Andrese Abielud (1)

ANDRESE ABIELUD
Abielu on juriidiline isikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Anton Hansen Tammsaare epopöas „Tõde ja õigus“ on üheks põhiprobleemiks naiste ja meeste omavahelised suhted ning abielust tingitud mured ja rõõmud. Teose peategelane Mäe Andres on kajastatava perioodi jooksul abielus kahel korral – esmalt Krõõdaga ja pärast tema surma Mariga, lisaks on tema hinges ka üks salaarmastus – tema maa.
Esimest korda oli Andres abielus Krõõdaga, nad olid noored teotahtelised ning valmis tooma Vargamäele uuendusi . Ajapikku leidis Andres aega vaid töö jaoks ning Krõõt pidi üha iseseisvamalt hakkama saama. Naispoolele olid määratud rasked ülesanded, mida Andres pidas iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult olid need ikkagi jõudunõudvad meestetööd. Tõsi, Krõõdale pandud ülesannete seas olid ka „tüüpilised“ naistetööd, näiteks pesupesemine, söögitegemine, laste eest hoolitsemine ja käsitöö. Andrese suhtumist oma naisesse iseloomustas hästi seik , kus ta käskis oma rasedal naisel vett tuppa tuua, kuid sealjuures oli veel takistuseks kõrge lävepakk, mis oli ehitatud takistamaks loomade tuppa pääsu.
Teine suur mõõn nende abielus seisnes lastes . Nimelt olid nende kolm esimest last tütred – Liisi, Maret ja Anni. Sel ajal oli aga peaaegu rusikareegel, et igas talus oleks ka poeg, kes oleks peremehe surma korral võimeline majapidamise üle võtma. Lisaks ajas Andrest endast välja ka teadmine, et tema naabril, Oru Pearul , kellega pidevalt tülitseti, oli selleks hetkeks juba kaks poega . Krõõt tundis, et ta ei saa oma kohustustega hakkama ning see rusus teda. Kui Krõõt ootas oma neljandat last, ei vähenenud tema kohustused ning ta jäi aina väetimaks. Kui käes oli aeg sünnitada, kulges see pikalt ja piinarikkalt, kuid kõigi rõõmuks sündis viimaks poeg. See rõõmustas Eespere talurahvast ning tõi ka naeratuse Krõõda näole, kuid naine teadis, et teda enam kauaks pole. Veel enne surma jõudis ta paluda Marilt teene, et see tema lapsed üles kasvataks. Mari kätt hoides Krõõt surebki.
Andrese teine abielu oli Mariga. See ei sündinud niivõrd mitte suurest armastusest nagu Krõõda puhul, vaid pigem vajadusest leida oma lastele asendusema. Mari tundis Andrese juures elades end süüdi, sest just tema pärast oli Juss , tema eelmine mees, sooritanud enesetapu. Samuti tundis ta, et teda võrreldakse igal sammul Eespere endise perenaisega. See asetas tema õlgadele koorma, sest Krõõda heledast „jaalest“ oli saanud omamoodi Vargamäe legend. Lisaks pani Krõõt talle surivoodil kohustuse hoolitseda Liisi, Mareti, Anni ja Andrese eest. Olukorra tegi veelgi keerulisemaks see, et Maril olid ka endal väikesed lapsed kooselust Jussiga, Juku ja Kata, kellele ta ei saanud enam nii palju aega pühendada. Hiljem lisandus pisiperele ka Andrese ja Mari ühine laps Indrek. Traagikat nende abiellu lisas ka epideemia, mis tappis Juku, Kata ja väikese Anni. Andrese ja Mari kooselu oli omamoodi huvitav – nende vahel puudus kokkukuuluvustunne ning muud abieluks vajalikud tunded. Peale selle suhtus Andres oma uude abikaasasse veelgi halvemini kui Krõõta, mille põhjuseks võib lugeda raskeid tööpäevi ning jätkuvat tõe tagaajamist Pearuga.
Tegelikult oli Andresel ka kolmas abielu, mis oli samaaegselt kahe eelnevaga . Nimelt oli Andresel salaabielu maaga. Alates hetkest, kui ta kolis Vargamäele, oli tema südameasjaks maa kuivendamine, mille jaoks tuli kaevata kraav jõeni, kuid see kõik pidi kulgema üle Oru Pearu maa. Kogu see kuivenduskraavi rajamise idee panigi alguse kahe talu vahelisele nääklemisele. See idee ei saanud Andrese peremeheks olemise ajal kuidagi teoks. Alles siis, kui ohjad võttis enda kätte Andrese poeg Indrek, muutus olukord paremaks. Indrek suutis koos oma abiväega töö käivitada. Ta viis oma isa soo juurde, et näidata talle, kuidas töö on arenenud. Tagasiteel väljendas Andres oma rahulolu öeldes:„Ah kui hea. Tahaks ühs jumalamehega öelda: Issand , nüüd lased sa oma sulase rahus minna, sest mu silmad on su õnnistust näind.“ Pärast seda heitis Indreku isa puhkama , kuid ei ärganud enam kunagi. Andrese abielu maaga oli lõppenud õnnelikult.
Andrese kolm abielu olid kõik omamoodi erinevad. Kõige pealiskaudsem suhe oli Andresel vahest Mariga, kuid kõige sügavamad tunded olid Mäe peremehel Krõõda ning oma maa vastu. Erinevus nende kahe viimase vahel seisnes selles, et ta unustas , kuidas näidata hoolivust naise vastu, see-eest sai aga maa kogu tema pühendumuse.