Arutlus - Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid? (0)

Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid?
Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi?
Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised .
Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele ning on ühest küljest halvasti ligipääsetav. Sparta, aga asus kahe mäeaheliku vahel, mis tegi Sparta palju paremini ligipääsetavaks, mis tähendas aga omakorda seda, et Sparta pani suuremat rõhku sõjaväele ning selle korraldamisel, samal ajal kui Ateenas olid tähtsamal kohal kultuur ning religioon .
Ateena ja Sparta ühiskonnakorralduse peamiseks erinevuseks oli see, et Spartas said kodanikeks kõik Sparta keskuse ja selle lähiümbruses elavad mehed, kes olid vähemalt kolmekümne aastased, kuid Ateenas moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud, kes olid vähemalt kahekümne aastased. Ateenas ei olnud kodanikud ei naised ega orjad . Samuti jäid kodanikuõigustest ilma võõramaalased ehk metoigid ja orjad. Hiilgeajal oli Ateenas kodanikke arvatavasti 50 000. Kodanike privileegid olid seotud peamiselt riigi valitsemisega ehk nad võisid osaleda rahvakoosolekutel ja neid võidi valida riigiametitesse. Ühiskonnakorralduselt olid kaks linnriiki omavahel suhteliselt sarnased. Nagu Ateenaski olid Spartas kodanikud ja orjad, kuid võõramaalasi Spartas eraldi ei liigitatud, vaid Spartast väljaspool elavad inimesed olid perioigid , kes olid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Sarnaselt Ateenale olid ka Spartas kodanike eelisõigusteks spartiaatide koosolekul(Ateenas rahvakoosolek) osalemine ja riigiametitesse kandideerimise võimalus.
Sparta riigikorraldus oli lihtne ning selle eesotsas seisid kaks kuningat, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Kahe kuninga süsteemi kiideti juba vanal ajal selle poolest, et kui ühe kuninga võim läheb liiga suureks, saab teine teda tagasi hoida ning nii on kõrgeim võim tasakaalustatud. Muudes tegemistes juhtis riiki geruusia ehk vanemate nõukogu. Heaks jooneks Sparta riigikorralduses olid veel viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd ning vaatasid, et keegi liigselt võimu ei haaraks. Kõik seadused võeti vastu rahvakoosolekutel nii Spartas, kui Ateenas. Suurim erinevus kahe linna vahel riigikorralduses oli see, et Sparta võim oli tugev ning püsiv, kuid Ateenas oli algselt aristrokraatia, vahepeal valitsesid riiki türannid ja alles hiljem kujunes välja demokraatlik riik. Riigijuhtimine erines kahes riigis kohati väga, kuid siiski olid riigijuhtimise alustalad samad. Sarnaselt geruusiale Spartas, oli Ateenas 500- liikmeline nõukogu, mis tegeles riigiasjadega rahvakoosolekute vahepealsel ajal. Ateenas valiti ametisse 6000 kohtunikku, kes tegelesid seadustega, selline süsteem aga Spartas puudus. Kahe kuninga asemel olid tähtsaimad võimukandjad Ateenas kümme strateegi ehk väejuhti. Kõige suurema erinevuse võibki leida kahe linnriigi vahel just selles, et Sparta oli aristrokraatlik riik, kuid Ateenas toimis demokraatia.
Suurimaks sarnasuseks Ateena ja Sparta vahel võib lugeda religiooni, mis oli üldiselt kogu Kreekas enam- vähem ühtlane. Kreekas olid tähtsaimateks Jumalateks Zeus , Hera , Poseidon , Hades, Ares , Hephaistos , Athena , Apollon , Artemis, Hermes ja Aphrodite – need olid Kreeka kultuuris peajumalateks. Peale nende austati veel neid Jumalaid, kes olid otseselt seotud saagirohkuse või viljakusega, näiteks suure au sees oli veel Demeter, kes oli musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Nii Spartas kui Ateenas korraldati Jumalate auks suuri pidustusi ning festivale, mis lõppesid tavaliselt vereohvriga. Kõige tuntuimad sellistest pidustustest on Olümpiamängud, mis olid spordimängud peajumala Zeusi auks. Jumalate tähtsus Kreeka kultuuris tuleb veel välja sellest, et erinevate Jumalate ja Jumalannade auks püstitati suuri templeid ja nende kujusi.
Kreeka arhitektuur sai alguse Ateenast ning selle mõjutusi on veel tänapäevalgi tunda. Ateenast pärinevad näiteks sambad, templi põhiplaan ja skulptuuride tegemise kunst . Ka veel praegu võib leida sammastega hooneid , kasvõi Tartust, kus näiteks saab tuua Tartu Ülikooli peahoone. Vana- Kreeka kultuurist on välja arenenud filosoofia ja paljud teadusharud, mille hulgas on nii matemaatika , ajalugu, geograafia, astronoomia kui ka arstiteadus . Kreeka kultuurist, just Ateenast sai demokraatia oma aluse.
Ateena ja Sparta olid hoolimata omavahelistest pingetest suhteliselt sarnased linnriigid. Seda võib järeldada sellest, et peamiseks erinevuseks kahe linna vahel oli vaid see, et valitsemisviisid olid erinevad, kuid nii religioon, kultuur, kui ka ühiskonnakorraldus olid oma ülesehituselt väga sarnased, kui mitte täiesti ühtivad.
Kadri Talvik
11C