Andrese Abielud (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Tõde ja õigus I osa

suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski. Juba esimestel päevadel läksid mehed vaat et riidu, sest Pearu tahtis Andrest proovile panna, kui kange viimane ka on. Kui Pearu kõrtsist joobnuna tuli, oli ta peaaegu alati kuri ning seda said tunda nii tema saunaeide tütrest naine kui ka nende lapsed. Pearu ja Andrese esimese tüli algeks sai kraav, mille Andres lasi Sauna ­ Madisel Oru krundile kaevata, makstes ühe poole ise ning teise poole Pearu. Esimeste nelipühade paiku toimus kohalike meeste vahel ka rammukatsumine, kus sai kõigile selgeks, et Mäe Andresele pole neist kellestki vastast. Kuna üksi ei tulnud Andres Krõõdaga Vargamäel toime, palkasid nad sulase Jussi ning tüdruku Mai. Kui kätte jõudis heinaaeg, ootas Krõõt juba esimest last ­ tütart, kelle nimeks pandi Liisi.

Kirjandus

2

doc

A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus"

A.H. Tammsaare ``Tõde ja õigus`` Perekonnaelu 1.Andrese ja Krõõda abielu iseloomustus. Vargamäele minnes unistas Andres- kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Andres unistas sellest, mis väärtuse tööga võiks Vargamäele anda. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis.

Kirjandus

1

doc

"Tõe ja õiguse" Andrese abielud

Andrese abielud Liisi Pajula 11 b Andrese esimene abielu Krõõdaga oli kindlasti õnnelikum kui tema teine abielu Mariga. Kuna ta oli oma esimese naisega koos Vargamäele tulles alles väga noor ja täis uudishimu ja teotahet, siis ülistatkse seda perioodi romaanis. Tema elu Krõõdaga sai kogu Vargamäe rahvale - nii Mäe kui ka Oru talule - oma pereõnne mõõdupuuks, mille vastu kaaluti oma käekäiku veel pikalt peale Krõõda surma. See on iseenesest huvitav, sest tegelikult ei olnud ju nende kooselu väga rõõmus. Pigem möödus see ajajärk lihtsalt suures õnnes uuest majapidmisest

Kirjandus

5

doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele" ,,Kes tuult külvab, lõikab tormi, kes vaenu, see vaeva, kes sõda, see verd." ,,Elu on, nagu peaks sa teda hundi hammaste vahelt kiskuma" ,,... nagu kaks tilka vett ühe ämbri uurdes" Kokkuvõte peatükkide kaupa: I Andres ja Krõõt (vastabiellunud, tulevad vanemate juurest Andrese ostetud tallu, maa Vargamäel on täiesti erinev sellest, kus Krõõt enne elas. Krõõt ei tea väga hästi Andrest, see oli isa valitud mees ning Krõõt sai kaasavaraks hobuse jne) jõuavad Vargamäele. Seal on soos lehm kinni jäänud, Andres ja ka Krõõt aitavad looma välja. II Tutvumine koduga. ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi"; ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita". III Töö tegemised talus. Andres tutvub Pearuga (Andrese kiuslik naaber) kõrtsis. IV

Eesti keel

11

doc

Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine. Kuid unistused ilusast kodust mida saaks kunagi lastele pärandada innustas tema tahet veelgi. 2.Mees soovis kõigepealt teha korda hooned, parandada aiad ning õue istutada mõned puud.See järel kaevata kraavid põldudele ,et neid kuivendada ja et sood hakkaksid kandma loomi ja et metsad hakkaksid soodel kasvama. 3. Andrese mureks oli see et tal polnud poega ,kes teda abistaks, seega laskus enamik töökoormust mehe õlgadele. Peamiselt täitusid mehe lootused aidast,talust ja ka kuivendus kraavidest. Täitumatta jäi soovi õnnest.Maade kuivenduskraav, maja ehitus. Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine pole jõudu kasvatanud, vaid kahandanud. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses

Kirjandus

3

doc

Tõde ja õigus I osa

Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama. Nõnda naabrid omavahel võistlesid. Pearu tegi puuviljaaia, mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama. See oli juba ainuüksi Andrese kraav. Pearule hakkas meeldima Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus. Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt. Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi. Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata. Kevad. Pearu saatis oma sulaseid Eespere töödele appi. Ehitati uusi kambreid. Pearul olid pojad Joosep ja Karla. Juss oli tüdinenud töödest. Mari ja ka teised naersid ta välimuse üle. Ta tahtis end üles puua, aga Mari takistas teda

Kirjandus

2

docx

Suvitajad, Siin me oleme

„Tõde ja õigus I” 1. Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest – Mõlemad on kange iseloomuga meesterahvad, kes pidevalt teineteisega tülitsevad ning nõuavad õigust. Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga

10. - 12. klassi kirjandus

22

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

- Vargamäel palju linde - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta - Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis - Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises

Kirjandus

Kommentaarid (1)