Arutlus-Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid? (1)

Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid?
Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis 1208. aastast 1227. aastani kui langes Valjale maalinn . Tagajärjed oli üpriski mõrud. Sõda tõi rohkelt kannatusi nii lahingus langejate kui ka rüüsteretkede näol. Eestimaa ristiusustati ja jagati mitme valitseja vahel. Samas tuli Eestisse inimesi kes tutvustasid kohalikele Lääne-Euroopa väärtushinnanguid, traditsioone ja norme. Järgnevalt toon välja tähtsamad põhjused ning tagajärjed.
Kindlasti sai määravaks sõjalise taseme erinevus. Vabadusvõitluse käigus oskused ja relvastus täiustus, mida oli näha madisepäeva lahingus, kuid sellest ei piisanud vaenlase hävitamiseks. Võrreldes ordu-rüütlitega ei olnud eestlastel väljaõpet ning nad ei pidanud kinni lahingukorrast. Ordurüütlid elasid koos ja seega oli neil ühiseid kogemusi ja nad võisid nimetada üksteist vendadeks, samas eestlased tulid kokku vaid juhul kui oli vaja sõdida. Loomulikult oli määravaks ka rüütlite parem relvastus eriti turvis. Rüütlitel oli kasutada ka amb, mis oli ülivõimas relv keskajal. Eestlased olid näinud selle jõudu juba 1210 aastal, kuid ei võtnud seda kohe kasutusse, vaid hakkasid seda kasutama alles 1213. aastal. Minu arvates võiski olla oskuste puudumine üks kõige tähtsam põhjus eestlaste allajäämises.
Oluline põhjus on ka see, et oli mitu vallutajat mille tagajärjel jagati maa mitme riigi vahel. Eri perioodidel sõdisid Eestiga Saksa ristisõdijad ühes liivlasete ja latgalitega ning Taani ja Rootsi. Kuna eesti on suhteliselt väike riik siis nende erinevate jõududega võitlemine kurnas maad nii majanduslikult kui moraalselt. Võrreldes rüütlivägedega, kellele tuli pidevalt abiväge juurde, ammendus Eestis inimjõud pikapeale. Prooviti kutsuda ka venelasi appi, kuid nende peale ei saanud kindel olla. Siiski suudeti Rootslased panna loobuma mõttest Eesti vallutada ning 1223 aastal vabastati ka mandriosa, kuid seda ainult aastaks. Sellegipoolest oli eestlased väga vaprad , et astusid vaenlasele vastu mitte ei loobunud oma vabadusest lihtsalt.
Eestlaste puudujääk oli kindlasti ka ühistegevuse puudumine mille tulemusena alistati kõik maakonnad ühekaupa. Isiklikult arvan, et koos oleks Eestimaa selles sõjas palju tugevamat vastupanu osutanud. Eestil jäi ühiskondliku organiseerituse kohapealt õige vähe puudu. Juba käisid küll maakondade vanemad Raikkülas nõu pidamas, kuid ühe valitsejani oli sealt veel pikk maa. On teada, et maakondade omavahelised sidemed olid nõrgad ning nad tegutsesid pigem omaette . Sõja edenedes siiski suhted omavahel mõnevõrra tugevnesid ning oli märgata mõningast koostööd. Üks raskemaid tagajärgi on see, et eestlaste ühiskondlikul püramiidil lõigati ära tipp, kuid tänu Muistsele vabadusvõitlusele ja Eestimaa vallutamisele sai siin hakata kujunema riiklus.
Suhted naabritega oli tol ajal üpris keerulised. See sai võimalikuks tänu ristisõdijate oskusele Eesti oma naabritega tülli ajada. Liivlaste vanema Kaupo meelitas munk Meinhart enda poolele, kes sai Riia piiskopi vasalliks. Latgalitele oli vaja kätte maksta, sest nad korraldasid sõjaretki Eestisse. Sõja II perioodil( 1215 -1219) loodeti, et huvide kokkulangemisel võiks venelastega koostööd teha, kuid nagu hiljem selgus siis nendele ei saanud kindel olla. Kui kõik naabrid olid üksteise vastu üles ässitatud siis oligi ristisõdijatel olemas uhke plaan kuidas alistada Baltimaid ning sealhulgas Eestimaa – ühed barbarid alistati teiste barbarite abiga. Kui Baltimaad oleksid teinud koostööd ning kokku hoidnud oleks olnud võimalik ristisõdijaid ka tagasi hoida.
Baltimaade ristiusustamine oli Baltimaade ristisõja ja seega ka Muistse vabadusvõitluse üks peamisi eesmärke. Seda suudetigi teha tänu katoliku kiriku toetusele, kes algatas paavsti käsul ristisõja. Katoliku kiriku üks eesmärke oli kiirelt rikastuda ning võimalikult suurt valdust enda alla saada ja seega mõjuvõimu suurendada. Kuna katolik kirik oli juba Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud siis soovis ta vallutada ülejäänud Euroopat kuhu kuulus ka Eesti. Ja kuna eestlaseid ei saanud rahumeelselt alistada siis tehti seda mõõgajõul. Ning sellega olidki paganad alistatud. Ma arvan, et Eestil ei olnud Euroopas käivast ristisõjast kuskile pääsu ning see mõjutas Eesti edasist arengut pigem positiivselt kui negatiivselt.
Muistne vabadusvõitlus oli Eestimaa jaoks väga ränk ja raske. Allajäämisel olid kindlasti ühed tähtsamad põhjused kehvem sõjaline tase ning organiseeritus. Maad rüüstati ja valati palju verd. Kuid kaugemas plaanis oli Baltimaade ristiusustamine siiski positiivne. Eestis pani see aluse riikluse tekkele ning euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes .