Geograafia ülesanded, maa sfäärid, muld (0)

GEOGRAAFIA ÜLESANDED
on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ning nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus,olevikus ja tulevikus.
GEOGRAAFILISE UURIMUSTÖÖ ETAPID
1)ülesande püstitamine
2)andmete kogumine
3)andmete töötlemine ja vormistamine
4)andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine
KUS?
Vastamiseks kasutatakse meetodeid ,mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis.Abivahendiks on peamiselt klassikaline kartograafia .
MILLINE?
Vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist,milleks rakendatakse klimatoloogilisi,geoloogilisi,hüdroloogilisi,maastikulisi ja muid meetodeid.
MILLAL?
Vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia,mis aitab mõista milliste mineviku protsesside kaudu on nüüdismaailm kujunenud.
KUIDAS?
Vastamiseks tuleb geograafilist andmestikku süstematiseerida.
ASUKOHA MÄÄRAMINE KAARDI ABIL
Koordinaatide abil saab määrata oma asukohta kaardil.Kaart on maapinna üldistatud tasapinnaline ja vähendatud kujutis,mis näitab kuidas objektid ja nähtused üksteise suhtes paiknevad.Kaardid jagunevad sisu poolest üldgeograafilisteks ja demaatilisteks.
ASUKOHA MÄÄRAMINE GPS’i ABIL
Asukoha määramiseks on vaja signaali vähemalt kolmelt satelliidilt.Mida rohkem on satelliite,seda väiksem on võimalus asukoha määramisel eksida.Süsteem põhineb aja mõõtmisel.
RADIOSÜSINIKU MEETOD
Moodus bioloogilise päritoluga objektide vanuse määramiseks.Selle meetodi kasutamine põhineb faktil,et süsiniku radioaktiivne isotoop laguneb ajas muutumatu kiirusega.Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneselikult ja vasavalt voolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra.Meetodit kastutakse peamiselt arheoloogias,bioloogias ja geoloogias.
GALAKTIKA DEFINITSIOON
Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad koosneda mitmetest tähesüsteemidest.Galaktikaid võib leida igas suuruses.Galaktika on süsteem,mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest.
PÄIKESESÜSTEEMI KAHEKSA PLANEETI
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan ja Neptuun .
MAA SFÄÄRID
Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär.
LITOSFÄÄR
Litosfääri on kahte liiki:  ookeaniline litosfäär, mis on seotud ookeanilise maakoorega ja mandriline litosfäär, mis on seotud mandrilise maakoorega. Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50- 100km paks, mandriline aga 40-200km.
TARDKIVIMID
Kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Tardkivimi struktuuri moodustavad mineraalide, kivimitükkide, vulkaanilise klaasi ja muude koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted.Näide: graniit .
SETTEKIVIM
Kivim , mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid sisaldavad tihti ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunuid jäänuseid ehk fossiile . Näide: lubjakivi .
PEDOSFÄÄR
Geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad eluta osaks ja elus osaks.
MULD
Maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest , orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond ning kõik maismaataimed saavad sealt kasvuks vajalikke toitaineid. Mulla tekkeks on kõige tähtsamad kivimurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet.Orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mokroorganismid hakkavad seda lagundama.Taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähtekivim lõpuks mullaks . Mulla teket mõjutab ka kliima, pinnamood, veerežiim ja ka inimene. Mullas on kõik 3 faasi(tahke, vedel ja gaasiline). Muldade kujunemisel on oluline ainete lisandumine, mis jaguneb: 1)Ainete sissekanne , millal mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet. Mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavete poolt kantuna, vulkaanilise tuha ja liivade tuulekandega. 2)Ainete ärakanne pinnavee tuulekande ja põhjaveega. 3)Ainete ümberpaigutamine, mis soendub enamasti veeliikumisega või mullaosakeste segunemisega. 4)Ainete muundumine , mis on seotud orgaanilise savimineraalide tekkega.
MULLAPROFIIL
On püsti läbilõige maapinnalt kuni kivimini ja selles võib näha mitmesugusi värvusega kihte, mida nimetatakse mullahorisontideks.
O-Metsakõdu horisont
Tekib metsaall ja koosneb erineva lagunemisastmega lehtedest ja oksadest ning taimedest , kui maapinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horisont seob vett, vähendab auramist, reageerib soojusrežiimi ja mokrobioloogilist tegevust.
A-Huumushorisont
Tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvilises horisondis on kogumullaprofiili ulatuses huumuse sisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim.
E-Väljauhtehorisont
Kujuneb selgelt välja okasmetsades O-horisondi all, laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse.
B-Sisseuhtehorisont
Horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus ja mitmed keemilised ühendid(nt Al ja Fe ühendid). Võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on see horisont tumeda värvusega ja tihenenud.