Juudid ajaloos, juudi kultuur (0)

Üldajalugu
Juudi rahvus sai alguse kolmest erinevast rahvusest. Kokkusulamise käigus igaühega neist omandasid nad välimuse, millisena meie neid oleme harjunud nägema. Nad kujutavad endast rahvust, millel ei ole kodumaad ning mis alati on seisnud teistest eraldi, olles samal ajal kaasa tõmmatud mängima ajaloos kindlat rolli, mõjutades sellega ka teiste rahvaste saatusi.
Juudid põlvnevad semiidi rändsuguharudest, kes elasid Ees- Aasias, Mesopotaamias. Esimesed kaks tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetus läheduses. Esimesed kas tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetusläheduses. Neil oli ühine kõnekeel, mentaliteet ja tavad, sarnased looduslikud tingimused ja elatusallikad.
Teisel perioodil elas valdav enamik rahvast Läänes, hajutatult paljudes maades vähemusrahvusena, kaotasid nad omavahelised sidemed, hakkasid kasutama põhirahva keelt või selle ja heebrea keele baasil tekkinud murret, neil olid erinevad eluviisid ja kujunesid uues traditsioonid.
Ometigi juudid ei assimileerunud, ei sulanud kokku ühegi rahvaga, vaid jäid juutideks. Neid hoidis koos rahva religioon , judaism- ainus side kõigi maade juutide vahel. Piiritu ustavus oma jumalale säilitas juudid ega lasknud neil lahkuda ajaloo areenilt.
Juudid ja Eesti
Keskajal ei teadnud eestlased ja juudid teine teise olemasolust midagi. Kuid ühine vaenlane ühendab rahvaid. Ja selleks vaenlaseks olid ristirüütlid, kes tule ja mõõgaga ristiusku levitasid. Üheaegselt valati Läänemere kaldal eestlaste ja Vahemere kaldal juutide verd.
Esimest korda mainitakse üht juuti 1373. aasta Tallinna arhiivis . Üksikuid juhtumeid oli veel, kuid ordurüütlid ei lasknud juutidel Baltimaadesse elama asuda . Samuti ei võinud juudid Eestisse elama asuda 18. sajandil Rootsi võimu ajal. Luba anti ainult rikastele, vaeseid sisse ei lastud .
Alles Katariina II taipas , et juudid, kelle hulgas oli palju andekaid käsitöölisi ja kogemustega kaupmehi, võivad riigile kasulikud olla.
Olukord muutus tunduvalt pärast 1865. aastat. Sellest ajast lubati juutidel, kellel oli kõrgharidus, käsitöölise kutsealane tunnistus , elada igal pool Venemaal. Eestis tekkisid nimetamisväärsed juudi kolooniad . Sajandi vahetuseks elas siin juba ligi 4000 juuti.
Juutide vaimseks keskuseks sai Tartu. Koguduse moodustasid enamiku haritlased. XIX sajandi lõpul õppis Tartus ligi 300 juudi üliõpilast. Kuid esimene juudi rahvuskool loodi Tartus 1875. aastal.
19. sajandi lõpuks halvenes juudi elanikkonna olukord. Kogu Venemaal alanud antisemiitlikud aktsioonid avaldasid oma mõju. Hakati rangelt jälgima seadustest kinnipidamist, illegaalsed juudid aeti välja. Paljud neist emigreerusid, peamiselt Põhja- Ameerikasse.
Kõige raskemad ajad algasid Esimese maailmasõja puhkedes. Sõjaväljal lüüa saanud Vene kindralid süüdistasid lahingupiirkondades elavaid juute koostöös vaenlasega. Nad aeti kodudest minema, kogu vara jäi maha. Enamik juute pooldasid Eesti Vabariiki. Vabadussõjast võttis osa ligi 200 juuti, neist pooled vabatahtlikena.
Eesti ajaloole on äärmiselt oluline Tartu rahulepingu koostamine, mida võib pidada ka eestlaste ja juutide vaheliseks lepinguks. Vaherahule kirjutasid alla nõukogude Venemaad esindanud juudi soost Adolf Joffe ning Issidor Gukovski.
Juudi huumor
Tuhandeaastane tõrjutus ja tagakiusamine , pürg kõige kiuste püsima jääda, vajadus kasvatada immuunsusekihti enda ümber välise surve vastu – elu niisugustes tingimustes sundis juute huumorimeele abil tõestama oma väärikust. Huumorimeel on juudi rahva üks elujõulisemaid omadusi. Üheks juudi huumori omapäraks on selle tavatu enesekriitilisus. Raske on leida teist rahvast, kes iseenda üle naeraks.
"Hankisin endale röögatu raha eest papagoi ja tead, mida see mulle räägib: "Kur… radi juudi när...ru!"
"Vaata aga vaata! Endal nina missugune, aga ikka veel antisemiit!"
Piiblijärgsed tähtpäevad

• Rosh ha-Shana - juutide uue aasta algus (septembris - oktoobris)
  
• Shabat - laupäev, iganädalane püha ehk hingamispäev. (Juudi kalendri järgi algab ööpäev õhtul pärast päikeseloojangut. Eelneva õhtuga algab ka laupäev. Sellel päeval juut ei tohi võtta ette mingeid töid, mõelda tööasjadele ja planeerida midagi tööga seoses. Seda päeva peab veetma pere ringis, laste ja lähedaste seltsis .)
  
• Pesahh - vabaduspüha, mis meenutab pääsemist Egiptusest, kus juudid olid Egiptuse vaarao orjad
  
• Shavout - annetuspüha
  

Ajaloopärimuslikud tähtpäevad

• Hannuka - valgusepüha; rõõmus püha, mis tähistab Jerusalemma templi vabastamist 164.a. e.m.a
  
• Tu bi-shvat - puude uusaasta
  
• Purim - pääsmisrõõmupüha
  
• Tisha be-Av - leinapäev
  

Kaasaegset tähtpäevad:

• Katastroofi ja sangarluse mälestuspäev - aprilli lõpus või mai alguses tähistatav päev kannab rahvuslikku leina: mälestatakse Katastroofi aastatel hukkunud Euroopa juutkonda. Juudid ei ole ainukesed natsismiohvrid, ent just juute mõrvati ainult rahvusliku kuuluvuse pärast. Eesti territooriumil oli moodustatud 20 koonduslaagrit, kus hävitati üle 20 000 paljudest Euroopa riikidest deporteeritud juudi.
  
• Iseseisvuse päev.