei assimileerunud, ei sulanud kokku ühegi rahvaga, vaid jäid juutideks. Neid hoidis koos rahva religioon, judaism- ainus side kõigi maade juutide vahel. Piiritu ustavus oma jumalale säilitas juudid ega lasknud neil lahkuda ajaloo areenilt. Juudid ja Eesti
sulandumist maailma rahvaste kogukonnaga ja tõstaks märgatavalt kodanike konkurentsivõimet. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti seisab vastastikku suurte hulga probleemidega, mis on seotud üleilmastumisega, aga ta pole üksi ja kui väga tahta, on kõik mured ületatavad. Kahjuks pole inimese võimuses loodusseadusi muuta, aga me anname oma parima, et oma kodu hoida, olgugi et sellega ei kaasne erilist rikkust meile majanduslikust aspektist vaadates. Peamine on siiski inimeste omavahelised suhted ja nende arendamine, mis on Eestile saanud võimalikuks kiiremini kui mõnele teisele riigile. Samas ei erine Eesti teistest väikeriikidest sedavõrd, et ta ei oleks võrdsel tasemel. Üleilmastumine on saanud märkamatult osaks meie igapäevasest elust ja selle vastu pole mõtet võidelda.
ANDRESE ABIELUD Abielu on juriidiline isikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Anton Hansen Tammsaare epopöas ,,Tõde ja õigus" on üheks põhiprobleemiks naiste ja meeste omavahelised suhted ning abielust tingitud mured ja rõõmud. Teose peategelane Mäe Andres on kajastatava perioodi jooksul abielus kahel korral esmalt Krõõdaga ja pärast tema surma Mariga, lisaks on tema hinges ka üks salaarmastus tema maa. Esimest korda oli Andres abielus Krõõdaga, nad olid noored teotahtelised ning valmis tooma Vargamäele uuendusi. Ajapikku leidis Andres aega vaid töö jaoks ning Krõõt pidi üha iseseisvamalt hakkama saama
muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Mõjutavad - grupi suurus -grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud ja mõjutamine - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus Komponendid : kognitiivne afektiivne käitumuslik - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine - L. Festinger, kognitiivne dissonants Muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine Mis muudab sõnumi veenvaks? Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Võimu omamine (legitiimne võim, tasustamine, karistamine, informatsiooni omamine, eksperdiks olemine) Positiivne suhe mõjutatavaga (meeldimine, sarnasus; positiivsete
aasta märtsis. Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda laulukaare all, kuid enne viimast korda ei mõistnud kui suur ja tähtis teos see on. Nähes kõiki inimesi enda ümber nutmas ja südamest laulmas, ei pääsenud ka mina selliste emotsioonide käest. Eesti koorimuusika üks absoluutseid tippteoseid. 2 „Hakkame, mehed, minema“ Ernesaks kirjutas teose 1933
. Seetõttu püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Seda aitab säilitada liigirikkus. Iga järgmise toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada. 3. Organismide omavahelised suhted. Mõisted. Määrata suhte tüüp. VASTUS: Kiskahel- saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents- sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel- toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega)
ei ajaloolisest ega tänapäevasest aspektist võttes päris õige. Õigus on eksisteerinud juba enne riike ning ka tänapäeval kuuluvad õiguse koosseisu reeglid, mis ei ole riigi kehtestatud. Õiguse rolli mõistmiseks on muu hulgas vaja teadvustada, et inimese ja teda ümbritseva maailma vahelised alati mitmekesised ja keerulised olnud suhted on olnud alati seotud ka teatud reeglitega, sest nii inimeste omavahelised suhted kui ka inimkäitumine ning kogu inimest ümbritsev mõõtmatu materiaalne maailm on läbi aegade olnud suures osas allutatud teatud korrale. Nimetatud sõltuvus ja kord kui süsteem tervikuna on paljukordne ja mitmetel eriliigilistel korrasüsteemidel põhinev. Seda seetõttu, et nii inimühiskond kui ka kogu muu materiaalne maailm, milles inimühiskond ühe osana eksisteerib, on väga keerulised süsteemid, mida peale üldise süsteemi iseloomustab hulk allsüsteeme.
Siiski härra Keatingu õppemeetod jäi silma nii mõnelegi tähtsale isikule koolist, kes kindlalt andsid teada oma pahameelest õpetaja meetodidest. Karistused olid antud koolis väga karmid ja poisid võisid saada peksulöögid direktori kabinetis või halvimal juhul koolist välja viskamine. Poistel suhted oma vanematega olid üsna stressirikkad, vahest ranged, aga alati hästi viisakad (näiteks ,,Jah, sir." öeldi ka isadele). Samuti olid õpetajate omavahelised ja õpilastega suhted ranged, kuid alati viisakad. Poisid said omavahel väga hästi läbi, osad olid end isegi gruppidesse jaotanud, et koos õppida ja vaba aega veeta. Vahest siiski oli tunda poiste vabas suhtluses pingeid, kuid seda rohkem kooli tõttu, sest kool oli väga stressirikas. Novell Carpe diem! Neil on alati väga tubli ja korralik poiss olnud. Ta on teinud täpselt nii nagu tema isa käsib ega pole kunagi vastu hakanud
Selgus , et omapärases paigas elutsesid hoopis eelajaloolised loomad, taimed ja isegi inimesetaolised olendid. Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud. Vaprad mehed tulid välja hoopis ühest Itaalias tegutsevast vulkaani kraatrist. Seiklus lõppes õnnelikult, sest kõik pääsesid eluga. Teoses otseselt probleeme ei esinenud , ma mõtlen selliseid nagu on tänapäevases noortekirjanduses (narkootikumid, alkohol, omavahelised konfliktid). Sellegi poolest, oli raskemaid kohti. Näiteks : kui neil vesi otsa lõppes, kui nad galeriis ära eksisid, päris palju satuti ka eluohtlikusse olukorda . Omavaheline probleem oli Axeli ja professori vahel. Nimelt Axel ei tahtnud seigelda maakera südamesse, aga vastumeelselt võttis onu ta ikkagi kaasa. Kuid seegi probleem sai lahenduse, kuna lõpu poole oli Axel ise väga innustunud edasi liikuma. Mulle meeldis see raamat , sest selles oli palju põnevaid seiklusi ja olukordi
LITOSFÄÄR Litosfääri on kahte liiki: ookeaniline litosfäär, mis on seotud ookeanilise maakoorega ja mandriline litosfäär, mis on seotud mandrilise maakoorega. Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50-100km paks, mandriline aga 40-200km. TARDKIVIMID Kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Tardkivimi struktuuri moodustavad mineraalide, kivimitükkide, vulkaanilise klaasi ja muude koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted.Näide: graniit. SETTEKIVIM Kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid sisaldavad tihti ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunuid jäänuseid ehk fossiile. Näide: lubjakivi. PEDOSFÄÄR Geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad eluta osaks ja elus osaks. MULD
Seisuseportree Aadel kui seisus Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Ilma selleta oleks ühiskond kokkukukkunud. Eristati kolme seisust: talupojaseisus, aadlikud ja vaimulikkond. Talupojaseisuse peamiseks ülessandeks oli toita kogu ühiskonda. Aadlike kohustuseks oli kõigi kaitsmine ning ilmaliku seisusele jäi kõigi eest Jumala teenimine. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid erinevad omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlike oli kahte liiki: kõrgaadlikud ja alamaadlikud. Vassalidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes sen...
Ise peab eestlane ennast aga maailma nabaks teised peavad tema pilli järgi tantsima.Teisest küljest on me tüüpiline kaasmaalane küllaltki sisseelav. Ta tahab jätta endast tugeva mulje, kui tegelikult on hinges mured ja valud, mis võivad õõnestada inimest depressioonini. Just nii juhtus ka tegelastega Tammsaare loomingus. Kes tahtis näida naabrist paremana, kes tegi alalhoidlikult tööd. Eriti jäävad aga silma tegelaste omavahelised suhted, kust koorub hästi välja klassikalise eestlase olemus, ka tänapäeval. Tänu sellele, millisena on kujutanud Eesti kirjandusklassikud, sealhulgas Tammsaare, meid endid, on kujunenud eestlastes arusaam kaaskodanikest kui konservatiivsetest ja külmadest inimestest. Sellena, keda arvame end ise olevat, võima ka teistele väljaspoolt või vähemalt anname neile põhjuse meist nii mõelda. Tammsaare loomingus on kajastatud naabrite vahelist kadedust. Tähtsal kohal oli oma talu, mida
Eepos on värsivormis, kordused, anonüümne, mitmeplaaniline. Ümberjutustus on proosa, lihtustatud keeles, keskendub olulisele, lühendatud, vähe detaile, kindel autor. 3. Missugustest eepostest on eesti keeles ilmunud ümberjutustused? Kuningas Arthuri lood, pdüsseia, Ilias, piiblilood Teema ,,Saksa ja inglise lastekirjanduse klassika" 4. Burnett ,,Salaaed" kolm olulisemat tegelast: nimed, iseloom, nende muutusmised ja muutumiste põhjused, tegelaste omavahelised suhted; teose pealkirja tähendus. Mary - orvuks jäänud laps, kes tuleb Indiast; Pahur, kole, tige, nõudlik, isekas. ära hellitatud laps, ilma sõpradeta, keda keegi ei armasta muutub lahkeks, toredaks tüdrukuks, kellel on palju sõpru. Samuti hakkab ta huvi tundma ümbritseva vastu. Raamatu alguses on ta keskne tegelane, lõpus muutub selleks Colin. Dickon - Tugev, mehelik, ilus, Mary ja colini arust on ta erutavalt võõras ja teistsugune
külas, kus reaalselt pole võimalik tööd leida ega vaba aega veeta. Puuduvad soodsad vahendid liiklemiseks, bussiliklus toimib 4 korda päevas. KOV poole on Tiia pöördunud eelkõige toimetulekutoetuse palumiseks, kuid muud abi ta otsinud pole ja ka sotsiaaltöötaja poolt pakutavast abist on ta loobunud. Tiia ja Annika on pigem endassetõmbunud ja ei suhtle teiste inimestega. 6 Peres on kujunenud välja teatud allsüsteemid, aga nende omavahelised suhted on keerulised. Allsüsteemidena võib välja tuua: Tiia ja Toomas abikaasadena Tiia ja Toomase ning nende ühised lapsed Aimi ja Andres Annika ja Aimi Annika ja Andrese ja viiendaks Tiia ja Annikaga Kaugemaks süsteemideks on Tiia ja Kadri ning Annika ja Maari. Rollid tunduvad kui klassikalise peremudeli omad, kuid reaalselt vaagides selgub, et rollid on nihkunud ja kindlad rollid ja nendega seotud tegevused paigas ei ole. Pere eest
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID · KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT ...
Käibemaks - käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 18% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9%, 5% ja 0% määra. Tollimaks - Euroopa Ühenduse lepingu artikkel 23 keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühise tollitariifi vastuvõtmise suhetes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad.
Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Asteroide, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse, on teada alla saja. Neid võib jagada kolme tüüpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi: Amori-tüüpi asteroid- periheel jääb vahemikku 1 kuni 1,3 aü ehk kaugemale Maast, Apollo-tüüpi asteroid- tulevad Päikesele lähemale kui Maa. Ateni-tüüpi asteroid- keskmine kaugus Päikesest on Maa omast väiksem, s.t. nad tiirlevad peamiselt Veenuse ja Maa vahel.
7. Psühholoogia rakendusharud: pedagoogika, psühhiaatria, tehnikateadus. 8. Miks huvitab arengupsühholooge geeniteaduse saavutused? geeniuuringud annavad arengupsühholoogidele teavet, kui palju inimese käitumises on määratud pärilike teguritega, kui palju on keskkonna mõju tulemus. 9. Psühholoogia uurimismeetodid: - kirjeldavad uurimused - korrelatiivsed uurimused - eksperiment e katse 10. Positiivse ja negatiivse korrelatsiooni määramine nähtuste omavahelised seosed näitavad, kui tugevasti nad seotud on. Pos korrelatsioon võrdeline, ühe suurenedes suureneb ka teine. Neg korrelatsioon pöördvõrdeline, ühe vähenedes suureneb teine. 11. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. 12. Närvisüsteemi väikseim osa on närvirakk ehk neuron mis tekitavad ja juhivad närviimpulsse. 13. Ärritustele vastatakse tingimatute refleksidega (kaasasündinud) ja tingitud refleksidega. 14
aastal enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud. Kui rahaliselt võimalikuks osutus, maksis kirjanik oma taskust tõlkidele, sest oma loomingu tõlkimist teistessegi keeltesse pidas Tammsaare väga oluliseks. Tammsaare lastekirjanikuna · pole kirjutanud puhtalt lastekirjandust, kuid ka näiteks "Tõesse ja õigusesse" sisse kirjutatud laps- ja loomtegelased, nende toimingud, käitumised, omavahelised suhted ja suhted täiskasvanutega annavad põhjust neid lastekirjandusena käsitleda · 1932. a "Meie rebane"- lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metsatulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. Mossa kasvab üles, kodustub mõnel määral, lõpuks jätab oma hinge aga ikkagi kanavargusel. Teost läbib populaarteaduslik moment. Loomad käituvad loomaliselt, pole sümboleid.
Põlisrahva seisund halveneb! Kaubandus ja meresõit kui tulutoovad elualad jäeti linnakodanike hooleks. Eriti suur hoop oli see saaremaale ja Põhja-Eestile. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endiseks. Ristimisega kaasnesid ka kohe ,,ristiusuliste kohustused" e. Kümnised. S.t.kümnes osa talu saagist. Hinnus naturaalmaks, koormiste kergem variant. Teotöö kohustus: päevad mil talupojad pidid mõisas tööl käima. Võõrvõimude omavahelised suhted 1297- esimene Vana-Liivimaa kodusõda. 1304 sõlmiti paides ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Et vältida Taani ja ordu kokkupõrget, loodi vaheriik (moodustatud viru-, järva- ja läänemaast Modena Wilhelmi poolt). 1227 Tallinna linnus oli sunnitud kapituleeruma. 1233. verine lahing lossiplatsil. 1238- Stensby leping. Taani ja ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos viru-ja harjumaaga. Ordule jäi järvamaa
Vaatamata sellele, et Venemaa eestlasi on arvuliselt tunduvalt vhemaks jnud, oleme suutnud silitada oma keele ja kultuuri. 20. sajandi 1990-ndatel aastatel rahvusseltside tegevus Venemaal taaselustus ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Terepovetsis, Petroskois). 1998. aasta mrtsis hinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht ?Peterburi Teataja?, mille asutamisaasta on 1908, ilmub jlle ja kajastab eestlaste tegevust le kogu Venemaa. 1994. aastast tegutseb taas Pha Johannese eesti evangeelne- luteri kogudus. Moskvas ja Peterburis tegutsevad Eesti rimeeste klubid, milles on paarkmmend liiget ning millesse on koondunud prast 1991. a. Venemaaga ri ajavad Eesti rimehed. Moskva Saatkonna ja Peterburi Eesti peakonsulaadi vimuses on aidata seltsidel leida finantseerimist Eestist ja kergendada
Kas I maailmasõda oleks olnud ärahoitav? 20. sajandi alguseks olid maailma suurriigid jõudnud imperialismi staadiumisse. See tähendas, et võimsamad Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid omasid suurt mõjuvõimu. Kuna imperialism on juba oma olemuselt tugevama ja nõrgema vahekord, oli põhjuseid konfliktideks palju: kolooniat püüd vabaneda suurriikide võimust, finantsliidrite ja tööliste vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võimsaimad riigid maailmas, omades palju heade asukohtadega kolooniaid. Suurbritannia kolooniate territoorium oli koguni 109 korda suurem kui riigi enda pindala. Samuti oldi
Tagada vastuoludeta arenemist.Orjenteeruti vene Turul ümber euroopa turule.tööstuse asemel seati Esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa masinaühistu Arenemisele,maaparanduse ja solidaarsusele. 1920majanduslik tõus- suurenes põllumajandud ja tööstustoodang kasvas eksport,tõusis elatustase,avanesid võimalused uuteks onvesteeringuteks-26jaan 1921 atlandi ülemnõukogu tunnustas balti riike., 1920balti liit alla saaome,eesti,käti,leedu, japoole Põhjuseks oli balti riikide omavahelised vastuolud, Soome püüdles läheneda skandinaavaiale ja terav vene vastuseis. 1923a eesti-läti kaitseliiduleping.22sep 191rahvasteliigu liige eesti. 1.venem ei suuda eesti enam saksa sissetungi eest kaitsta oli nõrgestatud.2.vabatahtlike sõjaüksuste loomine-kalevlaste malev,laidonen sõjaväe eesotsas. 1.eesti rahu sõdimisest-oli sõjatüdims 2,vene rahu sõdimisest-oli kodusõda,sõjaline vastupau ei õnnestunud. 3.Soodsad riigipiirid.eestilt sõjakompentatsiooni ei nõutud.
Lineaarplaneerimine ja vorkmudelid Kvaliteedi statistiline kontroll Arvutid TQM, JIT, ISO Strateegia mudelid ja piirangute teooria (Goldratt) Internet, Outsourcing Edasised mojurid Maailmaturg ja globaliseerumine Strateegiline juhtimine Paindlikkus UQM Tipptehnoloogiad Inimkapital Okoloogia MAJANDlJSMATEMAATILISE iVlODELLEERliVlISE ETAPID JA NENDE OMAVAHELISED SEOSED I- -l I I I. Problccmi pClstitaminc .ill analL1Cis. 2. M lIdel i konstrueerim ine. 3. Mlideli matemaatiline analLHls. ----~- otseseoscc! 4. Aiginfo ettevalmistamine
lõi temast kujutlusse. Kõige kurvem tegelane oli Matvei Mõrd. Temast hakkas mul lugedes kahju. Elu oli teda õpetanud ühtmoodi elama ja enam ei saanud ta sellest välja. Kui kõik teevad, siis ei tohiks varas olemine häbiasi olla, aga seda ta siiski on. Varastavad tõesti paljud, aga kui mõni teeb seda osavamalt kui teine, siis see teine jääb ikka häbisse. "Pühadekirja" hukkumise lugu võttis kõige paremini kokku kogu kalameeste ühtehoidmise. Olgu nende omavahelised suhted sellised nagu nad on, kui inimesed on hädas, tuleb appi minna.
Nimed, maarentimine-teorent. 1849L/1856E- teorent-> raharent, lõi eeldused talude päriseks ostmiseks, tp pidi hakkama ise mõtlema, eelduseks ärkamisajale ja iseseisvusele, sest huvitusid rohkem oma elu korraldusest. 1866- vallavalitsused vabanesid lõplikult igasuguse mõisniku eestkoste alt. 1863- passiseadus. Täielik liikumisvabadus. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 19.s algus. 3 liiget. Talup. Omavahelised tülid, nõudsid koormisi, karistasid üleastumisi, valvasid avaliku korra järgi, haldasid vallalaekaid ja magasiaitu. Talupojad pidasid ise enda üle kohut. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. 5. Mis oli magasiait? Talup. Kogusid magasivilja aita, mille suhtes mõisnikel polnud kasut. Õigust, ühisomand, vaid järelvalveõigus. 6. Millal moodustati valla omavalitsus? 1866- eelduseks omariikluse kujunemisele,
Kerttu Rakke " Iluasjake" Järg raamatule " Kolmas printsess" Peategelased: Marilyn ja Jan Kõrvaltegelased: Nadka, Viktoria, Tairi, Birgit, Reesi, Eero, Robert jne. Omavahelised suhted ja seosed: Teose peategelane on Marilyn ja tema elukaaslane on Jan. Janiga on suhted head, kuid halvenevad kuna Jan käib päris tihti Tartu tööasjade pärast. Marilyn uhtleb töökaaslastega väga vähe kuna ta töötab eraldi teistest ja seetõttu näeb töökaaslasi väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, saavad teineteisega väga hästi läbi. Ilmuvad välja kadunud sugulased ja suhted nendega lähevad väga segaeks. Algul on Marilyn väga hea meel leitud sugulaste üle, kuid pärast tahab nad unustada kuna need tahavad ainult raha. Marilynil on küll üks taasleitud sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi. Aga tundub, et peategelasel pole üldse eriti sõbrannasi ja ta ei suhtle eriti mitte kellegagi. Teose seisukohad ja tähtsamad sündmused: Teose ...
Liivi sõda(1558-1583) LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: Üks põhjustest oli Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Aga üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana-Liivimaa sisemise nõrkuse. See tähendab väikeriikide killustatust ning ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad. Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16
28-29; Berliini kriis lk.58- 59; Kuuba kriis lk.59-60; Vietnami sõda lk.60-61; pingelõdvendus lk.82-85; Afganistani sõda lk.117-118. Võidurelvastumine vihikust Külma sõja kujunemine:Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
Tänavaküsitlus: Euroopa terroristide küüsis Asko Laansalu, Mihkel Kelgo Ühel suvisel koolipäeval käisid kaks Koeru Keskkooli õpilast Koeru inimrohkemates paikades küsitlust läbi viimas. Küsitluse teemaks oli hetkel väga aktuaalne terrorismi oht Euroopas. Kõigile vastajatele esitati 4 põhiküsimust: 1) Mida arvate terrorismi kasvust Euroopas? 2) Mis seda soodustab? 3) Mida tuleks teha, et seda ära hoida? 4) Kui suur on oht, et Eesti on järgmine sihtmärk? Esimeseks leiti ühe puu najalt kohalik härrasmees nimega Võsujalg Oktav (59), kelle arvates on terrorismi kasv Euroopas väga halb, ta lisas: „Võib tulla ka sõda!" Tema arvates oli ainus põhjus sisserändes. Lahenduseks pakkus ta välja, et piirid tuleks kinni panna. Ohu kohta Eestis nentis ta: „Oht on olemas ning siia pole neid harakaid vaja, kui juhtubki midagi sellist, siis tuleb kodu kaitsma hakata." Kohaliku noorsootöötaja (naine, 25) vastas esimesele küsimusele koheselt: „Väga ha...
saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat väga ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära. Marilyn on väga kurb, et mees niivõrd palju kodust ära on ning igatseb teda tõeliselt. Mingil hetkel muutub asi naise jaoks veidikene kahtlaseks ning ta isegi kahtlustab Jani enda petmises. Mida aeg edasi, seda halvemaks muutuvad ka paari omavahelised suhted ning Jan ei jõua peaaegu enam üldse koju. Jan aga üritab seevastu oma pikki eemalviibimisi kompenseerida jättes naisele koju raha, et see sellega endale mõnusa äraolemise korraldaks. Naine otsustas selle raha eest käia ilusalongis, mis hiljem koju saabuvale Janile sugugi ei meeldi. Sündmuste pöördes tuleb välja, et Marilynil on Pärnus sugulased, kellele ka külla sõidetakse. Kahjuks peab naine sugulastes pettuma, kuna selgub et nad
* p<0,01 Analüüsi tulemusena (tabel 1) leidsin, et matemaatika õpetaja toimetulekuga klassiruumis on olulises positiivses seoses distsiplineeriv keskkond (r=0,59), õpetaja toetus (r= 0,40) ja huvi matemaatika vastu (r=0,25). Matemaatika ärevusega on kõige tugevamas seoses huvi matemaatika vastu (r=-0,42), mis tähendab, et mida suurem on huvi matemaatika vastu, seda madalam on matemaatika ärevus. Matemaatika huvi on olulises positiivses seoses õpetaja toetusega (r=0,38). Kõik omavahelised korrelatsioonid on statistiliselt olulised. Korrelatsioonanalüüsis selgus, et matemaatika õpetaja toimetulek klassiruumis on nõrgemapoolselt seotud ärevusega (sõltuv tunnus), aga palju tugevamini seotud teiste tunnustega (distsiplineeriv keskkond, õpetaja tugi), on õpetaja toimetulek järgnevast regressioonanalüüsist välja jäetud. Järele jäänud argumentunnuste vahel kollineaarsusanalüüsi läbiviimisel näitavad tolerantsikordajad ja varieeruvusindeks, et
usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Kuna ristisõdijad viibisid Pühal Maal ainult ajutiselt, siis olid ordud ainus püsiv ja kindel sõjaline jõud, mistõttu nad omandasid ka suure poliitilise mõjukuse ning tegutsesid sageli iseseisvalt ning sõltumatult ilmalikest valitsejatest. Ordusid nõrgestasid kahjuks siiski omavahelised tülid ja rivaalitsemine. Ordusse astunud rüütlid andsid tavapärase mungatõotuse: olla karsked, kasinad ja kuulukad. Nad tõotasid hoiduda naistest, varast ja alluda distsipliinile. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks:rüütelvennadpreestervennadteenijavennad (kannupoisid, jalaväelased, käsitöölised)Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud:suurkomtuur (majandusasjade
(Kõik soovivad Prantsusmaa ja Venemaa purustamist ja oma valdusi kaitsa ja tugevdada) 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? – Pigem rahvuste vahel, kuna erinevad riigid olid oma vahel liidus, mis näiteks tähendas seda, et konflikt Serbiaga tähendab ka konflikti Venemaaga. 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20. sajandi algul Euroopa püssirohutünniks? – Kuna riikide omavahelised liidud vallandasid väiksest konfliktist suure sõja. 7. Nimeta 1900. -1913. aastate olulisemad sõjalised konfliktid. – 1904-1905 Vene – Jaapani sõda. 1905 Revolutsioon Venemaal. 1905-1906 Esimene Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. 1908 Bosnia Kriis. 1911 teine Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel (prantsusmaa tahtis Marokot endale, Saksamaa soovis selle iseseisvust). 1911-1912 Itaalia-Türgi sõda. 1912-1913 Esimene Balkani sõda
6. Kes lõi Eesti esimese arvestatava rahvusooperi? Nimeta teose pealkiri. Eevald Aav. „Vikerlased“ 7. Iseloomusta ooperi muusikalist ülesehitust. Milline sõnum(id) saadetakse kuulajani ja kuidas? ,,Vikerlastes“ ei tsiteerita rahvaviise, kuid rahvapäraseid meloodiaid ja rahvuslikke muusikalisi motiive on teoses kuulda. Ooperis on paeluvad rütmilised koorinumbrid, tunnetuslik väljendusrikkus on kõige eredamalt kuulda ja näha Ülo ja Juta armastusduetis (inimeste omavahelised suhted). Kuigi Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. 8. Kelle poolt ja millises võtmes on loodud teine rahvuslik ooper? Adolf Vedro. 9. Eduard Tubin oli Eesti esimene helilooja... kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniažanri sisulis-dramaturgilise eripära. 10. Meenuta balleti ,,Kratt“ saamislugu. Iseloomusta balleti temaatikat ja muusikalist käekirja.
Õde ei tohi eelistada üht teisele ega aravata mõnda indiviidi teisest paremaks. Samuti on suur tähtus ka keskkonnal, erinevatel kultuuridel ja arusaamadel. Õeks õppinud inimene võiks austada erinevaid kultuure ja ideid, kuna inimesed on kõik erinevad ja kõigil meil on oma arusaam erinevatest asjadest. Seega õde ei tohiks kedagi tema väljavaadete pärast hukka mõista ja talle abi mitte osutada. Mõistmine aitab õel patsiendiga lihtsamalt suhelda ja nii on ka omavahelised arusaamatused välistatud. Inimesed mõistavad tervist ja terve olemist erinevalt, näiteks mõne jaoks on see ainult haigustest vaba olemine, teise jaoks aga jällegi see, et ta oleks majanduslikult kindlustatud ja ühiskonnas heal järjel. Paljudel on tervis seotud ka väärtushinnagutega. Õde peab arvestama patsiendi kõigi vajadustega, et teha oma tööd hästi ja pakkuda parimat võimalikku abi. Õe tegelemine haigega ei tähenda ainult
Süvenesid ka vanad pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel. Tülid ei piirdunud ainult ajakirjandusega, vaid kandusid varsti üle ka rahvuslikesse organisatsioonidesse. Rahvuslikku liikumist mõjutas ärevuse kasv kogu riigis. Tülid tekkisid ka Hurda ja Köleri pooldajate vahel. Rahvuslik liikumine oli sattunud sügavasse kriisi, mida algav venestamine veelgi süvendas. Lõhet rahvuslikus liikumises saab muidugi vaadata mitme nurga alt. Juhtide omavahelised erimeelsused, viisid küll lõheni rahvuslikus liikumises, kuid samas õpetas see eesti rahvale tulevikuks hea õppetunni. Kahjuks pole sellest tänapäevanigi veel õppust võetud. Rahvusliku ärkamisaja kohta tervikuna võib öelda, et kogu perioodi sisu ja olemus ei avaldu mitte niivõrd rahvuslike ürituste toimumises ning üksikute helgete peade visas vaimutöös, vaid laiemate eestlashulkade järkjärgulises rahvuslikus küpsemises. Eestlased said kogemusi ürituste ja
Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele ning on ühest küljest halvasti ligipääsetav
Osalejaid ootame ühele kohtumisele soovitavalt kuni 20, töötoa kestus ca 2 tundi. Töötubade peateemad on: Iseenda tundmaõppimine (isikuomadused, huvid, võimed). Töömaailm ja ametid (töömaailma ootused, ametite tutvustus, töö otsimine; CV, kaaskirja, motivatsioonikirja kirjutamine; tööintervjuu). Haridus (õppimisoskus, haridussüsteem Eestis, haridusastmete omavahelised seosed). Infootsingud (õppimisvõimalused, huviharidus, töömaailm, noorteinfoportaalid) Sotsiaalsete oskuste harjutamine (kuulamine, kontakt, usaldus, meeskonnatöö, ,,ei" ütlemine, konflikti lahendamine). Karjääritöötoa saab tellida kool, noortekeskus või KOV. Töötoad komplekteerime vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele. Valik oleneb kindlasti sellest, milliseid karjääriteemasid on juba puudutatud
võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. Ka kõige lihtsamat elukeskkonda iseloomustavad ühelt poolt liikide omavahelised suhted ja teiselt poolt liikide ja eluta looduse keerulised vastastikused seosed. Liigikaitse ökoloogiliseks aluseks on uurimisandmed erinevatele liikidele sobivate kasvukohtade ja elupaikade olemasolu, maastiku struktuuri ning muutuste kohta Eesti looduskaitset võib periodiseerida etappideks vastavalt riigikorra muutumisele. Kuni 1918 (enne I maailmasõda) Looduskaitse kui kauni ja haruldase looduse hoidmise riiklik korraldamine
Praktika õigluse hindamiseks on olemas eraldi hindamissüsteemid, mida inimesed tunnustavad. Õiglastes praktikates tunnustatakse printsiipe, mis on nende praktikate aluseks. Selline tunnustamine tuleneb tavaliselt vihameele puudumisest ja õiglase kohtlemise tundest. Kuid õigluse puhul on fundamentaalseks väärtuseks ka ausameelsus. Ausameelsusega on tegemist siis, kui inimesed, kellel puudub üksteise üle mõjuvõim, hakkavad koos tegutsema, kehtestades omavahelised reeglid tegevuse määratlemiseks ning hüvede ja kohustuste jaotamiseks. Kui reegel võetakse vastu, siis tekivad poolte vahel prima facie kohustused tegutseda praktikaga kooskõlas, kui on nende kord järeleandmisi teha. Sellest kohustuses on võimalik taganeda juhul, kui selleks on piisavad õiguslikud kaalutlused reegli mitte järgimiseks. Praktikat peetakse ausaks, kui tegevuses osalevatest inimestest ei tunne keegi ennast ärakasutatuna. Üldjuhul peetakse
haigused Levila piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad (kosmopoliitne, kontinentaalne) Relikt - liik, mis on säilinud varasema levialaga võrreldes väiksemal alal Levik näitab, kuidas isendid paiknevad Organismide leviku määravad ära ressursside jaotus ja liigisisesed suhted Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia populatsioonide omavahelised suhted, koosluste ja keskkonnatingimuste vahelised suhted Struktuurne mitmekesisus suuruseline, funktsionaalne, ajaline või ruumiline Dominant koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi
positiivselt kui ka negatiivselt. Ettevõtlusega otseselt seotud huvigrupid on ettevõtete omanikud, kliendid, töötajad, partnerid ja konkurendid, kaudsemad huvilised on ühiskond laiemalt (nii kohalik kui ka rahvusvaheline kogukond) ning looduskeskkond. Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ja seda põhjenda. Ettevõttes üks käitumiseses oluline aspket on kollektiivii omavahelised suhted. Kollektiivsed töösuhted seonduvad töötajate kollektiivse esinduse, kollektiivsete läbirääkimiste ja kollektiivlepingutega. Töötajad räägivad ühiselt läbi ja lepivad tööandja või tööandjatega kokku töötingimused. Tavapäraselt on töötajaid esindavaks organisatsiooniks olnud ametiühing. (Kaufman 2000). Uurimus objektiks on Treegeri Kohvik. Uurin Treegeri Kohviku kollektiivi sehteid. Probleem on selles, et kollektiivis on väga suur pinge. Töötajad on närvilised
kolonisatsiooni algus • Arhailine ajajärk u 800-500 eKr. Tähestiku kasutuselevõtt. Müütide kasutuselevõtt. Kolonisatsiooni laienemine. Poliseid valitsesid demokraatlikult Ateena eeskujul või aristrokaatlikult Ateena või Sparta eeskujul. • Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Ateena demokraatia õitseajajärk. Perikleseses • Kreeka-Pärsia sõdade ajajärk 500-338 eKr • Omavaheliste sõdade ajajärk. Omavahelised tülid nõrgestasid riiki. 500-338 eKr • Hellenismi periood 338-30 eKr. Makedoonia Aleksandri vallutusaeg. • Hellenislike väikeriikide ajajärk • 146 eKr alistus Kreeka Roomlastele. Hellenismi lõpp 30 eKr. KREETA MÜKEENE Küklaadid Kreeta saar oli Euroopa tsivilisatsiooni häll. Kreeka oli kultuurivahendaja 3 maailmajao vahel, Euroopa, Aafrika ja Aasia. Tänu oma asendile Vahemeres ei pidanud kaitsekulutusi. Kreeta kultuuri kutsutakse ka Minoiliseks kultuuriks
jääma. Selle kõige korrektseks toimimiseks peabki meeskonnal olema suurepärane juht ning kõrge motivatsioonitase. 7 2.3 Motivatsioon Veel üks võimalus töökorralduse efektiivsemaks muutmiseks on suurem keskendumine töötajate motiveerimisele. Oma igapäevases töös peame me pidevalt suhtlema ja seetõttu ei ole sugugi väheoluline, millised on kolleegide omavahelised suhted. Öeldud on ka seda, et iga organisatsioon on oma juhi nägu. Järelikult sõltub juhist kui isiksusest ning tema juhtimisstiilist väga palju. Juhi igapäevane tegevus määrab alluvate tegevust ja käitumist tõenäoliselt rohkem kui eeskirjad ja juhendid. Seega võib öelda, et juhi ja alluva vaheline suhtlemine võib olla üheks motivaatoriks. Motiveeritud töötajad aitavad aga organisatsioonil areneda, sest nende töö on palju tõhusam
Vana kreeka olümpiamängud Olümpiamängude ajaloost Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1168 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e. m. a. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a e. m. a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas ühe sõnaga, ...
Poolakad ei tahtnud aga kummalegi alluda, vaid säilitada iseseisvust ning tänu Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaenutsemisele oli see ka võimalik. Kuid kõik muutus ootamatult. 30. augustil 1939 tegi Adolf Hitler Poolale viimase pakkumise, korraldada "Poola koridoris" järgmise 24 kuu jooksul rahvusvahelise kontrolli all rahvahääletus. Poola ei vastanud sellele ja kuulutas välja üldmobilisatsiooni. 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Molotov ja Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
