Ökoloogia (0)

Ökoloogia
1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised , biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism . Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver.
VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid , mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks.
Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid
Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust
Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele
Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi varjuvad soojematesse paikadesse või jäävad talveunne. Magvate loomade ainevahetus aeglustub ning energiavajadus on minimaalne. Imetajatest jäävad talveunne nt. karu ja mäger. Paljud linnud lendavad soojematesse paikadesse. Püsisoojaste loomade – imetajate ja lindude – kaitsekohastumused on eelkõige seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega.
Valguse mõju organismile-
muundub soojuskiirguseks, võimaldab kõigusoojastel loomadel end soojendada . Taimed on paiksed , seega on neil tekkinud mitmesuguseid kaitsekohastumusi. Õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele , osa neist on aga kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Mõõdukas koguses ultravalgus soodustab naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Suures koguses on kahjulik, põhjustab DNA mutatsioone (nahavähk), denatureerib valke. Suures koguses hävitab ka mikroorganisme, kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks . Loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlastel on retseptorvalgud, mis tunnetavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel silmad, mille suurus sõltub sellest, kas nad on aktiivsed öösel või päeval.
Tolerantsuskõver- iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist
2. Populatsiooni mõiste. Populatsiooni tihedus, kasvukiirus. Kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon . Populatsioonilained.
VASTUS: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum
Populatsiooni tihedus- ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta
Populatsiooni kasvukiirus- mõjutavad ruum ja toit
Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel.. Seetõttu püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Seda aitab säilitada liigirikkus . Iga järgmise toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada.
3. Organismide omavahelised suhted. Mõisted. Määrata suhte tüüp.
VASTUS: Kiskahel - saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel
Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm , mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu
Konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm
Laguahel- toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega)
Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik
Stabiilne populatsioon- populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve
Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm
Tarbija ( konsument )- toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid
Toiduahel- toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid , konsumendid ja destruendid
Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis
Tootja (produtsent)- toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist)
Troofiline tase- toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagunadajaid
Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda
Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist
Ökosüsteem - isereguleeriv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus
Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid
4. Troofilised tasemed . Ökoloogiline püramiid . Reegel, selle rakendamine.
VASTUS: Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist.
Kui kujutada ühele tasemele kuuluvaid organisme ristkülikune, saame ökoloogilise püramiidi. Vihik.
5. Ökosüsteemi mõiste, isereguleeruvus. Suktsessioonid.
VASTUS: Ökosüsteem- isereguleeriv tervik, milles biotsönoos ( elukooslus ) ja ökotoop (elukeskkond) on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus
Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid.
Kui irregulatsioon enam ei toimi, üks ökosüsteem asenduda teisega . Koosluste vahetumine ajas samas kohas – suktsessioon .
Pöörduv suktsessioon- algne kooslus taastub (raiesmik)
Pöördumatu suktsessioon- uutel aladel kuni piisava koosluse moodustumiseni