Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas põhjal. (0)

Q: Kes lõi Eesti esimese arvestatava rahvusooperi?

Vastus leiad õppematerjalist: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas põhjal.

Q: Milline sõnumid saadetakse kuulajani ja kuidas?

Vastus leiad õppematerjalist: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas põhjal.

Q: Kelle poolt ja millises võtmes on loodud teine rahvuslik ooper?

Vastus leiad õppematerjalist: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas põhjal.

Q: Mille poolest on ta Eesti muusikaloos tähtis?

Vastus leiad õppematerjalist: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas põhjal.

Q: Kes on järjepidevalt tegelenud Tubina loomingu tutvustamisega maailmas ja kuidas?

Vastus leiad õppematerjalist: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas põhjal.

Keskkool - Muusika - Muusikaajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes lõi Eesti esimese arvestatava rahvusooperi?
Milline sõnumid saadetakse kuulajani ja kuidas?
Kelle poolt ja millises võtmes on loodud teine rahvuslik ooper?
Mille poolest on ta Eesti muusikaloos tähtis?
Kes on järjepidevalt tegelenud Tubina loomingu tutvustamisega maailmas ja kuidas?

Õppeaine : Muusikaõpetus Kursus : III Klass: 12

Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas –

rahvuslik helikeel

Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (teine osa)
Õppeaine: Muusikaõpetus
Kursus: Muusika III kursus

Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas –

rahvuslik helikeel

Klass: 12

Õpetaja: Katrin Kobolt
Koostamise aeg: 23.03. 2016

Töölehe täitmisel on abiks koostatud konspekt:

Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel

Nimeta 20. sajandi algupoole Eesti väljapaistvaim instruentaalmuusika looja.................................
Heino Eller .

Kirjuta lahti mõte ,, Elleri “ koolkonnale aluspanija?
Tema töö pani aluse nn Elleri koolkonnale ja uuele helikeelele eesti muusikas.

Nimeta millistes žanrites on Eller kirjutanud muusikat ning iseloomusta muusikalist helikeelt.
Eller kirjutas praktiliselt eranditult instrumentaalmuusikat, lisaks kammer- ja orkestriteoseid, sümfooniaid, sümfoonilisi poeeme koorilaule ja soololaule.
4. Meenuta, mida tähendab programmiline muusika ja kuidas väljendub programmilisus
Heino Elleri loomingus? Nimeta helilooja 2 tuntumat programmilist teost.
Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süžeele, vaid väljendab teostes valitsevat meeleolu ning need on peaaegu alati seotud loodusega. ,,Koit“ ja „Videvik“.
5. Nimeta kaks kõige varajasemat kirja pandud ooperit Eesti muusikas.
1. „ Sabina “
2. „ Lembitu tütar“
6. Kes lõi Eesti esimese arvestatava rahvusooperi? Nimeta teose pealkiri.
Eevald Aav. „Vikerlased“
7. Iseloomusta ooperi muusikalist ülesehitust . Milline sõnum(id) saadetakse kuulajani ja kuidas?
,,Vikerlastes“ ei tsiteerita rahvaviise, kuid rahvapäraseid meloodiaid ja rahvuslikke muusikalisi motiive on teoses kuulda. Ooperis on paeluvad rütmilised koorinumbrid, tunnetuslik väljendusrikkus on kõige eredamalt kuulda ja näha Ülo ja Juta armastusduetis (inimeste omavahelised suhted). Kuigi Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme.
8. Kelle poolt ja millises võtmes on loodud teine rahvuslik ooper ?
Adolf Vedro.
9. Eduard Tubin oli Eesti esimene helilooja...
kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniažanri sisulis-dramaturgilise eripära.
10. Meenuta balleti ,, Kratt “ saamislugu. Iseloomusta balleti temaatikat ja muusikalist käekirja.
Ballett ,, Krati “ ainestik ja koreograafia tuginevad eesti mütoloogiale, muusikaline algmaterjal on peaaegu tervenisti väljakasvanud rahvamuusikast. Kõrvuti rahvaviisidega kasutas Tubin balletis rahvuslikke tantsu- ja pillilugusid. Viisides on kasutatud polüfoonilist töötlust ja sümfoonilist orkestrikoloriiti. Balleti muusikaanumbrid jagunevad kaheks: külaelu tseenid – side rahvamuusikaga, mütoloogilised tegelased – mõistatuslikud ja salapärased.
11. Nimeta olulisemaid žanreid Eduard Tubina loomingus. Too välja olulisus (teemade valik)
nendes žanrites.
Teostes on tuntav žanriline järjepidevus ja seos eelneva poolsajandi helimeistrite sümfooniliste teostega nt Jean Sibelius , Gustav Mahler . Kõik kümme sümfooniat paistavad silma muusikalise materjali ulatusliku arendusega, mis on seotud väga hea vormidramaturgiaga. Teose keskmes on sageli inimese ja saatuse konflikt, mille muusikaline ülistusjõud hämmastab oma dramaturgilise veenvusega. Väljenduslaadilt domineerivad muusikas jõulised pingekeskmed ning viimastes teostes on tuntav ekspressionistlikult teravdatud dramatism.
12. Nimeta Eduard Tubina tähtsamad teosed ja iseloomusta neid. Mille poolest on ta
Eesti muusikaloos tähtis?
Sümfoonia nr 2 ,,Legendaarne“ ( inspiratsioon Toila maalilisest loodusest) ning sümfoonia nr 4 (samuti karge looduspildina vaadeldav). Kõige tuntum ja maailmas enim esitatud on sümfoonia nr 5 (1946), mille traagiline väljendusjõud seostub sõja-aastate ja isikliku kibestumisega kodumaa kaotuse pärast. Vaimset sidet kodumaaga toonitas laulu ,,Meil aiaäärne tänavas“ kasutamine temaatilise lähtematerjalina, mis omandas teoses sümboli tähenduse. 1962. a sai Tubinast Rootsi heliloojate Liidu liige. Tubin on kirjutanud ka kaks ooperit ,, Barbara von Tisenhasen“ (1969) ja ,, Reigi õpetaja“ ( 1971 ). Samuti kaks viiulikontserti 1941, 1945), kontrabassikontserdi (1948) ja balalaikakontserdi (1964). Lisaks kammermuusika , soolo - ja koorilaule. Üks eluaastate viimaseid loodud teoseid on ,, Reekviem langenud sõduritele“ (1979), kirjutatud metsasopranile, meeskoorile, orelile, löökpillidele, trompetile. Teos on austusavalus kahes maailmasõjas langenud eestlastele.
13. Kes on järjepidevalt tegelenud Tubina loomingu tutvustamisega maailmas ja kuidas?
Pärast surma alustas dirigent Neeme Järvi helilooja kõigi teoste plaadistamist, populariseerides nii Tubina muusikat kogu maailmas.
PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 4 of 5

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 5 allalaadimist

Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas põhjal #1

Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas põhjal #2

Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas põhjal #3

Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas põhjal #4

Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas põhjal #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nele.S Õppematerjali autor

muusika tubin eller sümfoonia orkestrija teemauued teemauued suunad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile

Kategoriseerimata

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni

Muusikaajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD

Muusika ajalugu